KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht 21. oktoober 2020, Võru Kriminaalasja number 1-20-1074 Kriminaalasja nimetus Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru e

§ 424

lg 2 järgi ja teda karistati vangistusega 1 aasta.

§ 74lg 2 alusel määrati koheselt kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 kuud vangistust.

Ülejäänud karistus 10 kuud vangistust jäeti

§ 74lg-te 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata, kui Ü.

Lepp ei pane 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu, järgib

§ 75

lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja täidab

§ 75

lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kohustusi ja tema nõusolekul talle

§ 75

lg 4 alusel pandud kohustust registreerida ennast 15 päeva jooksul koheselt kandmisele kuuluva karistuse kandmiselt vabanemisest riiklikku alkoholitarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem 1 Eesti“ ja läbida programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames esmase hindamise teenus meditsiiniasutuse määratud ajal. Katseaja algust tuli arvata kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 25. märtsist 2020. 2. Tartu Maakohtu 4. juuni 2020. a määrusega jäeti rahuldamata Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esinduse taotlus Üllar Lepa karistuse täitmisele pööramiseks.

§ 75lg 2 p 5 alusel määrati Ü.

Lepale kohustus alluda alkoholi tarvitamise vastasele ravile ja teda kohustati pöörduma tervishoiuteenuse osutaja poole hiljemalt ühe kuu jooksul vanglast vabanemisest, sest ta tarvitas 3.,

1. ja
2. mail 2020 alkoholi.
3. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esindus esitas
4. septembril 2020 Tartu Maakohtu Võru kohtumajale Ü. Lepa suhtes erakorralise ettekande, kuna Ü. Lepp tarvitas
5. ja
6. septembril 2020 alkoholi, ei ilmunud 7.,
7. ja
8. septembril 2020 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, ei täitnud kohtu määratud tähtajaks kohustust pöörduda alkoholi tarvitamise vastasele ravile, ei ilmunud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening peale esimest programmi tundi ja vahetas elukohta kriminaalhooldusametniku eelneva loata.
9. Erakorralisest ettekandest nähtub, et Ü. Lepa suhtes algas kriminaalhooldus
10. aprillil
11. Kriminaalhooldusametnik kohtus Ü. Lepaga esimest korda
12. aprillil
13. Eriolukorra tõttu toimusid järgmised registreerimised 22.,
14. ja
15. aprillil 2020 telefoni teel. Kriminaalhooldusametnik L. Kasak teatas
16. aprillil 2020 Ü. Lepale, et ta peab hiljemalt
17. mail 2020 minema Tartu Vanglasse šokivangistust kandma. Ametnik selgitas talle, et ta registreerib ennast programmi „Kainem ja tervem Eesti“ pärast vanglast vabanemist. Järgmine registreerimine lepiti kokku peale šokivangistuse lõppu
18. juulil
19. Ü. Lepp teatas
20. juulil 2020 telefoni teel, et ta sai programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase kohtumise aja
21. oktoobriks
22. Kriminaalhooldusametnik tegi
23. septembril 2020 selle info kontrollimiseks päringu, kuid erakorralise ettekande koostamise ajaks polnud vastust tulnud. Seega ilmselt täitis Ü. Lepp kohustuse registreerida ennast programmi 15 tööpäeva jooksul vanglast vabanemisest ja esmakohtumine pole veel toimunud temast mittetuleneval põhjusel.
24. Enne Ü. Lepa šokivangistusse minekut kontrolliti alkoholi tarvitamist neljal korral ja kolmel korral tuvastati alkoholi tarvitamine. Kuna Ü. Lepp ei läinud kohtu määratud ajal vanglasse, kohaldati tema suhtes sundtoomist. Kriminaalhooldusametnik tegi
25. mail 2020 erakorralise ettekande ja kohus määras Ü. Lepale täiendava kohustuse pöörduda ühe kuu jooksul vanglast vabanemisest alkoholi tarvitamise vastasele ravile. Pärast Ü. Lepa vanglast vabanemist kontrolliti alkoholi tarvitamist kolmel korral ja kahel korral
26. ja
27. septembril 2020 tuvastati alkoholi tarvitamine. Ü. Lepp ei ilmunud
28. septembril 2020 registreerimisele. Ta helistas ametnikule ja väitis, et on haige. Kui ametnik talle hiljem helistas, väitis ta, et on soos ja korjab marju. Seejärel lülitas ta telefoni välja. Kriminaalhooldusametnikud leidsid Ü. Lepa samal päeval kodu lähedalt alkoholijoobes. Seega valetas Ü. Lepp registreerimisele ilmumata jätmise põhjuste kohta. Alkoholi tarvitamine pole mõjuv põhjus registreerimisele ilmumata jätmiseks. Järgmisel hommikul helistas kriminaalhooldusametnik L. Kasak Ü. Lepale ja nad leppisid kokku, et Ü. Lepp tuleb registreerimisele
29. septembril 2020 kell 15.
30. Ü. Lepp ei ilmunud ka sellel ajal registreerimisele. Kodukülastusel selgus, et Ü. Lepp oli ka seekord alkoholijoobes. Järgmisel päeval andis ta kirjaliku seletuse, milles väitis, et jäi bussist maha. Ü. Lepp ei ilmunud registreerimisele ka
31. septembril 2020 ning ta polnud telefoni teel kättesaadav. Päeva lõpu poole helistas ta ametnikule ja väitis, et ta on haige ja telefoni aku sai venna auto peal tühjaks.
32. Ü. Lepp registreeriti sotsiaalprogrammi Eluviisitreening
33. septembril
34. Ta osales porogrammi esimeses tunnis
35. septembril 2020, kuid ta ei ilmunud programmi teise tundi
36. 2 septembril
37. Ta väitis talle helistanud ametnikule, et ta on metsas ja korjab marju ja tal on keeruline planeerida oma elu programmis käimiseks. Ta ei ilmunud programmi tundi ka
38. septembril
39. Kriminaalhooldusametnikud soovisid teda kontrollida
40. septembril 2020 tema elukohas, kuid teda polnud kodus ning ta polnud valmis andma oma asukoha suhtes infot telefoni teel. Ta ei soostunud ametnikuga kohtuma ka ametniku pakutud kohas Rõuge kaupluse juures. Ü. Lepp pole esitanud tõendeid alkoholivastasele ravile pöördumise kohta. Ta on korduvalt lubanud minna ampulli panema, kuid see on ära jäänud rahapuudusel või seetõttu, et ta tarvitas alkoholi ja enne protseduuri on vaja vähemalt 10 päeva kaine olla. Seega pole Ü. Lepp täitnud alkoholivastasele ravile mineku kohustust kohtu määratud tähtajaks.
41. Ü. Leppa kohustati kohtuotsusega elama aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Sellel aadressil ta ei ela.
42. augustil 2020 esitas Ü. Lepp avalduse elukoha vahetamiseks aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx juurde. Kuna elukaaslane polnud nõus sellega, et Ü. Lepp tuleb tema juurde püsivalt elama, ei rahuldanud ametnik Ü. Lepa avaldust.
43. augustil 2020 esitas Ü. Lepp uue avalduse samale aadressile elama asumiseks. Seekord tahtis ta elama asuda venna juurde. Kuna ta pole siiani esitanud ametnikule venna telefoninumbrit, pole ametnik saanud Ü. Lepa vennaga vestelda ja küsida, kas ta on nõus sellega, et Ü. Lepp elab tema juures. Ü. Lepp väitis seletuses, et ta ei teadnud, et ta peab elukoha vahetamiseks luba taotlema. Samas tutvustati esimesel kohtumisel
44. aprillil 2020 Ü. Lepale tema õigusi ja kohustusi sealhulgas ka käitumiskontrolli nõudeid ja ta andis õigustega tutvumise kohta allkirja. Senist kriminaalhoolduse käiku tuleb pidada ebarahuldavaks, sest Ü. Lepp pole korduvalt täitnud käitumiskontrolli nõudeid ja kohtu seatud lisakohustusi.
45. Kriminaalhooldusametnik tegi kohtule ettepaneku pöörata täitmisele Ü. Lepale Tartu Maakohtu
46. märtsi
47. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, sest Ü. Lepp on jätkanud rikkumiste toimepanemist ka peale esimese erakorralise ettekande koostamist ja selle alusel tehtud kohtumääruse jõustumist. Kuna Ü. Lepp suhtub kontrollnõuete ja lisakohustuste täitmisesse äärmiselt ükskõikselt, pole kriminaalhooldusega jätkamine otstarbekas. Ü. Lepa puhul on kõik asjakohased meetmed tarvitusele võetud, kuid need pole andnud soovitud tulemust. Kohtu seisukoht
48. Erakorralises ettekandes heidetakse Ü. Lepale kõigepealt ette seda, et ta tarvitas
49. ja
50. septembril 2020 alkoholi. Erakorralisele ettekandele on lisatud selle väite kinnituseks alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollid ja registreerimisleht. Nendest dokumentidest nähtub, et kriminaalhooldusametnikud tuvastasid Ü. Lepal indikaatorvahendiga alkoholi tarvitamise
51. septembril 2020 kell 15.15 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx lähistel ja
52. septembril 2020 kell 15.49 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx näit
53. septembril 2020 oli 1,293 mg/l ja
54. septembril 2020 1,160 mg/l. Registreerimislehel on
55. septembri 2020 registreerimise kuupäeva juures märgitud, et Ü. Lepp oli elukoha lähistel alkoholijoobes, ja
56. septembri 2020 registreerimise kuupäeva juures on märgitud, et Ü. Lepp oli kodus joobes. Ü. Lepp tunnistab, et ta tarvitas
57. ja
58. septembril 2020 alkoholi. Kohtuistungil esitas kriminaalhooldaja tõendi selle kohta, et isik rikkus alkoholi tarvitamise keeldu ka 17.
60. See toimus juba pärast programmis Kainem ja tervem Eesti osalemist. Alkoholi tarvitamine on seda laadi kontrollnõuete rikkumine, mis üldjuhul ei saagi olla vabandatav. Seega rikkus Ü. Lepp
61. ja
62. septembril 2020 talle

§ 75lg 2 p 2 alusel katseajaks pandud kohustust hoiduda alkoholi tarvitamisest.

3

1. Lisaks heidetakse erakorralises ettekandes ette seda, et Ü. Lepp ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele 7.,
2. ja
3. septembril
4. Erakorralisele ettekandele on lisatud selle väite kinnituseks registreerimisleht ja kriminaalhoolduse elektroonilise päeviku väljavõte. Registreerimislehtedest nähtub, et Ü. Lepp ei ilmunud nendel päevadel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, kuigi oli eelnevalt kinnitanud oma allkirjaga, et on nendest registreerimiskohustuse aegadest teadlik. Kriminaalhoolduse elektroonilise päeviku väljavõttest nähtub, et Ü. Lepp helistas
5. septembril 2020 ja teatas, et tal on palavik ja köha ning ta ei saa täna vastuvõtule tulla, arvas, et järgmisel päeval on tal parem. Ta väitis, et käis eelmisel päeval Tartus koroonatesti tegemas ja sai teada, et test oli negatiivne. Ü. Lepa jutt oli mõnevõrra segane ja järjekindlusetu, kuid alkoholi tarvitamist ta eitas. Kriminaalhoolduse elektroonilisest päevikust nähtub ka, et kriminaalhooldusametnik L. Kasak leppis temaga
6. septembril 2020 telefoni teel kokku kohtumise. Ü. Lepp ise tunnistab, et ta ei ilmunud 7.,
7. ja
8. septembril 2020 registreerimisele.
9. septembril 2020 oli ta enda väitel haige ja korjas soos marju.
10. septembril 2020 jäi ta bussist maha. Väidetava haiguse kohta arstitõendit ei ole. Samuti väärib märkimist, et kui inimese tervis on piisavalt hea metsas marjade korjamiseks, võimaldab see kindlasti ka registreerimiskohustuse täitmist. Ka bussist maha jäämine pole käsitatav mõjuva põhjusena registreerimisele ilmumata jätmiseks. Süüdimõistetu on kohustatud oma päeva korraldama selliselt, et ta jõuab õigeks ajaks registreerimisele. Seega rikkus Ü. Lepp 7,
11. ja
12. septembril 2020 talle

§ 75

lg 1 p 2 alusel katseajaks pandud kohustust ilmuda kriminaalhooldusosakonda registreerimisele kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel.

1. Veel heidetakse erakorralises ettekandes Ü. Lepale ette seda, et ta ei täitnud kohtu määratud tähtajaks kohustust pöörduda alkoholi tarvitamise vastasele ravile. Tartu Maakohtu
2. juuni
3. a määrusega määrati Ü. Lepale

§ 75

lg 2 p 5 alusel täiendav kohustus alluda alkoholi tarvitamise vastasele ravile ja teda kohustati pöörduma tervisehoiuteenuse osutaja poole ühe kuu jooksul vanglast vabanemisest. Tartu Vangla

1. mai 2020 teatisest nähtub, et Ü. Lepp saabus Tartu Vanglasse kandma talle Tartu Maakohtu
2. märtsi
3. a otsusega mõistetud kahekuulist šokivangistust
4. mail
5. Seega vabanes Ü. Lepp vangistuse kandmiselt
6. juulil 2020 ja ta pidi pöörduma tervisehoiuteenuse osutaja poole hiljemalt
7. augustil
8. Ü. Lepa sõnul võttis ta tervishoiuasutusega ühendust paari päeva möödumisel vabanemisest ja sai aja programmi Kainem ja tervem Eesti
9. oktoobriks kell 13.
10. Ta käis vastuvõtul ja tegi erinevaid teste. Kriminaalhooldaja märgib, et see ei ole ravikohustuse täitmine. Ü. Lepaga on korduvalt räägitud alkoholivastase keemilise preparaadi paigaldamise võimalusest. Seega rikkus Ü. Lepp talle

§ 75

lg 2 p 5 alusel katseajaks pandud täiendavat kohustust pöörduda alkoholi tarvitamise vastasele ravile ühe kuu jooksul vanglast vabanemisest.

1. Erakorralises ettekandes heidetakse Ü. Lepale ette ka seda, et ta ei ilmunud
2. ja
3. septembril 2020 sotsiaalprogrammi Eluviisitreening tundi. Kokkuleppest programmis osalemiseks nähtub, et
4. september 2020 allkirjastas Ü. Lepp kokkuleppe, milles lubas osa võtta kõigist kohtumistest ja läbida programmi täies ulatuses. Kokkuleppes olid märgitud ka programmi kohtumiste päevad Kriminaalhoolduse elektroonilisest päevikust nähtub, et Ü. Lepp ei ilmunud
5. septembril 2020 sotsiaalprogrammi tundi ning ei teavitanud ilmumata jätmisest. Ü. Lepa sõnul ta ühel korral käis, teisel korral ei läinud ja kolmandal korral öeldi, et pole enam vaja tulla. Kriminaalhooldaja selgitab, et programmist on võimalik puududa ühel korral ja põhjusega. Põhjuseta puudumisel arvatakse inimene programmist välja. Mõjuvaid põhjuseid ilmumata jäämiseks pole. Seega rikkus Ü. Lepp talle

§ 75lg 2 p 8 alusel katseajaks pandud kohustust osaleda sotsiaalprogrammis.

4

1. Lisaks heidetakse erakorralises ettekandes Ü. Lepale ette seda, et ta vahetas kriminaalhooldusametniku eelneva loata elukohta. Erakorralisele ettekandele pole lisatud tõendeid, mis kinnitavad, et Ü. Lepp ka reaalselt elukohta vahetas. Sellina asjaolu tuleks mingil viisil fikseerida, näiteks kandena kriminaalhoolduse elektroonilisse päevikusse. Ü. Lepp tunnistab kohtuistungil antud seletuses, et ta lahkus kohtuotsusega määratud elukohast kriminaalhooldusametniku eelneva loata, kuna ta ei teadnud, et ta peab kriminaalhooldusametnikult küsima loa elukoha vahetamiseks. Ü. Lepa kohtuistungil antud seletusi saab kasutada tõendina, sest kohtuistungil selgitati Ü. Lepale õigust keelduda ütluste andmisest. Seega saab Ü. Lepa kohtuistungil antud seletuste põhjal lugeda tõendatuks, et Ü. Lepp lahkus kohtuotsusega määratud elukohast kriminaalhooldusametniku eelneva loata. Ü. Lepa väide, et ta ei teadnud, et ta peab kriminaalhooldusametnikult küsima loa elukoha vahetamiseks, on vale, sest ta kinnitas
2. aprillil 2020 antud allkirjaga, et talle on tutvustatud õigusi ja kohustusi ja muuhulgas on talle selgitatud ka kohustust saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukoha vahetamiseks. Ü. Lepp pole nimetanud asjaolusid, mis takistasid tal kriminaalhooldusametnikult loa küsimist elukoha vahetamiseks. Seega rikkus Ü. Lepp talle

§ 75

lg 1 p 5 alusel pandud kohustust saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukoha vahetamiseks. 15.

§ 74

lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

1. Ü. Lepp on rikkunud viit kohustust: alkoholi tarvitamise keeldu, registreerimiskohustust, kohustus pöörduda alkoholi tarvitamise vastasele ravile ühe kuu jooksul vanglast vabanemisest, kohustust osaleda sotsiaalprogrammis ja kohustust saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukoha vahetamiseks. Ü. Lepp on ka varem kolmel korral rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu, mistõttu Tartu Maakohtu
2. juuni
3. a määrusega pandi talle

§ 75

lg 2 p 5 alusel täiendav kohustus pöörduda alkoholi tarvitamise vastasele ravile ühe kuu jooksul vanglast vabanemisest. Ü. Lepp rikkus ka pärast täiendava kohustuse määramist ja pärast šokivangistuse kandmist kahel korral alkoholi tarvitamise keeldu ja jättis kahel korral alkoholi tarvitamise pärast registreerimisele ilmumata. Kohtu hinnangul on Ü. Lepal tõsine alkoholiprobleem ning ta ei ole seetõttu käitumiskontrolli nõuete täitmiseks võimeline. Kohus pöörab Tartu Maakohtu 25. märtsi 2020. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele ja saadab ta vanglasse karistust kandma 10 kuuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Kullerkann kohtunik 5