← Eesti

3-19-1997/10

Obsah (4)§ 152§ 108§ 155§ 104

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised ja nende esindajad Tallinna Halduskohus Tristan Ploom 25.06.2020, Tallinn 3-19-1997 XX kaebus Sotsi

§ 152

lg 1 p 4 alusel, seoses kaebajale nõutava haldusakti andmisega peale kohtusse pöördumist. Kaebaja esitas taotluse mõista vastustajalt välja kaebaja menetluskulud

§ 108lg 6 alusel.

  1. Kohus palus 16.06.2020 kohtunõudes SKA seisukohta kaebaja taotluse kohta menetluskulude osas.
  2. SKA esitas 17.06.2020 oma seisukoha, milles selgitas ühtlasi järgmist: 7.
  3. Juhul, kui isikul on õigus pensionile mitmes Euroopa Liidu liikmesriigist, esitab ta avalduse ühe liikmesriigi, reeglina oma elukoha riigi, pädevale asutusel. Viimane edastab isiku taotluse ja vajalikud dokumendid teiste liikmesriikide, kelle pensionile võib isikul õigus tekkida, pädevatele asutustele pensioni määramise otsustamiseks. Liikmesriikide pädevad asutused vahetavad asja raames informatsiooni ja andmeid selleks väljatöötatud vormidel. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 987/2009 artikkel 48 lõike 1 kohaselt, kui kontaktasutust on teavitatud kõigist iga asutuse tehtud otsustest, saadab ta taotlejale ja teistele asjaomastele asutustele kokkuvõtte nendest otsustest, saates kokkuvõtte asutuse ametlikus keeles või taotleja taotlusel muus ühenduse institutsioonide ametliku keelena tunnustatud keeles. Eelnimetatud kokkuvõte väljastatakse vormil E
  4. 7.
  5. Teiste liikmesriikide otsuseid SKA tõlgituna isikule väljastama ei pea. Nimetatud otsustega on isikul õigus tutvuda või teabenõude korras taotleda nende väljastamist, mis toimub SKA poolt talle pädevate asutuste poolt edastatud kujul, s.h keeles. 7.
  6. Halduspraktika kohaselt ei väljastata vorme E211, s.t et SKA ei väljasta neid ilma isiku vastava soovi või taotluseta. Nimetatud vormi väljastamise eesmärk on tagada isikule võimalus otsuste vaidlustamiseks. Nimetatud mõte on sätestatud ka määruse artikkel 48 lõikes 2, mille kohaselt juhul, kui taotleja pärast kokkuvõtte saamist leiab, et kahe või enama asutuse tehtud otsuste vastastikune mõju võib olla kahjustanud tema õigusi, on taotlejal õigus nõuda, et asjaomased asutused vaataksid otsused vastavates siseriiklikes õigusaktides sätestatud tähtaegade jooksul läbi, kusjuures tähtaja alguseks on kokkuvõtte saamise kuupäev. 7.
  7. Haldusmenetluses esitatud dokumentidest ega ka SKA dokumendiregistrist ei nähtu, et kaebaja oleks enne kohtusse kaebuse esitamist pöördunud SKA poole taotlusega väljastada talle vorm E
  8. 03.04.2020 väljastas SKA kaebajale vormi E211, mis oli täidetud eesti keeles, s.h põhjused, miks Läti ja Leedu keeldusid kaebajale pensioni määramast, v.a vaidlustamisviited, mis olid vormile kantud vastavalt Läti ja Leedu keeles. SKA ei nõustu väitega, et kaebaja ei saanud seetõttu oma õiguste rikkumisest teada. SKA nõustub kohtuga, et 03.04.2020 väljastatud vorm E211 ei võimaldanud kaebajal oma õiguste edasist kaitset juhul, kui ta leidis, et Läti ja Leedu poolt pensioni mittemääramisega rikuti tema õigusi. KOHTU PÕHJENDUSED 8.

§ 152

lg 1 punkti 4 järgi lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.

§ 152

lg 3 sätestab, et kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata. Kohus ei lõpeta menetlust

§ 152

lg 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab seda haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb (

§ 152lg 2).

2 9. Kaebaja eesmärk kaebuse esitamisel oli määruses sätestatud kokkuvõtte saamine, kus kajastuksid kokkuvõtlikult liikmesriikide pensioniotsuste sisu ning vaidlustamisviited. Kohtule nähtub, et SKA on 21.04.2020 kaebajale nõuetekohase kokkuvõtte esitanud ning seega on kaebaja oma eesmärgi saavutanud. Seega esineb

§ 152lg 1 punktis 4 toodud alus menetluse lõpetamiseks.

10. Menetluse lõpetamise korral puudub kaebajal õigus pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (

§ 155lg 6, § 43 lg 1 punkt 2).

Menetluskulud 11. Vastavalt

§ 104

lg 5 punktile 4 tuleb menetluse lõpetamise korral

§ 152lg 1 punkti 4 alusel asjas tasutud riigilõiv tagastada.

Kohus tagastab XX tasutud riigilõivu 15 eurot XX arveldusarvele. 12.

§ 108

lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152

lg 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.

§ 108

lg 6 eesmärgiks on hüvitada kaebajale vastustaja õigusvastase haldustegevuse tagajärjel tekkinud menetluskulud (Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-50-13 punkt 12).

  1. Kaebaja on taotlenud menetluskulude hüvitamist kogusummas 940 eurot, millest 15 eurot on kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv ja 925 eurot on esindaja kulud, esindaja tunnitasu juures 100 eurot. Kaebaja leiab, et rahvusvaheline õigusnorm, millele tugines kaebaja kohtusse kaebuse esitamisel, kohustab vastustajat esitama kokkuvõtte tervikuna riigikeeles, kaasaarvatud pensioniotsuste vaidlustamise kord, mis peab kokkuvõttes kindlasti sisalduma, ilma et pensionitaotleja peaks seda eraldi taotlema. Eraldi taotluse esitamise mittevajalikust on vastustaja ise seletanud kohtule 09.04.2020 esitatud menetlusdokumendis. Kaebaja leiab, et vastustaja 17.06.2020 väljendatud seisukohad tõendavad kaebaja menetluskulude vajalikkust, kuna ilma kohtu abita ei olnud võimalik saada kätte nõutavat kokkuvõtet, mida vastustaja pensionikindlustuse rahvusvahelise regulatsiooni ekslikust arusaamisest ning sellel põhinevast ekslikust praktikast ei pidanud vajalikuks väljastada. Kaebaja leiab ka, et kohtusse pöördumine koos sellega seotud menetluskulude kandmisega on igati põhjendatud ka see tõttu, et kohtu selgitused ning seisukohad vaidlusalustes küsimustes suunavad vastustaja ebaõiget praktikat parandama.
  2. SKA leiab, et menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kaebaja esindaja tegelenud ka kaebajale SKA poolt väljastatud pensioni määramise otsuse sisulise hindamisega ja pensionisumma kujunemise kontrollimisega, mis ei ole seotud vormi E211 väljastamata jätmisega ega selle väljastamiseks kohustamisega. SKA poolt määratud pensioni oli kaebajal võimalik vaidlustada ilma vormi E211 saamata ja seda kaebaja ka tegi, esitades vaide. SKA palub jätta menetluskulud välja mõistmata või kui kohus siiski leiab, et kaebaja pöördumine kohtusse kohustamiskaebusega oli õigustatud, siis kohustamiskaebusega vormi E211 väljastamiseks seonduvad menetluskulude nimekirjas toodud tegevused on SKA nägemusel: 1/3 ulatuses menetluskulude nimekirjas tegevused 2 kuni 4 ja menetluskulude nimekirjas toodud tegevused 5 kuni
  3. Kohus märgib esmalt, et kuivõrd riigilõiv kuulub käesolevas asjas tagastamisele, siis puudub vajadus selle välja mõistmiseks vastustajalt. Kohus leiab, et menetlusosaliste muud menetluskulud (õigusabikulud) tuleb jätta nende endi kanda. Kaebaja on pöördunud kohustamiskaebusega (kokkuvõtte väljastamiseks) halduskohtusse, kuid ei ole varasemalt SKA-lt taotlenud vastava kokkuvõtte väljastamist. 3 Riigivastutuse seaduse § 6 lg 3 kohaselt tuleb taotlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks esitada selleks pädevale haldusorganile. Taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätmise korral võib isik esitada vaide haldusorganile või kaebuse halduskohtule. SKA sai kaebaja soovist/taotlusest teada alles kohtule esitatud kaebusest ning esitas kohtu päringute tulemusel kaebajale kokkuvõtte 06.04.2020 ja 21.04.
  4. Kaebaja oleks saanud menetluskulusid vältida, esitades asjakohase taotluse otse SKA-le. Kaebaja menetluskulud ei olnud seega põhjendatud ega vajalikud. Kuivõrd kokkuvõte väljastati kaebajale ajaliselt pärast kaebuse esitamist kaebajast tuleneval põhjusel (kaebaja ei olnud vastava taotlusega SKA poole pöördunud), leiab kohus, et toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest (

§ 108lg 6).

Seega ei ole kaebaja menetluskulude väljamõistmine SKA-lt põhjendatud. SKA taotlust menetluskulude väljamõistmiseks esitanud ei ole. Kuna tegemist on haldusorgani põhitegevust puudutava vaidlusega, ei oleks ka võimalike menetluskulude olemasolul nende väljamõistmine kaebajalt põhjendatud. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.