2-19-18381/28

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-19-18381 Tsiviilasi A.A. hagi B.B. vastu elatise suurendamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 270 eurot Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. veebruari 2020 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.A. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (hageja): A.A. (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja Irina Belokurova (isikukood 47202272221) Vastustaja (kostja): B.B. (isikukood XXXXXXXXXXXX) RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. veebruari 2020 otsus muutmata.
5. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
6. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
7. A.A. (hageja) esitas
8. detsembril 2019 hagi B.B. (kostja) vastu elatise suurendamiseks. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud määras. Viru Maakohtu
9. veebruari 2018 otsusega tsiviilasjas nr 2-17-17020 mõisteti kostjalt välja elatis hageja kasuks alates
10. novembrist 2017 kuni
11. detsembrini 2017 igakuiselt 235 eurot ja alates
12. jaanuarist 2018 igakuiselt 250 eurot kuus kuni A.A. täisealiseks saamiseni.
13. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt on kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurus piisav. Kostja märkis, et suurema elatise tasumine oleks tema jaoks oluliselt raskendatud. Kostja töötab Rootsis füüsilisest isikust ettevõtjana, tema kuu sissetulek on ca 1800 eurot, millest tuleb maha arvestada sotsiaalmaks 165 eurot ning aasta lõpus tulumaks. Kostjal tuleb maksta eluruumi üürimise eest 200 eurot; korteri, aadressil XXX, igakuised püsikulud on 70 eurot, elatis on 250 eurot. Kostjal on täitmata kohustusi ning igakuiselt kulub nende katteks kokku ca 1207 eurot. Kostja palus arvestada, et Rootsis on elamiskulud suuremad kui Eestis. Elatise suurendamine seab kostja raskesse olukorda. Kostja palus elatise suuruse määramisel arvestada ka lapsetoetusega, mis laekub ema arvele. MAAKOHTU LAHEND
14. Viru Maakohus rahuldas
15. veebruari
16. a otsusega hagi elatise suurendamiseks osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise alates
17. novembrist 2019 igakuise elatusrahana 262 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni
18. juunini 2022, või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumiseni. Kohus määras, et igakuine elatis ei või olla väiksem kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud pool kuupalga alammäära, millest on maha arvestatud pool lapsetoetusest. Kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus leidis, et elatise suuruse muutmiseks on alus juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Nimetatud asjaolude tõendamise koormis lasub hagejal. Tulenevalt PKS § 99 lg-st 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu
19. veebruari 2018 2 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12,
20. märtsi2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13;
21. jaanuari 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamisest, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (PKS § 102). Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Kostja pangakonto väljavõtte (tl 28-40) kohaselt saab ta tasu OÜ-lt VAISU ca 1800 eurot kuus, millele lisanduvad regulaarsed ülekanded erinevatelt juriidilistelt ja füüsilistelt isikutelt, sh kostja enda tehtud sissemaksed pangakontole. Eeltoodust tulenevalt ei vasta tegelikkusele kostja väide, et tema igakuine sissetulek on ca 1800 eurot. Kohus leidis, et kostja sissetulek ajavahemikul juuni 2019 - oktoober 2019 on keskmiselt 2854 eurot 20 senti kuus. Pangakonto väljavõttelt nähtuvad ka kostja püsikulud. Kohus möönas, et kostja igakuised kulud on märkimisväärsed, arvestades ennekõike kohustusi inkassofirmade ees, kuid rõhutas, et erinevate laenukohustuste võtmisel tuleb eelkõige arvestada ülalpidamiskohustust alaealise lapse ees. Kostja ei ole nimetanud mõjuvaid põhjuseid, mis annaksid aluse vähendada elatist PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Riigikohus on leidnud, et ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad (vt nt Riigikohtu
22. juuni 2017 otsus tsiviilasjasnr 3-2-1-35-17 p 28.2). Kohus oli seisukohal, et käesoleval juhul on lapsetoetuse arvestamine põhjendatud. Kostjal on keskmisest suurem sissetulek, aga ka keskmisest suuremad kohustused. Vaidlust ei ole selles, et alaealisel lapsel on üldjuhul õigus saada vanemalt elatist seaduses sätestatud miinimummääras. On üldteada, et lapse vanusega suurenevad ka tema vajadused, kuid ainuüksi eeltoodu ei põhjenda automaatselt elatise suurendamise vajadust. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada nii lapse eeldatavaid vajadusi kui vanema majanduslikku võimekust. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
23. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist osaliselt ja uue otsuse tegemist, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis seaduses sätestatud miinimummääras.
24. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja märkis, et Justiitsministeeriumi poolt avaldatud uuringu „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ kohaselt on lapse ülalpidamiskulude miinimum Ida-Virumaal 168 eurot. Hagejale määratud elatis on oluliselt suurem. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
25. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. 3
26. TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustab maakohtu otsuse osas, millega jäeti hagi elatise väljamõistmiseks rahuldamata, kuid ei vaidlusta otsust menetluskulude jaotuse osas. Maakohus on praeguses asjas kostjalt hageja kasuks välja mõistetud igakuisest elatisest, mis vastab Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale, ning maha arvestanud pool riiklikku lapsetoetust, s.o 30 eurot. Hageja vaidlustab maakohtu otsuse elatise suuruse määramisel riikliku lapsetoetuse arvestamise osas ning ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust vaidlustatud osas. Ringkonnakohus märgib esmalt, et hageja ei ole põhjendanud, miks ei ole praegusel juhul igakuisest elatisest pool riikliku lapsetoetuse mahaarvamine põhjendatud. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt on maakohus elatise suuruse vähendamisel (poole riikliku lapsetoetuse võrra) lähtunud ennekõike kostja üldisest majanduslikust seisundist. Seega on praegusel juhul olnud elatise vähendamiseks alla miinimummäära poole riikliku lapsetoetuse võrra mõjuvaks põhjuseks ennekõike kostja varalise seisundiga (PKS § 102 lg-d 1-2). Ringkonnakohtu hinnangul tuleb ka eeldada, et riikliku lapsetoetuse arvel kaetakse lapse vajadusi ning nende maksmine peab selliselt reeglina tulema kasuks mõlemale vanemale (perehüvitiste seaduse (PHS) § 2, § 3, § 15). Ringkonnakohus ei näe mõistlikku põhjendust sellele, miks peaks vanem, kes teise vanema ja lapsega ühise perena koos elades saaks kasu lapsetoetusest, kaotama lapsetoetusest saadava kasu ainuüksi seetõttu, et ta elab teisest vanemast ja lapsest lahus. Laps võib tõendada, et selline mahaarvamine on põhjendamatu, kuna tema vajadused on miinimummäärast suuremad. Praegusel juhul ei esine aga hageja poolel ülekaalukaid huve, mis võimaldaksid jätta lapsetoetuse maksmisega ülalpidamiskohustuse ulatuse üle otsustamisel arvestamata. Ringkonnakohus märgib lisaks, et Justiitsministeeriumi tellitud Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors uuringu „ Lapse vajaduspõhine miinimumelatis. 2020“ (Kättesaadav https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatise_lopparuanne.pdf) kohaselt on lapse keskmine ülalpidamiskulu 388 eurot kuus. Kui lapsi on rohkem kui kaks, siis 347 eurot kuus. Koos hageja ema poolt antava ülalpidamisega (eelduslikult kostjaga võrdses ulatuses) ja peretoetusega on hageja ülalpidamiseks võimalik kulutada 584 eurot, mis ületab oluliselt lapse keskmist ülalpidamiskulu 388 eurot kuus ja peab seega olema hageja ülalpidamiseks piisav. Seega leidis maakohus põhjendatult, et kostjalt hageja kasuks väljamõistetavast igakuise elatise suurusest, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, tuleb maha arvestada pool PHS § 15 ja § 16 lg 1 p 1 alusel makstavast igakuisest lapsetoetusest (hetkel on pool lapsetoetusest pere esimese lapse kohta 30 eurot).
27. Kuigi apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jätab ringkonnakohus TsMS § 162 lg 4 alusel menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Siinkohal arvestab ringkonnakohus asjaolu, et hageja on alaealine laps, kelle suhtes on kostjal seadusest tulenev ülalpidamiskohustus. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis puudub vajadus menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks Üllar Roostoja Viivi Tomson 4