Obsah (4)

§ 121§ 45§ 43§ 28

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-1014 Määruse kuupäev 28. mai 2020 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi X.i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu are

§ 121lg 4, RÕS § 15 lg 8 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. X. (kaebaja) esitas Tartu Halduskohtule
2. mail 2020 kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lõuna prefektuuri Tartu arestimaja kinnipidamistingimuste õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja põhjendab, et ta toodi Soome Vabariigist
3. mail 2020 Eestisse karistust kandma ning paigutati Tartu arestimajja. Enne kaebaja Eestisse toomist kontrolliti Soomes tema tervist. Tartu arestimajas paigutati kaebaja kokku kahe kinnipeetavaga, kes polnud tervisekontrolli läbinud ega karantiinis viibinud. Kaebaja seati ohtu COVID-19 viirusega. Samuti puudus kambris eraldatud vaheseinaga tualett, mistõttu kamber haises ning puudus võimalus privaatselt WC-d kasutada. Kaebajal ei võimaldatud värskes õhus jalutada ning talle ei antud
4. mail 2020 süüa. PPA tegevuse tõttu paigutati ta hiljem Tartu Vanglas 14 ööpäevaks karantiini. Arestimaja tingimused olid kaebaja väärikust alandavad ning seadsid tema elu ja tervise ohtu. Kaebuses on esitatud riigi õigusabi ja riigilõivu tasumisest vabastamise taotlused. KOHTU SEISUKOHT
5. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus juhib kaebaja tähelepanu esmalt sellele, et tuvastamisnõude lubatavuse eeldusi on

1. jaanuaril 3-20-1014
2. a jõustunud halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seadusega oluliselt täpsustatud ning kahjunõude eesmärgil iseseisva tuvastamisnõude esitamine ei ole enam lubatud.

§ 45

lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kohtu hinnangul ei ole

§ 45lg-st 2 tulenevad eeldused kaebaja esitatud tuvastamiskaebuse puhul täidetud.

1. Tuvastamiskaebuse esitamine on lubatav, kui isikul esineb selleks põhjendatud huvi. Põhjendatud huviks võivad olla rehabiliteerivad või preventiivsed eesmärgid (Riigikohtu halduskolleegiumi
2. märtsi
3. a otsus asjas nr 3-3-1-11-02, p 15). Kohtule ei nähtu asjaolusid arvestades tuvastamiskaebuse esitamise vajadust rehabiliteerival eesmärgil, mistõttu sellel alusel tuvastamisnõude esitamine ei ole võimalik.
4. Tuvastamisnõude esitamisel preventiivsel eesmärgil peab esinema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda (Riigikohtu halduskolleegiumi
5. novembri
6. a otsus asjas nr 3-3-1-48-15, p 10 ja seal viidatud kohtupraktika). Kaebaja viibis Tartu arestimajas ühe ööpäeva, s.o
7. mai kuni
8. mai
9. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on vahistatu, kes paigutati juba
10. mail 2020 Tartu Vanglasse (Tartu Maakohtu
11. veebruari
12. a määrus, PPA
13. mai
14. a teade ja Tartu Maakohtu
15. mai
16. a kiri kriminaalasjas nr 1-19-1057), kus kaebaja viibib ka käesoleval hetkel. Kuna kaebaja ei viibi enam Tartu arestimajas ning puudub alus eeldada, et ta peab seal lähiajal uuesti viibima, on preventiivsel eesmärgil tuvastamisnõude esitamine välistatud. Põhjendatud huviks tuvastamiskaebuse esitamisel ei ole kaebaja soov veenduda PPA tegevuse õigusvastasuses (Riigikohtu halduskolleegiumi
17. juuni
18. a otsus asjas nr 3-3-1-32-10, p 12;
19. aprilli
20. a määrus asjas nr 3-3-1-101-08, p 28).
21. Kaebaja esitatud tuvastamisnõude osas ei saa

§ 45

lg-st 2 tulenevalt tuletada kaebeõigust ka seoses hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsusega. PPA-le kahju hüvitamise taotluse või kohtule hüvitamiskaebuse esitamiseks ei ole vajalik eraldiseisvas menetluses PPA tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemine. 6. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebeõiguse puudumise tõttu X.i kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel.

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab taotluse läbi vaatamata.
2. Kaebaja on kohtule esitanud ka riigi õigusabi taotluse. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi, ning RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. 2 3-20-1014 8.
3. Kaebaja on varasemalt korduvalt iseseisvalt halduskohtumenetluses osalenud, sh esitanud erinevaid avaldusi ja kasutanud edasikaebeõigust (nt haldusasjad nr 3-20-1011, 3-20-1002, 3-19-1282, 3-17-801, 3-17-799 jne). Ka käesolevas asjas on kaebaja esitanud kohtule arusaadava kaebuse, millest nähtub kaebuse nõue ja põhjendused. Kuigi kohus tagastab kaebuse, on eelkirjeldatuga tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema. Lisaks, halduskohtumenetluses selgitab menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika välja kohus enda initsiatiivil ning isiku õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip. 8.
4. Samuti, kuivõrd kohtu hinnangul tuleb kaebus

§ 121

lg 2 p 1 alusel tagastada, on asjaoludest tulenevalt kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. 8.

1. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel rahuldamata.
2. Kohus peab vajalikuks täiendavalt märkida järgnevat. Kaebaja viibib Tartu Vanglas alates
3. maist 2020 ning on tänaseks esitanud kohtule juba seitse kaebust, millest suurem osa puudutavad väheolulisi olmeküsimusi ning milles kohustusliku kohtueelse menetluse läbimine sedavõrd lühikese aja jooksul on vähetõenäoline. Eeltoodu viitab omakorda sellele, et kaebuste esitamise tegelikuks eesmärgiks ei pruugi alati olla kaebaja õiguste kaitse. Kohtule on teada kaebaja varasem praktika Tallinna ja Tartu Halduskohtule massiliste kaebuste esitamise osas aastatel 2016-2017, mil kaebaja esitas sadu kaebusi peamiselt väheintensiivset riivet omanud küsimustes. Seetõttu peab kohus vajalikus juba selles asjas selgitada kaebajale, et menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt ning kohus ei luba menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada (

§ 28lg-d 1 ja 2).

Selle kohustuse rikkumisel on kohtul õigus kaebusega kaitstava õiguse riive väheintensiivsuse korral kaebus tagastada (

§ 121lg 2 p 2²).

Kohus selgitab, et ei tugine eelnimetatud tagastamise alusele selles asjas, kuid peab ennetavalt vajalikuks juhtida kaebaja tähelepanu tema kohustustele ning kohtu võimalustele. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3