← Eesti

2-20-1068/19

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Margo Klaar, Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 19. oktoober 2020, Tallinn Kohtuasja number 2-20-1068 Kohtuasi XX

) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse senine käik

  1. XX (hageja, apellant) esitas 21.01.2020 Harju Maakohtule hagi YY (kostja, vastustaja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista elatise kuni hageja täisealiseks saamiseni summas 292 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.
  2. Maakohus võttis
  3. aprilli 2020 otsusega vastu hageja loobumise hagist jaanuari 2020 elatisenõude osas summas 92 eurot. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise 77,90% seaduses sätestatud elatise miinimummäärast kuus alates 01.02.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o 25.07.
  4. Apellatsioonkaebuses palus hageja tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni punktide 2 ja 3 osas. Hageja palus kostjalt elatise välja mõista pooles Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras.
  5. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
  6. oktoobri otsusega Pärnu Maakohtu
  7. aprilli
  8. a otsuse osas, millega maakohus jättis YY-lt XX ülalpidamiseks välja mõistmata 22,1% seaduses sätestatud elatise miinimummäärast kuus alates 01.02.2020 kuni XX täisealiseks saamiseni, s.o 25.07.2030 ning menetluskulude jaotuse osas ja saatis tsiviilasja tühistatud osas samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
  9. Hageja (seadusliku esindaja kaudu) ja kostja esitasid
  10. oktoobril 2020 ringkonnakohtule allkirjastatud kompromissi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  11. Ringkonnakohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada. Kompromissi kinnitamise tõttu tuleb maakohtu otsus ja ringkonnakohtu otsus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1, § 431 lg 2 ja § 645 lg 1 järgi tühistada ning tsiviilasja menetlus lõpetada. 7.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt

§ 430lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

Poolte kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele, ei ole vastuolus lapse huvidega (kostja on osaliselt kandnud lapsega seotud kulusid, mida on kompromissis arvesse võetud). Ei esine kompromissi kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas

§ 430

lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi 2 saab vastavalt

§ 430

lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi kinnitava kohtumääruse täitmist saab nõuda täitemenetluse korras.

§-s 459 sätestatud eeldustel võib nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend. 8.

§ 168

lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku menetluskulude menetlusosaliste endi kanda jätmises. (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.