KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-19-18381 Otsuse tegemise aeg ja koht 14. veebruar 2020. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi R. B.i hagi G. B.i vastu elatise s

§ 101lg 1). 5. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. TsMS § 459 kohaldub ka otsusele, millega kohus mõistis kostjalt elatise välja (Riigikohtu 16.01.2013.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12 p 16). Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Ka elatise suuruse muutmisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid ja igapäevased vajadused. Elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(

1. te)varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Elatist maksma kohustatud vanema varalise seisundi halvenemine või elatist saama õigustatud vanema varalise 2 seisundi paranemine võib olla aluseks elatise suurendamata jätmisele (vt Riigikohtu 07.12.2009 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09). Eeltoodust tulenevalt on elatise suuruse muutmiseks alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(
2. te)varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Nimetatud asjaolude tõendamise koormus lasub hagejal. 6. Tulenevalt perekonnaseaduse (

) § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Vastavalt

§ 101

lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12, 22.03.

1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15).
3. Hageja palub suurendada väljamõistetud elatist ja nõuab elatise väljamõistmist miinimummääras. 2019.a on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 540 eurot, elatise miinimummäär 270 eurot;
4. aastal on kuupalga alammäär 584 eurot ühele lapsele, elatise miinimummäär 292 eurot. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (

§ 102

). Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras.

1. Kostja märgib maakohtule saadetud kirjalikus vastuses, et igakuise elatise suurendamine hagiavalduses nõutud ulatuseni seab ta raskesse majanduslikku olukorda ning palub asja lahendamisel arvestada ka lapsele makstavat igakuist lastetoetust. G. B.i pangakonto väljavõttest (tl 28-40) tulenevalt saab ta tasu OÜ-lt X ca xxx eurot kuus, millele lisanduvad regulaarsed ülekanded erinevatelt juriidilistelt ja füüsilistelt isikutelt, sh kostja enda tehtud sissemaksed pangakontole. Eeltoodust tulenevalt ei vasta tegelikkusele kostja väide, et tema igakuine sissetulek on ca xxx eurot: - Juunis 2019 sai kostja OÜ-lt X xxx eurot, muid laekumisi/sissemakseid oli kokku xxx eurot; - Juulis 2019 sai kostja OÜ-lt X kokku xxx eurot, muid laekumisi/sissemakseid oli kokku xxx eurot; - Augustis 2019 sai kostja OÜ-lt X xxx eurot, X xxx eurot; muud laekumised /sissemaksed kokku xxx eurot; - Septembris 2019 sai kostja OÜ-lt X xxx eurot, muud laekumised /sissemaksed kokku xxx eurot; - Oktoobris 2019 laekumised xxx eurot. Seega on kostja sissetulek ajavahemikul juuni 2019-oktoober 2019 keskmiselt xxx eurot kuus. Samal ajavahemikul on pangakonto väljavõttelt nähtuvad püsikulud: juunis 2019 kohtutäituritele 1442 eurot + muud kohustused (inkassofirmadele + kommunaalteenused jms) kokku 356 eurot; juulis 2019 kohtutäituritele 992 eurot; muud kohustused kokku 1360 ; augustis 2019.a. kohtutäituritele 492 eurot; muud kulud 788 eurot, septembris 2019 kohtutäituritele 649, 15 eurot, muud kohustused 1189 eurot ; oktoobris 2019 kohtutäituritele 742 eurot; muud kulud 908 eurot. 3 Kohtutäituritele tasutu sisaldab ka hageja kasuks väljamõistetud elatisemakset. Kohus möönab, et kostja igakuised kulud on märkimisväärsed, arvestades ennekõike kohustusi inkassofirmade ees, kuid kohus rõhutab, et erinevate laenukohustuste võtmisel tuleb enne arvestada ülalpidamiskohustust alaealise lapse ees. Arvestades, et kostjale laekub vahendeid nii erinevatelt eraisikutel kui kostja enda tehtud sularahasissemakseid, järeldab kohus et kostja esitatud andmed oma sissetulekute ja majandusliku seisundi kohta ei ole täielikud.
2. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (

§ 102

). Isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist (

§ 102

lg 1)

§ 102lg 2 kohaselt ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest.

Kui vanem on olukorras, kus ta ei ole muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101lõikes 1 sätestatud määra mõjuval põhjusel.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Eelkirjeldatud põhjuseid kostja käesoleval juhul nimetanud ei ole.

1. Kostja leiab, et elatise suuruse muutmise otsustamisel tuleb muuhulgas võtta arvesse hagejale määratud toetusi. Kohus märgib, et iseenesest ei ole välistatud arvesse võtta seda, kui elatist taotleva lapse vajadused on mingil määral kaetud riiklike toetustega. Riigikohus on leidnud, et ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad. (Riigikohtu 09.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 p 28.2). Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on lapsetoetuse arvestamine põhjendatud. Kostjal on keskmisest suurem sissetulek, küll aga ka keskmisest suuremad kohustused. Vaidlust ei ole selles, et alaealisel lapsel on üldjuhul õigus saada vanemalt elatist seaduses sätestatud miinimummääras. On üldteada, et lapse vanusega suurenevad ka tema vajadused, kuid ainuüksi eeltoodu ei põhjenda automaatselt elatise suurendamise vajadust. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada nii lapse eeldatavaid vajadusi kui vanema majanduslikku võimekust. Kohus suurendab G. B.ilt 15.02.2018.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-17-17020 väljamõistetud elatist ja mõistab välja elatise seaduses sätestatud miinimummääras ehk 292 eurot kuus, millest arvab maha pool igakusest lapsetoetusest ehk 30 eurot. Igakuine elatisemakse on seega 262 eurot alates hagi esitamisest so 22.11.
2. a. Menetluskulude jaotus 4
3. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 5