Obsah (4)

§ 97§ 108§ 99§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 18. september 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-

§ 97p 2 alusel.

Kostja ei ole elatist maksnud. Hageja igakuised eluasemekulud on keskmiselt 144,22 eurot, toidukulu on 200 eurot, transpordikulu on 48-64 eurot, sidekulu on 10 eurot, kulutused tervishoiule on 114,50 eurot, kulutused hügieenitarvetele on 73 eurot, õpingutega seotud kulud on 25 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele on kuni 66 eurot ning muud vältimatud püsikulutused on 50 eurot kuus.

1. Kostja vaidles hagile vastu. Hagi on esitatud ennatlikult. Kostja sai alles hagiavaldusest teada, et hageja jätkas õpinguid maaülikoolis. Hageja ei suhtle kostjaga. Kostja kohtus tütrega viimati 2015 aastavahetusel ning edaspidine suhtlus puudub. Kostja ei saanud teadlik olla elatise maksmise kohustusest. Kostja tunnistas elatise maksmise kohustust, kuid mitte ühe aasta eest tagasiulatuvalt. Hageja ei ole varasemalt elatist nõudnud ja kostjat oma õpingutest teavitanud. Hageja pangakontost nähtuvalt toetab hageja ema tütart 100 euro suuruse summaga kuus. Vajadusel võib kostja tasuda sama suure summa. Hagis nõutav elatis on ebamõistlikult suur. Hagiavaldusele lisatud pangakontode väljatrükkidest nähtub, et hageja on teinud kandeid ühelt kontolt teisele 2019 septembris summas 1300 eurot ning ühe konto lõppsaldo on 17.11.2019 seisuga 1011,18 eurot. Hageja rahalised vahendid ei ole nullis ning ülalpidamisvajadus hagis nõutud summas on tõendamata. Kostjal ei ole võimalik nõutavat elatist maksta ka enda majandusliku olukorra tõttu. Kostja jäi
2. aastal töötuks, tema ülalpidamisel on 9-aastane tütar. 2 MAAKOHTU OTSUS
3. Tartu Maakohus rahuldas hagi
4. mai 2020 otsusega osaliselt ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks elatise 50 eurot kuus alates
5. novembrist 2019 kuni
6. augustini
7. Tagasiulatuva elatise nõude jättis maakohus rahuldamata. Menetluskulud jäeti poolte endi kanda.

§ 97

p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

§ 99

lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

§ 102

lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 kohaldub juba selle sõnastuse järgi üksnes alaealise lapse ülalpidamise korral ning muudel juhtudel võib ülalpidamist andma kohustatud isik

§ 102lg 1 alusel ülalpidamiskohustusest vabaneda.

Kostja ei vaidlustanud kohtule esitatud esimeses menetlusdokumendis (kostja vastuses hagile) asjaolu, et hageja õpib Eesti Maaülikoolis. Maakohus luges õppimise tõendatuks, kuigi hageja ei ole lisanud hagiavaldusele vastavasisulist tõendit. Samas nähtuvad hageja kulutused seoses maaülikooliga ka hageja pangakonto väljavõttest. Hagiavalduse kohaselt on hageja igakuulised kulutused 634,72 eurot. Olulisteks kulutusteks on eluasemekulu, mis tuleneb maaülikooli ühiselamu arvetest, mis on hagiavalduse kohaselt keskmiselt 144 eurot kuus; toidukuludest, mis on hageja arvestuse kohaselt 200 eurot kuus ja tervishoiukuludest, mis koosneb põhiliselt hambaravi kulust, keskmiselt 114 eurot kuus. Maakohus jõudis seisukohale, et hageja ei ole kohtule tõendanud oma igakuiseid kulutusi keskmiselt 635 euro ulatuses. Hageja on esitanud oma pangakonto (4 viimast numbrit 5327) väljavõtte perioodi kohta 01.

1. kuni 31.08.2019, millest nähtuvalt on selle aja jooksul kulutatud kontol olevat raha 1471,55 euro ulatuses, so keskmiselt (1471,55:8) 184 eurot kuus. Septembris on hageja kulutanud pangakontol olevat raha 1507,13 eurot, millest 1300 eurot on kantud kontole lõpunumbritega
2. Seega jooksvate kulutuste katteks on hageja maksnud septembris 207 eurot kuus. Oktoobris 2019 kulutas hageja konto väljavõtte kohaselt 138 eurot kuus igapäevaostudele. Eluasemekulud on kantud kontolt lõpunumbritega 3707 oktoobris 190,99 eurot ja novembris 97,45 eurot. Maaülikooli ühiselamute kodulehe kohaselt on ühe koha hind kahekohalises toas 72 eurot kuus, lisanduvad kommunaalmaksed talvekuudel ca 25 eurot, suvekuudel veelgi vähem. Keskmine eluasemekulu on seega kuni 100 eurot kuus. Hageja on
3. aastal saanud töötasuna AS-lt Selver (217+429+100+614) 1360 eurot ja 38 eurot KÜ-lt Tohu tn 1, kokku 1400 eurot. Keskmiselt on hageja sissetulek seega üle 100 euro kuus, mis kattis eluasemekulu. Hageja muud kulutused, mis ei ole kaetud tema enda sissetulekutega, on maksimaalselt 300 eurot kuus. Pangakontolt nähtuvates maksetes ei ole ilmselt piisavalt toidukulu, üldse ei nähtu sidekulu jms, mistõttu on põhjendatud arvata, et hageja võib olla saanud kulude katmiseks täiendavalt toetust emalt ja vanavanematelt. 3 Kostjal ei ole majanduslikult võimalik toetada hageja ülalpidamist pooles ulatuses täiendavalt vajalikest ülalpidamiskuludest, s.o 150 euroga kuus. Lisaks ei ole sellises ulatuses toetus vajalik, sest hagejal endal on olemas rahalised vahendid pangakontodel. Kostja on töötu, mis on tõendatud Eesti Töötukassa otsusega. Kostjal on majanduslikud raskused, mis nähtuvad kostja pangakonto kannetest: kostja on võtnud kiirlaenu Placet Group OÜ-lt, lisaks on kostjal mitu laenulepingut Swedbankiga. Kostjal on seadusest tulenev kohustus alaealise tütre ülalpidamiseks (sünnitõend on kohtule esitatud). Kostja pangakonto lõpunumbritega 0213 on pärast 29.02.2020 tehtud makset praktiliselt nullis, jääk on 1,57 eurot. Tagasiulatuva elatise nõue jääb rahuldamata. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendi 3-2-1-35-16 p 20 kohaselt: „Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu
4. juuni 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 13;
5. detsembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu
6. detsembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 32-1-136-13, p 14).“ Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta on kostjalt ühe aasta kestel enne hagi kohtusse esitamist elatist nõudnud. Alaealise ülalpeetava puhul on kohustatud isiku suhtes kehtiv seadusest tulenev eeldus, et vanem peab last üleval pidama. Täiealiseks saanud, kuid õpinguid jätkava lapse puhul tuleb esitada kohustatud isikule ülalpidamise nõue. Käesolevas vaidluses ei ole hageja kostjaga suhelnud, isegi mitte ülalpidamise nõudmise teemal. Hageja on täisealine, tema ema ja kostja vaheline elatist puudutav suhtlemine ei ole asjasse puutuv ning ei ole ka tõendatud. Hageja nõuet ei esitanud, millest saab järeldada, et hageja ei vajanud kostjapoolset ülalpidamist. Teiseks ei ole kostjal tema majanduslikust olukorrast tulenevalt võimalik praegusel ajal maksta tagasiulatuvalt ühe aasta elatise summat, mida kohus on põhjendanud väljamõistetava elatise suuruse määramisel. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
7. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata nõude elatise väljamõistmiseks hageja nõutud summas perioodil 29.11.2019 – 14.08.
8. Hageja palub teha uue otsuse, millega mõista kostjalt välja hageja kasuks elatis perioodil 29.11.2019 – 14.08.2020 317,36 eurot kuus. Apellatsioonkaebuse põhjenduse kohaselt hindas maakohus meelevaldselt tõendeid ja rikkus ka otsuse põhjendamise kohustust. Maakohus on sedastanud, et hageja enda sissetulekust katmata vajadused on 300 eurot kuus, seega peaks hageja vajadused katmata osas kandma võrdsetes osades tema vanemad. Eeltoodut arvestades on maakohtu väide, et kostjale ei ole hageja isiklike rahaliste vahendite olemasolu tõttu üleüldse vajalik 150 euro suuruses elatise väljamõistmine, arusaamatu ja meelevaldne. Isegi juhul, kui hageja igakuised vajadused oleksid vaid suuruses 300 eurot, oleks maakohus pidanud enda seisukohast järelduvalt elatise välja mõistma suuruses 150 eurot. 4 Maakohus on leidnud, et hageja igakuised kulutused summas 634,72 eurot ei ole tõendatud, kuid samas ei ole kohus põhjendanud, millised kuluartiklid on tõendamata. Hageja esitas erinevaid kuludokumente, kuid maakohus neid ei analüüsinud. Hageja igakuised kulutused summas 634,72 eurot on tõendatud. Hageja teenitud sissetuleku arvestamine ei ole põhjendatud, kuna tegu oli hooajatööga. Päevases õppes õppides ei saa õppetöö kõrvalt teha tööd. Maakohus ei ole piisavalt tuvastanud kostja majanduslikku olukorda. Maakohus ei ole tuvastanud, millised on kostja teiste laste vajadused. Samuti ei ole tuvastatud kostja teiste laste ema majanduslik olukord. Kostja on ehitustööline, ehitussektoris on niivõrd pika tööstaaži ja kogemusega inimesel kindlasti võimalik leida mõistliku aja jooksul uus töökoht ja taastada senine sissetulek. Asjaolu, et kostja võttis kiirlaenu, ei tähenda tema kehva majanduslikku olukorda. Kostja on 13.03.2020 esitatud vastuses (punkt 5) selgelt väljendanud, et ta on nõus toetama hagejat 100 euroga kuus, kuid sellest hoolimata on maakohus mõistnud elatise välja summas 50 eurot.
9. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. On arusaamatu, kuidas hageja jõudis arusaamani, et kohus oleks pidanud enda seisukohast järelduvalt välja mõistma kostjalt 150 eurot. Maakohus leidis, et suurem toetus pole vajalik, kuna hagejal on endal vajalik raha. Kostja kompromissi pakkumine (100 eurot kuus) ei olnud kujundatud hageja vajadusi silmas pidades, vaid lähtus lugupidamisest tütre suhtes. Kuigi kostja pakkus kompromissi, vaidles ta endiselt hagile vastu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise tõttu tühistada osas, milles maakohus rahuldas hageja elatise nõude alates
11. novembrist 2019 kuni
12. augustini 2020 väiksemas summas kui 100 eurot kuus. Tühistatud osas saab ringkonnakohus teha uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise summas 100 eurot kuus alates hagi esitamisest 29.11.2019 kuni hageja 21 aastaseks saamiseni 14.08.
13. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Hageja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. TsMS § 654 lg 2² alusel esitab ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
14. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja ei vaidlustanud maakohtu otsust tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata jätmise osas ning selles osas on maakohtu otsus jõustunud. 8.

§ 99

lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

§ 99

lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi. 5 Hageja tõi esile, et tema vajadused ja tavaline elulaad vastavad summale 634,72 eurot kuus. Hageja esitas enda koostatud nimekirja kulutuste liikide kaupa. Kostja vaidles hageja nõude suurusele vastu ja oli seisukohal, et hageja ei ole oma nõude suurust tõendanud. Eraldi tõi kostja välja, et igakuised kulutused tervishoiule (150 eurot), riietele ja jalanõudele, on tõendamata.

1. Ringkonnakohus leiab, et hageja etteheited maakohtule tõendite ebaõige hindamise osas ei ole põhjendatud. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, millise asjaolu kohta esitatud tõendit maakohus ebaõigesti hindas või hindamata jättis. Asjas kogutud tõendite alusel on maakohus õigesti järeldanud, et hageja ei ole tõendanud igakuiseid kulutusi summas 634,72 eurot kuus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel. Hageja väited oma elulaadi ja vältimatute kulutuste ning nende katteallikate osas olid lünklikud. Hageja esitaud pangakontode väljavõtted ei kajastanud kulutusi hageja poolt märgitud suuruses. Kostja vastuväidetele hageja täiendavaid tõendeid esitada ei soovinud, seega lähtus maakohus õigesti esitatud tõenditest ning tuvastas põhjendatult, et hageja vältimatud kulud, mille kandmist temalt ei saa õpingute ajal oodata, on suurusjärgus 300 eurot kuus.
2. Ringkonnakohus möönab, et kostja nõustus tasuma 100 eurot kompromissina ja alates hagi materjalide kättesaamisest, seega ei võtnud kostja hagi õigeks. Samas jäi kostja ka pärast kompromissiläbirääkimiste luhtumist selle juurde, et ta oleks hea tahtena nõus tasuma 100 eurot ( tl 71) ja seda olukorras, kus kostja väitel oli ta majanduslik olukord halvenenud. Ringkonnakohus leiab, et kostja selgitused ja väited ei ole täielikus kooskõlas tema esitatud tõenditega oma raske majandusliku olukorra kohta. Kostja valmidus 100 euro suuruse elatise tasumiseks kinnitab, et kostjale ei ole see majanduslikult ülemäära koormav. Hageja väitel on kostja pikka aega töötanud ehitussektoris, mistõttu ei ole kostja sissetuleku kaotus eelduslikult pikaajaline. Kostja hageja väidete osas seisukohta ei esitanud, rõhutades, et hagi oli alus jätta rahuldamata selle tõttu, et hagejal on ülalpidamiseks endal vahendid olemas. Ringkonnakohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista 100 eurot kuus. Elatise tasumise periood on 7 kuud, kostja ei ole tõendanud, et tema majanduslik olukord ei võimalda kompromissina pakutud summat tasuda, mistõttu saab 100 eurot lugeda kohaseks suuruseks.
3. Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt ning jätab poolte apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson /digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks 6 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi