Obsah (6)

§ 121§ 47§ 43§ 249§ 55§ 28

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-1025 Määruse kuupäev 1. juuni 2020 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi X.i kaebus Tartu Vangla vastu seoses DVD mängija, mängukonsoolide

§ 121lg 4, § 252 lg 7, RÕS § 15 lg 8 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. (kaebaja) esitas Tartu Halduskohtule
2. mail 2020 kaebuse Tartu Vangla kohustamiseks müüa kaupluses DVD mängijaid, mängukonsoole, DVD plaatidel olevaid filme ja mänge ning lubada posti teel saada DVD plaate. Kaebaja põhjendab, et viibib alates
3. maist 2020 Tartu Vanglas, kus eelkirjeldatud esemed ei ole lubatud. Kaebaja soovib, et kohus kontrolliks nende õigusaktide põhiseaduspärasust, mis kirjeldatud esemeid vanglas keelavad. Lisaks soovib kaebaja esialgse õiguskaitse kohaldamist, et kaebaja saaks koheselt osta ja kasutada kaebuses nimetatud esemeid ja et kaebajale saaks DVD plaate saata ka posti teel. Kaebuses on esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise ja riigi õigusabi taotlused.
4. Tartu Vangla esitas kohtule
5. juunil 2020 vastuse, milles teatab, et kaebaja ei ole Tartu Vanglasse saabumisest kuni kohtunõudele vastamise hetkeni esitanud vanglale kaebuse asjaoludega seonduvaid pöördumisi. KOHTU SEISUKOHT
6. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 121 lg 1 p 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

§ 47

lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda 3-20-1025 liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kaebaja kohustamisnõude lahendamiseks on kohustuslik vaidemenetlus ette nähtud vangistusseaduse § 11 lg-s 5. 4. Kaebaja ei ole vanglale esitanud kaebuse asjaoludega seonduvat taotlust või vaiet. Seega ei ole kaebaja kohtule esitatud kohustamisnõude osas pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korras ning kohus tagastab X.i kaebuse

§ 121lg 1 p 4 alusel.

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 5. Kaebuses on esitatud ka esialgse õiguskaitse taotlus, kuid kuna kohus tagastab kaebuse imperatiivsel alusel (

§ 121

lg 1 p 4), taotlusega seonduvalt ei toimu lähtudes

§ 249

lg-test 1 ja 2 kohtu- ega vaidemenetlust, siis pole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav (vt ka Tartu Halduskohtu

1. juuni
2. a määrus asjas nr 3-20-1002, p 7). Seega jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

§ 55lg 2 alusel läbi vaatamata.

1. Kuna kohus tagastab kaebuse ja jätab kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ja põhiseaduslikkuse järelevalve algatamiseks ning kohus jätab taotlused läbi vaatamata.
2. Kaebaja on kohtule esitanud ka riigi õigusabi taotluse. Kohus jätab eelnimetatud taotluse riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. Kaebajal on laiaulatuslik halduskohtumenetluses osalemise kogemus, sest ta on varasematel aastatel esitanud sadu erinevaid kaebusi halduskohtule ning suutnud kaebustes üldjuhul arusaadavalt välja tuua kaebuse nõude ja aluse. Seega on kohtu hinnangul kaebaja võimeline iseseisvalt halduskohtumenetluses osalema ning riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata (vt ka Tartu Halduskohtu
3. mai
4. a määrus asjas nr 3-20-1014, p 8).
5. Ühtlasi juhib kohus tähelepanu Tartu Halduskohtu
6. mai
7. a määruses asjas nr 3-20-1014 esitatud selgitustele. Kohtul on tekkinud kahtlus, et kaebuste esitamise tegelikuks eesmärgiks ei pruugi alati olla kaebaja õiguste kaitse. Alates
8. maist 2020 on kaebaja suutnud halduskohtule esitada juba 13 kaebust, kusjuures kaebaja Tartu Vanglasse saabumise aega arvestades on kohtueelse menetluse läbimise nõude täitmine kaheldav enamike esitatud kaebuste puhul. Kaebaja tegevuses hakkab välja kujunema muster, et kaebaja pöördub kohe kohtu poole eelnevalt vanglale taotlust esitamata ning vaidemenetlust läbimata (vt ka haldusasju nr 3-20-1002 ja 3-20-1016). Kaebajale kui kogenud haldus- ja halduskohtumenetlustes osalejale ei saa tulla üllatusena, et enne kohtusse pöördumist peab isik üldjuhul esitama vanglale taotluse ja tühistamis- ja kohustamisnõuete puhul läbima kohustusliku kohtueelse menetluse. Kui kaebaja jätkab tulevikus sarnast tegevust, mil talle on vanglale taotluse esitamise ning tühistamis- ja kohustamisnõuete puhul kohtueelse menetluse läbimise vajadus teada ja ta teadlikult eirab seda, siis viitab see sellele, et kaebaja ei kasuta menetlusõigusi heauskselt. Seetõttu rõhutab kohus uuesti, et menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt ning kohus ei luba menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada (

§ 28lg-d 1 ja 2).

Selle kohustuse rikkumisel on kohtul õigus kaebusega kaitstava õiguse riive väheintensiivsuse korral kaebus tagastada (

§ 121lg 2 p 22).

Kuigi kohus ei tugine eelnimetatud tagastamise alusele käesolevas asjas ning ei ole seda teinud ka teistes haldusasjades, juhib kohus ennetavalt kaebaja tähelepanu tema kohustustele ning kohtu võimalustele. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 2