): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. (Täitemenetluse seadustik (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2020 584,00 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. TMS § 131 lg 1 p 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitis; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 2 11. Määrus saata Tartu Maakohtu registriosakonnale, määrus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile, pankrotihalduril saata määrus võlausaldajatele. 12. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 13. Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt
lg-le 1 (
Asjaolud
Vara välistamise
2.2.Tagasivõitmise tagajärgedest
Tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid ei ole. 2.3.Elatisi või väljamakseid võlgnikule ja tema ülalpeetavatele
Elatisi või väljamakseid ei ole. 3 2.4.Massikohustused (
) ja pankrotimenetluse kulud (
): Pankrotihaldur palub kohtul kinnitada pankrotimenetluse kulud 120,79 eurot, sellest bürooteenused 120,03 eurot ja pangateenused 0,76 eurot. Bürooteenused hõlmavad bürooruumide- ja tehnika kasutamist, kulumaterjale, sideteenuseid seoses pankrotimenetluse läbiviimisega. Pankrotimenetluse kulude kandmist pankrotivara arvel reguleerivad
, mille lg 1 p 4 järgi on pankrotimenetlusega seotud väljamakseteks mh pankrotimenetluse kulud, ja
lg 1 p 5, mille kohaselt on pankrotimenetluse kulud mh ka halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Ka
lg 1 esimese lause järgi on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Seega on pankrotimenetluse kuludeks ka halduri mõistlikud bürookulud ja need kantakse pankrotivara arvel (Riigikohtu 23.03.2016.a. määrus tsiviilasjas nr. 3-2-1-12-16). Pankrotimenetluse kulud (
) kokku on järgmised: bürooteenused pangateenus halduri tasu käibemaks halduri tasult kokku 120,03 0,76 329,17 65,83 515,79
1 sätestab, et võlausaldajate üldkoosoleku otsused võetakse vastu koosolekust osa võtvate võlausaldajate lihthäälteenamusega. Kuna koosolekule ei ilmunud mitte ühtegi võlausaldajat, siis oli võlausaldajate üldkoosolek otsustusvõimetu ega saanud otsustada päevakorras ettenähtud küsimusi. 10.3. Kuna võlgnik kannab karistust vanglas, siis pankrotihaldur leiab, et usaldusisiku määramine ei ole võimalik ning võlgnikku ennast tuleb kohustada täitma usaldusisiku kohustusi. Pankrotihaldur on võlgnikule kirja teel selgitanud, et võlgniku kohustused ei lõpe pankrotimenetluse lõpetamisega. Samuti on pankrotihaldur selgitanud kohustustest vabastamise menetluse põhimõtteid, selles menetluses võlgniku kohustustest vabastamist, usaldusisiku kohustusi. Pankrotihaldur saatis võlgnikule tutvumiseks väljavõtte pankrotiseaduse 11.peatükist ja pankrotimenetluse lõpparuande. Pankrotihaldur tegi võlgnikule ettepaneku kirjalikult kinnitada, et tema on nõus täitma usaldusisiku kohustusi. Kui võlgnik saadab haldurile eelnimetatud nõusoleku, siis edastab haldur selle kohtule. 11.
lõikes 12 on sätestatud, et kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Käesolevas pankrotiasjas on pankrotivara hulka laekunud 515,57 eurot, mille järgi oleks
lõikes 1 sätestatud halduri tasu alammäär 103 eurot (lisandub käibemaks), mis ei vasta halduri töö mahule kogu pankrotimenetluse läbiviimisel. Kuna halduri tasu arvestamise aluseks oleva pankrotivara maht väike, taotleb haldur tasu määramist
12 ja § 23 lg-te 13 alusel. Pankrotihaldur on täitnud oma kohustusi 6,75 t. tunni ulatuses järgmiselt: pankrotiteate koostamine, võlausaldajate e-posti aadresside väljaselgitamine ja pankrotiteate edastamine võlausaldajatele (0,5 t); võlgniku arvelduskontode kasutamise õiguse ja internetipanga vormistamine (0,5 t); ettekande ja pankrotivara nimekirja koostamine, võlausaldajate esimese üldkoosoleku läbiviimine Tartu Maakohtu Tartu kohtumajas, koosoleku protokolli koostamine ja esitamine kohtule (1,0 t); võlgniku sissetulekute laekumiste korraldamine võlgniku kontole, suhtlemine RTK-ga (0,25 t); võlausaldajate nõudeavalduste registreerimine, kontrollimine, väljaandes ametlikud Teadaanded teadete avaldamine, nõuete kaitsmise koosoleku läbiviimine, protokolli koostamine, jaotusettepaneku koostamine (2,75 t); lõpparuande koostamine ja esitamine kohtule, võlgnikule ning võlausaldajatele tutvumiseks (1 t); võlgnikule kirjade koostamine ja dokumentide edastamine Tartu vanglasse, võlgnikuga suhtlemine telefoni teel (0,75 t). Vastavalt
Pankrotivara arvel on võimalik maksta halduri tasu kokku 395 eurot. Seepärast taotleb pankrotihaldur tasu määramist pankrotivara arvel summas 329,17 eurot, millele lisandub käibemaks 65,83 eurot, kokku koos käibemaksuga 395 eurot. Suuremas ulatuses ei ole halduri tasu maksmine pankrotivara arvel võimalik. 5 12. Vastavalt
§-le 162 lg 3 peab haldur märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. Pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu (KarS § 384).Pankrotihaldur ei ole esitanud avaldust kriminaalmenetluse alustamiseks. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu. Võlgnik on pannud toime kuritegusid, millega on kaasnenud menetluskulude väljamõistmine võlgnikult, kuid tekkinud kohustusi ei suuda võlgnik täita. Kohtu põhjendused ja järeldused Pankrotimenetluse lõpetamine 8.
lg 3 kohaselt otsustab kohus kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise, tehes selle kohta määruse.
lg 6 kohaselt jätab kohus lõpparuande kinnitamata ja tagastab selle määrusega haldurile pankrotimenetluse jätkamiseks, kui lõpparuandes ilmneb, et pankrotimenetluses on rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi. Kohus leiab, et lõpparuanne on seaduslik ning sealt ei ilmne, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku ja võlausaldajate õigusi. Lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. 9. Kohus leiab, et maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega teod, vaid
10.
lg 3 alusel tuleb Anne Tammer vabastada pankrotihalduri kohustusest Pxxxx Fxxxxxxxx pankrotimenetluses. 11.
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. 12.
lg 2 järgi halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. 13.
lg 5 kohaselt kohus määrab haldurile tasu
Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul.
lõike 1 kohaselt on halduri tasu pankrotivaralt 6400 eurot alammäär 20% pankrotivarast, so 103 eurot, millele lisandub käibemaks. Pankrotihaldur leiab, et alammäärale vastav summa 103 eurot, millele lisandub käibemaks, ei vasta halduri töö mahule kogu pankrotimenetluse läbiviimisel. Haldur leiab, et pankrotivara arvel on võimalik maksta halduri tasu kokku 395 eurot. Seepärast taotleb pankrotihaldur tasu määramist pankrotivara arvel summas 329,17 eurot, millele lisandub käibemaks 65,83 eurot, kokku koos käibemaksuga 395 eurot.
näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh lõpparuande kinnitamisel.
lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos
Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. 22. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse
lg-s 1 sätestatud tähtaega ületades, kuid arvestades asjaolusid, tuleb avaldus siiski vastu võtta. Võlgnik esitas kohtule
Kohtule teadaolevalt ei esine
lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada Pxxxx Fxxxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse. 23.
lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos
Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. 24. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse
lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides ja kohtule on esitatud ka
lg-s 2 nõutud kinnitused.
lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Võlausaldajad ei ole xxxxx Fxxxxxxxxxkohustustest vabastamisele vastuväiteid esitanud. 25. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada Pxxxx Fxxxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse. 26.
lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb
Kohus leiab, et Pxxxx Fxxxxxxxx usaldusisikuks tuleb nimetada võlgnik ise.
lg 3, mis näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt Pxxxx Fxxxxxxxx tööandjale) teatama. Pärast vangistusest vabanemist peab usaldusisik
lg 4 järgi, käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust (Pxxxx Fxxxxxxxx töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja
lg-s 3 nimetatud tulust peab Pxxxx Fxxxxxxxxkandma igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti enda töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust. 7
lg 1 sätestatud kohustuse mittenõuetekohase täitmisena.
lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Võlgniku väljavaade saada kohustustest vabastamise menetluse lõppedes kohustustest vabastatud, on otseses sõltuvuses võlgniku panusest kohustest vabastamise menetlusse ja tema tahtest rahuldada võlausaldajate nõudeid. 33.
lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb
Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. 34.
lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 35.
lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Maimu Laumets Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.