Obsah (10)

§ 477§ 663§ 544§ 654§ 651§ 456§ 462§ 66§ 238§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 19.10.2020, Tallinn Kohtuasja number 2-18-1221 Kohtuas

) § 544 lg-st 1 ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 lg-st

2. Avalduse kohaselt elavad avaldajad ja ZZ (puudutatud isik II) koos Saue vallas XXX külas XXX asuvas elamus. Avaldaja I ja II on elukaaslased ning avaldaja III on avaldaja II laps, puudutatud isik II on avaldaja I ja puudutatud isiku I ühine laps. Avaldaja I ja puudutatud isiku I abielu kestis kuni
3. aastani. Puudutatud isiku I suhtluskord lapsega määrati kindlaks tsiviilasjas nr 2-14-
4. Alates abielu lahutamisest on avaldaja I ja puudutatud isik I pidevalt tülitsenud. Puudutatud isik I solvab, alandab ja ähvardab avaldajat I vahetult ja sidevahendite kaudu, mh on avaldaja I pidanud psühholoogi poole pöörduma. Lisaks tekitas puudutatud isik I avaldajale I 26.09.2017 kehavigastuse. Politseisse pöördumisest ei ole abi olnud. Avaldaja I kardab enda ja pereliikmete elu ja tervise pärast. Puudutatud isik I on korduvalt tulnud avaldajate elukohta ning käitunud provotseerivalt.
5. Abielulahutusest alates on ema ja tema endise abikaasa vahel olnud tülid, endine abikaasa vägivallatseb igal võimalusel, samuti solvab ja alandab ema, mistõttu on pidanud ema otsima abi psühholoogilt ning korduvalt politseisse pöörduma. Ema kardab enda ja laste elu ja tervise pärast, viimasel ajal on sagenenud ka agressiivsed, ähvardavad ja alandavad tekstisõnumid. 2 2-18-1221
6. aasta suvel tuli ema endine abikaasa ette teatamata ema uude elukohta ajal, mil kedagi polnud kodus. 26.09.2017 tekitas ema endine abikaasa emale kehavigastusi ning jälitas elukaaslase last bussi pealt koju, küsis tema telefoninumbrit ja proovis nende koduse elu kohta salaja informatsiooni saada. Ema endise abikaasa suhtluskord ühise lapsega määrati kindlaks tsiviilasjas nr 2-14-5681, mille järgi pidid kohtumised toimuma teisipäeva ja kolmapäeva õhtuti ning üle nädala nädalavahetusel. Seetõttu on tekkinud konfliktid. Ema endine abikaasa on ilmunud omavoliliselt ema uude elukohta, keeldunud sealt lahkumast ja provotseerinud kakluse. On oht, et ema endine abikaasa jätkab senist ettearvamatut tegevust, keegi ei tea, millal ta võib jälle ema uude elukohta ilmuda ning mis on selle tagajärjed. Ema endise abikaasa vastu tuleks rakendada liikumispiirangut, mille kohaselt ei võiks ema endine abikaasa tulla ema ja tema elukaaslase kodule lähemale kui 100 meetrit; lähenemiskeeldu selliselt, et ta ei võiks läheneda emale, elukaaslasele ja viimase lapsele rohkem kui 300 meetri kaugusele; samuti tuleks rakendada suhtluskeeldu selliselt, et ema endine abikaasa võiks emale saata vaid nende ühisesse lapsesse puutuvaid e-kirju või tekstisõnumeid.
7. Puudutatud isik I vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus puudutatud isik I jätta solidaarselt avaldajate I ja II kanda. Puudutatud isiku I väitel ei vasta avalduses esile toodud asjaolud tõele ning selle eesmärgiks on takistada tal oma lapsega suhelda. Avaldajate I ja II politseisse tehtud avaldused ei ole olnud põhjendatud. Küll aga olid põhjendatud puudutatud isiku I avaldused politseisse, sest avaldaja I ja II on tema suhtes agressiivselt käitunud (sh 26.07.2017, mil avaldaja II rebis katki tema särgi). Avaldajate esitatud tõendid ei tõenda avalduse aluseks olevaid asjaolusid. Puudutatud isik I peab suhtluskorra järgi lapsega kohtumiseks võtma lapse avaldajate elukohast ja sinna tagasi viima, muul ajal ta seal viibida ei soovi. Suhtluskorda on võimalik selles osas muuta. Avaldaja I poolt taotletud viisil ei ole lähenemiskeeldu võimalik rakendada.
8. Puudutatud isikule II määratud esindaja leidis, et lähenemiskeelu rakendamine ei ole põhjendatud selliselt, et see piirab isa ja lapse suhtlemist. Alles siis, kui muud vahendid ei anna tulemusi ning eksisteerib reaalne oht lapse elule ja tervisele, on lähenemiskeelu rakendamine põhjendatud.
9. Saue Vallavalitsus toetas avaldust. Suhtlemiskeelu rakendamisel tuleb arvestada, et avaldaja I ja puudutatud isik I jagavad puudutatud isiku II suhtes ühist hooldusõigust. Maakohtu määrus ja põhjendused
10. Harju Maakohus rahuldas 08.08.2019 määrusega avalduse ja keelas puudutatud isikul viibida Saue vallas XXX külas KKK ning määras, et lapse üleandmine puudutatud isikule I toimub KKK ja DDD nurgal. Väljaspool nimetatud tsooni kehtib puudutatud isikul I avaldajate suhtes 50 m lähenemiskeeld. Lisaks keelas maakohus puudutatud isikul I suhtlemise avaldajaga III ning määras, et suhtlus avaldajaga I toimub üksnes e-kirjade ja SMS-ide kaudu ning puudutab üksnes lapsega seonduvaid küsimusi (v.a kriitilistel hetkedel või kui avaldaja I ei otsusta teisiti). Puudutatud isikule I kehtestatud piirangud kehtivad kolm aastat. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele määratud esindaja kulud, mis jäid riigi kanda.
11. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on puudutatud isiku I käitumine avaldajate suhtes agressiivne (v.a avaldaja III ja lapse osas), hirmutav ja nende pereelu häiriv, mistõttu tuleb avaldus rahuldada ning lähenemis- ja suhtlemiskeelu piirangud kehtestada kolmeks aastaks. Maakohus viitas

§ 477lg-le 1 ja § 544 lg-le 1 ja VÕS § 1055 lg-le 1.

3 2-18-1221

1. Maakohtu arvates oli puudutatud isiku I käitumine nii kohtuistungil kui ka istungitevahelisel ajal talitsematu ning üldisi suhtlusnorme eirav. Sellele osundasid ka perelepituse läbiviijad. Puudutatud isikul I puudub igasugune kriitika oma käitumise osas. Ta põhjendab kõiki oma kohatuid ja solvavaid tegusid väidetava huviga lapse käekäigu vastu ning teiste isikute solvamist ei pea ta lubamatuks. Nt käis puudutatud isik I enne kohtu poolt ajutise lähenemiskeelu kohaldamist avaldajate nõusolekuta nende kodus, koputas akendele ja vaatas tuppa, mis häiris ja ehmatas avaldajaid.
2. Maakohus tuvastas, et puudutatud isik I jälitas 26.09.2017 avaldajat III ja ründas samal päeval avaldajat I tema koduhoovis laste nähes. Määratud perelepitustel vehkis puudutatud isik I kätega ja karjus ning kasutas ebatsensuurseid žeste, mis häiris avaldajat I ja muutis perelepituse protsessi pingeliseks. Perelepituste ajal oli avaldaja I viimaseid kuid rase ning sellised alandamised, kõrgendatud hääletoonil rääkimine ja karjumised on käsitletavad vaimse vägivallana. Pärast ajutise lähenemiskeelu kohaldamist jätkas puudutatud isik I peretuttavate kaudu avaldajate vaimset terroriseerimist. Nt EE kinnitas 18.07.2018 e-kirjas, et puudutatud isik I oli ootamatult teda linnas kohanud ja demonstratiivselt kõval häälel küsinud avaldaja I raseduse kohta: “Kas sa tead et see rasvane lehm on jälle vatsakas?“
3. Maakohus leidis, et puudutatud isiku I sõnumid avaldajale I sisaldavad halvustavaid ja alandavaid tekste, roppu vandumist, on ebatsensuursed ning kõned on ohjeldamatud. Seetõttu võib puudutatud isiku I ja avaldaja I suhtlus toimuda vaid seoses lapsega ning e-maili ja SMSi teel, v.a kui avaldaja I ei otsusta teisiti. Puudutatud isikul I ei ole lubatud avaldajale I helistada (v.a hädaolukorras).
4. VÕS § 1055 lg 1 kohaselt saab eraelu puutumatuse kaitseks rakendada lähenemiskeeldu, kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, hinnates sealjuures, kui suur on risk, et kahju tekitaja tegelikult ohustab avaldajaid. Kuna puudutatud isik I ei saa või ei oska talitseda enda emotsioone ja käitumist ning ta senine käitumine annab põhjust arvata, et ta ähvardaks ja solvaks avaldajat I ja tema perekonnaliikmeid ka edaspidi, on põhjendatud rakendada lähenemis- ja suhtlemiskeeldu kolmeks aastaks. Määruskaebus
5. Puudutatud isik I esitas 23.08.2019 määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta avaldus lähenemiskeelu ja suhtlemiskeelu kohaldamiseks rahuldamata. Menetluskulud palus puudutatud isik I jätta avaldajate kanda.
6. Määruskaebuse kohaselt ei ole puudutatud isikule I määratud lähenemiskeeld proportsionaalne. Lähenemiskeelu tõttu on oluliselt raskendatud puudutatud isiku I suhtlus oma lapsega, mis on põhiseaduse ja teiste seadustega kaitstud õigus. Samuti on raskendatud lapse suhtlus isaga, sest laps on hetkel seitsmeaastane ega saa iseseisvalt oma isaga kohtumisi korraldada. Avaldajad ei ole tõendanud, et esinevad tavapärasest tõsisemad asjaolud, mis õigustavad lähenemiskeelu määramist.
7. Maakohus tuvastas valesti, et puudutatud isik I on avaldajate suhtes agressiivselt käitunud. Seejuures märkis maakohus määruses, et puudutatud isik I ei ole avaldaja III suhtes agressiivselt käitunud, kuid kohaldas sellele vaatamata ka tema suhtes lähenemiskeeldu. Avaldajad ei ole oma väiteid tõendanud, mistõttu on põhjendamatu lähtuda nende väidetest ja jätta kõrvale puudutatud isiku I väited. Ainuke fikseeritud vägivalla juhtum, mis leidis aset puudutatud isiku I ja avaldaja II vahel, algatas avaldaja II. Eluliselt ei ole usutav, et politsei on korduvate kuriteoteadete peale jätnud reageerimata. 4 2-18-1221
8. Maakohus esitas põhjendavas osas faktiväidetena asjaolud, mis põhinevad üksnes avaldajate väidetel ja on tõendamata. Politseisse esitatud teateid või haiglas koostatud ambulatoorset epikriisi ei saa lugeda tõenditeks, sest need on vormistatud ainult avaldajate ütluste kohaselt ning neid asjaolusid ei ole ükski selleks pädev ametiisik sisuliselt üle kontrollinud.
9. Võõrkeelsed dokumendid tuleb jätta tähelepanuta, sest nende tõlkeid ei ole menetluses esitatud. Kohtupidamise keel on eesti keel.
10. Maakohtu määruse resolutsioon ei ole täidetav. Puudutatud isiku I last ei ole resolutsioonis nimeliselt välja toodud, mistõttu ei ole avaldajatel kohustust last kokkulepitud kohta tuua ega puudutatud isikul I tema sinna toomist nõuda. Lisaks ei ole puudutatud isikul I võimalik osaleda lapse arengu jaoks tähtsatel sündmustel ega avaldajaga I peetavatel kohtuistungitel, sest ta peab avaldajast I hoidma 50 m kaugusele. Menetlusosaliste seisukohad
11. Avaldajad vaidlesid määruskaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Menetluse edasine käik
12. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

21. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 12.12.2019 määrusega puudutatud isiku I määruskaebuse osaliselt, tühistas maakohtu määruse lähenemiskeelu, suhtluskeelu ning elukaaslase lapsega kontakti otsimise keelu osas ning tegi uue määruse, millega jättis avalduse selles osas rahuldamata. Ringkonnakohus kohaldas puudutatud isiku I vastu liikumispiirangut, keelas tal viibida avaldajate I ja II kinnisasjal ning nägi ette, et ühise lapsega suhtlemise korra täitmiseks antakse laps üle kinnisasja ees tänaval. Abinõusid kohaldati

§ 544lg 1 kohaselt kolmeks aastaks.

Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäid menetlusosaliste endi kanda, v.a ühisele lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäid riigi kanda.

1. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 29.04.2020 määrusega jäeti ringkonnakohtu 12.12.2019 määrus muutmata osas, milles ringkonnakohus rakendas liikumispiirangut ning keelas puudutatud isikul I viibida kinnisasjal, mille aadress on mille aadress on XXX. Riigikohus tühistas ringkonnakohtu määruse ülejäänud ulatuses ning saatis asja tühistatud osas uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Kolleegium muudab osaliselt maakohtu määruse põhjendusi ja täiendab resolutsiooni, millega määrab erandi lähenemiskeelu osas. Muus osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks nende kordamist (

§ 654lg 6, § 659).

Kolleegium rahuldab määruskaebuse osaliselt.

1. Avaldajad on taotlenud kolme erineva abinõu rakendamist: liikumispiirang, lähenemiskeeld ja suhtlemiskeeld. 5 2-18-1221
2. Ringkonnakohus kontrollib

§ 651

lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud, see on lähenemiskeelu ja suhtlemiskeelu kohaldamise osas. Osas, milles maakohus keelas puudutatud isikul I viibimise kinnisasjal XXX (liikumispiirang), on maakohtu määrus

§ 456lg 4 teise lause kohaselt edasikaebamata jõustunud.

1. Ringkonnakohus täiendab maakohtu määrust lähenemiskeelu osas, s.o määrab erandi lähenemiskeelust selliselt, et puudutatud isikul I on avaldajate suhtes lähenemiskeeld 5 m puudutatud isiku II kooli- ja huviringide üritustel.
2. Ringkonnakohus käsitleb esmalt lähenemiskeeluga seonduvat. Lähenemiskeeldu ja teisi kaitseabinõusid kohaldades peab kohus arvestama juhtumi asjaolusid ja jälgima, et lähenemiskeeld ei riivaks adressaadi õigusi rohkem, kui see on keelu eesmärgist tulenevalt proportsionaalne. Selleks tuleb kohtul kaitseabinõu valikul hinnata selle sobivust (kas abinõu võimaldab ära hoida kannatanut ähvardavat isikuõiguste rikkumist) ja vajalikkust (kas rikkumist oleks võimalik sama tõhusalt vältida mõne muu abinõuga, mis koormaks lähenemiskeelu adressaati vähem) ning kaaluda ühelt poolt kahjustatud isikut ähvardava isikuõiguste rikkumise tõenäosust ja raskust ning teiselt poolt lähenemiskeelust tuleneva piirangu mõju lähenemiskeelu adressaadile. Kohus peab lähenemiskeelu ruumilise ulatuse määramisel silmas pidama juhtumi asjaolusid ja lähtuma proportsionaalsuse põhimõttest (RKTKm nr 3-2-1-91-14, p 17). Lähenemiskeelu kui isikuõiguse kaitse abinõu kohaldamist tuleb kaaluda eelkõige juhul, kui ohus on isiku elu, kehaline või vaimne puutumatus, isikuvabadus, turvalisus või seksuaalne puutumatus. Ohu hindamisel tuleb üldjuhul arvesse võtta isiku, kelle suhtes lähenemiskeeldu soovitakse kohaldada, õigusvastase tegevuse raskust ja sagedust, samuti tema iseloomuomadusi ja suhtumist isikutesse, kes soovivad lähenemiskeelu kohaldamist (RKTKm nr 2-18-1221, p 17).
3. Arvestades puudutatud isiku I käitumist, on kohaldatud abinõu lähenemiskeelu näol ringkonnakohtu hinnangul sobiv, vajalik ja mõõdukas. Maakohus on piisavalt põhjendatud, miks on lähenemiskeelu kohaldamine kõikide avaldajate osas põhjendatud. Maakohus tuvastas, et puudutatud isiku I tegevus on olnud avaldajaid hirmutav ja nende eraelu häiriv ka kohtuistungil, istungite vahelisel ajal, perelepitusel ning peretuttavatega suheldes. Samuti jälitas puudutatud isik I avaldajat III, otsis temaga kontakti, uuris temalt avaldajate eraeluliste andmete kohta ja kallutas last avaldajate pereelu kohta informatsiooni jagama. Asjaolu, et puudutatud isiku I tegevuses ei ole tuvastatud kuriteo- või väärteokoosseisu, ei tähenda, et tema tegevus ei sekkuks intensiivselt avaldajate isikuõigustesse. Avaldajad on selgitanud, et puudutatud isiku I tegevus on häiriv ja segab nende isiklikku elu. Lähenemiskeelu kohaldamine võimaldab tagada avaldajate rahu ja eraelu puutumatuse. Ringkonnakohus peab maakohtu poolt määratud lähenemiskeelu ruumilist ulatust 50 m üldjuhul proportsionaalseks, välja arvatud puudutatud isiku II kooli- ja huvialaringide üritustel. Määratud lähenemiskeeld ei takista vanemaid täitmast tsiviilasjas nr 2-18-3364 kindlaks määratud suhtluskorda.
4. Määruskaebuses on puudutatud isik I välja toonud, et lähenemiskeelu puhul jääb selgusetuks, kuidas toimub osalemine koolis peetavatel aktustel ja huviringide üritustel. Ringkonnakohus arutas seda küsimust menetlusosalistega. 29.
5. Lähenemiskeelu kohaldamisel hagita menetluses ei ole kohus seotud menetlusosaliste taotlustega ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (

§ 477lg 5).

Kohtul on lähenemiskeelu või muude kaitseabinõude seadmise asjade lahendamisel lai diskretsiooniõigus ja seepärast võib abinõude seadmise avalduse ka osaliselt rahuldada või määrata avaldaja poolt 6 2-18-1221 taotletud meetmega võrreldes teistsuguse sisu või ajalise ja ruumilise ulatusega meetme (V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne. Lk 500). 29.

1. Vaatamata avaldajate suhtes seatud lähenemiskeelule peab ringkonnakohtu hinnangul olema tagatud lapse ja isa suhtlus, mis hõlmab ka isa õigust osaleda lapsega seotud üritustel. Erialakirjanduses on välja toodud, et kui puudub vajadus piirata lastega suhtlemist, ei tohiks lähenemiskeelu tagajärjel näiteks üks lapsevanem jääda eemale mõlemale vanemale mõeldud üritustest lasteaias või koolis. Kohus võib määrata, millistel juhtudel võib teha erandeid lähenemiskeelust, näiteks lapsega seotud tähtpäevade ja sündmustega, nagu sünnipäev, klassi lõpetamine vms (V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne. Lk 499). 29.
2. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks lapse ema väiteid selle kohta, et erandiga lähenemiskeelust laiendatakse suhtluskorraga määratud isa ja lapse suhtlemise õigust. Harju Maakohtu 21.12.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-3364 (jõustunud 28.01.2020) on määratud kindlaks puudutatud isikute I ja II suhtluskord, kuid ei ole reguleeritud isa osalemist lapsega seotud üritustel. Suhtluskorra lahendis ei ole keelatud isal osaleda lapse kooli- ja huvialaringide üritustel. 29.
3. Ringkonnakohus ei näe põhjust piirata isa osavõttu pojaga seotud kooli- ja huvialaringide üritustest. 50-meetrise lähenemiskeelu puhul poleks isal võimalik osaleda, kui seal viibivad ka avaldajad. Arvestades, et sellised üritused toimuvad avalikes kohtades teiste inimeste juuresolekul, pole alust arvata, et puudutatud isik I seal avaldajaid mingil moel ohustaks ka lähemal viibides. Riigikohus on ühes töökohas töötavate inimeste puhul toonud välja, et lähenemiskeelu põhjendatud ruumiliseks ulatuseks võiks olla näiteks 5-10 meetrit (RKKKo nr 3-1-1-59-10, p 7.3). 29.
4. Arvestades eeltoodut ning menetlusosaliste poolt avaldatut, peab ringkonnakohus põhjendatuks määrata erand lähenemiskeelust selliselt, et puudutatud isikul I on avaldajate suhtes lähenemiskeeld 5 m puudutatud isiku II kooli- ja huviringide üritustel.
5. Ringkonnakohus peab põhjendatuks, et lapse üleandmine toimub lapse elukoha lähedal asuval tänavanurgal (mitte maja ees tänaval), et tagada avaldajate kodu puutumatus.
6. Maakohus tuvastas, et puudutatud isik I pakkus 26.09.2017 puudutatud isikule III, et viib ta autoga koju, uuris lapselt avaldajate kohta andmeid, telefoninumbreid ning kallutas last oma vanemate ja koduse elu kohta informatsiooni jagama. Seetõttu on maakohus põhjendatult keelanud puudutatud isikul I ilma elulise ohuta avaldajaga III kontakti otsida.
7. Maakohus tuvastas, et puudutatud isiku I kõned on ohjeldamatud ning sõnumid on ahistavad, sisaldavad halvustavaid ja alandavaid sõnu ning roppusi, puudutatud isik I kasutab suhtluses lapse emaga solvavaid ja ebatsensuurseid sõnu ning saadab ligikaudu 30 sõnumit päevas. Sellest tulenevalt on maakohus põhjendatult kohaldanud suhtluskeeldu.
8. Ringkonnakohus peab lähenemis- ja suhtlemiskeeldu kohaldamist kolmeks aastaks põhjendatuks (

§ 544lg 1).

34.

§ 462

lg 2 esimese lause kohaselt asendatakse andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Asja sisu arvestades 7 2-18-1221 asendab kohus omal algatusel menetlusosaliste nimed initsiaalidega ning ei avalikusta isikukoode ega aadresse.

1. Avaldajad on 25.09.2018 esitanud uue nõude – keelata puudutatud isikul I kolmandatele isikutele ja meedias, sh sotsiaalmeedias, avaldada avaldajate suhtes mistahes avaldusi ja kommentaare. Kolleegium selgitab, et tegemist on kahju tekitava tegevuse keelamise nõudega ja seda lahendatakse hagimenetluses (VÕS § 1055 lg 1 esimene lause). Maakohus ei ole nimetatud nõuet menetlusse võtnud ega teinud selle kohta lahendit. Seega jätab ringkonnakohus menetlusosaliste poolt seda nõuet puudutavad väited tähelepanuta.
2. 21.10.2019 määras ringkonnakohus avaldajatele avalduste ja taotluste esitamise tähtajaks 06.11.
3. Pärast seda tähtaega, s.o 04.12.2019, on avaldaja I esitanud uue dokumentaalse tõendi (SMS-ide väljavõte). Kuna tõend on esitatud pärast kohtu poolt määratud tähtaja möödumist, siis ringkonnakohus seda ei menetle ja jätab tähelepanuta (

§ 66). 37.

28.05.2020 on avaldaja I esitanud täiendavate tõenditena kõne- ja videosalvestised.

§ 238

lg 1 p-i 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui asjaolu kohta on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendeid esitatud. Kolleegiumi hinnangul on asjas esitatud piisavalt tõendeid tuvastamaks, et avaldajate poolt taotletud lähenemis- ja suhtluskeeld on põhjendatud. Seetõttu jätab kolleegiumi avaldaja I poolt esitatud uued tõendid vastu võtmata. Tõendeid ei ole nende elektroonilise esitamise tõttu vaja tagastada, kuid kohus ei võta neid ka toimikusse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 38. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks muuta maakohtu poolt kindlaks määratud menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus jätab

§ 172

lg 1 alusel ringkonnakohtus ja Riigikohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning riigi õigusabi tasu ja kulud

§ 172lg 3 teise lause järgi Eesti Vabariigi kanda.

Rahaliselt kindlaksmääratavad kulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) /Gaida Kivinurm, Meeli Kaur, Indrek Soots/ 8