Obsah (8)

§ 174§ 177§ 144§ 651§ 662§ 175§ 178§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 14. september 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-19-10465 Tsiviilasi O

§ 174

lg 9 kohaselt ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele see, kui tema eest kandis need muu isik. Kostja II ja III lepingulise esindaja vandeadvokaat Madis Saare menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja II menetluskuludeks 195 eurot (koos käibemaksuga) ja kostja III menetluskuludeks 195 eurot (koos käibemaksuga).

1. Hageja leidis, et kostja IV taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks tuleb jätta rahuldamata. Hageja oli seisukohal, et kostja IV esindaja töötundide maht on ülepaisutatud ning tegelik kulu ei saa olla rohkem kui 3 tundi, sest vaidlus ei olnud õiguslikult keerukas ega hõlmanud mahukate tõendite kogumist. MAAKOHTU LAHEND
2. Tartu Maakohus rahuldas
3. juuni 2020 määrusega kostja IV avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määras kostja IV menetluskulude suuruseks 1605 eurot 36 senti (koos käibemaksuga). Maakohus rahuldas kostja II ja III avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja määras kostja II ja III menetluskulude suuruseks kummalegi 195 eurot (koos käibemaksuga). Kohus mõistis hagejalt kostjate kasuks välja kokku 1995 eurot 36 senti (koos käibemaksuga) ja määras, et menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates määruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohtu põhjenduste kohaselt tuleb menetluskulude rahaline suurus määrata kindlaks

§ 177lg 2 alusel.

Kostja IV menetluskulude nimekirja (II kd, tl 1-4) kohaselt on tema menetluskulud kokku 4377 eurot 36 senti (koos käibemaksuga), mis koosnevad lepingulise esindaja kulust 4368 eurot (koos käibemaksuga) ja registriväljavõtete kulust 9,36 eurot (koos käibemaksuga). Kostjate II ja III menetluskulude nimekirja (II kd, tlk 8-11) kohaselt on nende menetluskulud kokku summas 390 eurot (koos käibemaksuga), mis koosneb lepingulise esindaja kulust, mille 2 kostjad II ja III paluvad hagejalt välja mõista selliselt, et kostjale II 195 eurot (koos käibemaksuga) ja kostjale III 195 eurot (koos käibemaksuga). Kostja IV esindaja vandeadvokaat Kedli Anvelt on osutanud kohtumenetluses õigusabi tunnihinnaga 140 eurot (ilma käibemaksuta), kokku 26 tunni ulatuses ning kostjate II ja III esindaja vandeadvokaat Madis Saar on osutanud kohtumenetluses õigusabi tunnihinnaga 130 eurot (ilma käibemaksuta), kokku 2,5 tunni ulatuses. Kohus ei pidanud vajalikuks lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel anda detailset hinnangut iga üksiku menetlustoimingu kulude põhjendatusele, küll aga peab vastaspooltelt väljamõistetava lepingulise esindaja kulu suurus tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Kohus leidis, et kostja IV lepingulise esindaja kulud ei ole kõik vajalikud ja põhjendatud. Kostja IV lepingulise esindaja ajakulu 16. augusti 2019 koostatud dokumendi (kostja IV taotlus menetluskulude hüvitamiseks tähtaja määramiseks, hagi läbivaatamata jätmiseks või alternatiivselt menetluskulude katteks tagatise määramiseks ja hagile vastamise tähtaja pikendamiseks) ettevalmistamiseks (sh analüüsiks ja materjalidega tutvumiseks) ja koostamiseks kulunud toimingute ajamaht on, arvestades dokumendi sisu ja mahtu, kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik kokku mitte rohkem kui 7 tunni ulatuses ning hageja vastusega tutvumise ja seisukoha esitamise ajakulu mitte rohkem kui 2 tunni ulatuses. Eelnimetatud dokumendid sisaldasid endas eelkõige menetluslikke taotlusi, mitte sisulist õiguslikku analüüsi. Kuna Hillar Soosalu isiklikult ei olnud menetlusosaline, ei pidanud kohus põhjendatuks ajakulu tema seisukohaga tutvumiseks. Hagi läbi vaatamata määrusega tutvumiseks ja menetluse seisu kontrollimise ajakulu pidas kohus põhjendatuks kokku 0,5 tunni ulatuses. Seega leidis maakohus, arvestades vaidluse sisu, menetluse käiku ning kostja IV lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute vajalikkust, sisu ja mahtu, et kostja IV lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud kokku 9,5 tunni ulatuses summas 1330 eurot (9,5 tundi x 140 eurot) (ilma käibemaksuta). Kostja IV kulu äriregistri ja e-krediidiinfo väljavõtetele summas 9 eurot 36 senti (koos käibemaksuga) pidas kohus põhjendatuks(

§ 144p 2).

Kostjate II ja III lepingulise esindaja ajakulu menetluskulude tagatise taotluse koostamiseks ja hagi läbivaatamata jätmise määrusega tutvumiseks 2,5 tunni ulatuses pidas kohus täies ulatuses põhjendatuks. Kostjad on kinnitanud, et ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu kuuluvad kulud väljamõistmisele koos käibemaksuga (

§ 174lg 10).

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Hageja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist. Hageja palub algatada kohtunik Margit Jõgeva suhtes distsiplinaarmenetlus tema tegevuse/käitumise tõttu.
2. Kostja IV vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Kostja IV leiab, et määruskaebuses puuduvad põhjendused. Samuti puudub alus kohtuniku tegevuse osas distsiplinaarmenetluse algatamiseks.
3. Kostjad II ja III vaidlevad määruskaebusele vastu ja taotlevad selle rahuldamata jätmist. Puuduvad mistahes alused distsiplinaarmenetluse algatamiseks kohtuniku suhtes. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 3
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata. 8. Vastavalt

§ 651

lg-le 1 koosmõjus

§-ga 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja palub määruskaebuses tühistada maakohtu määrus. Ringkonnakohus nõustub kostjate II, III ja IV seisukohaga selles, et määruskaebuses puuduvad põhjendused, sh faktilised ja õiguslikud väited asjaolude kohta, millest tuleneb õigusrikkumine määruse tegemisel ning milles rikkumine seisneb (

§ 662lg 1 p 4 ja § 662 lg 2).

Samas ei pea ringkonnakohus praegusel juhul vajalikuks jätta määruskaebus käiguta selle põhjendamiseks, kuna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 175 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulud kindlaks põhjendatud ja vajalikus ulatuses ning ringkonnakohus hindabki menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust

§ 175lg 1 alusel.

Määruskaebusest ei selgu, mis suuruseni peaks kohus kostjate menetluskulusid vähendama. Siinkohal lähtub ringkonnakohus sellest, et hageja palub kontrollida kõikide õigusabikulude põhjendatust.

§ 175

lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175

lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (vt nt Riigikohtu

1. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11).
2. Kostja IV menetluskulude nimekirja kohaselt moodustavad kostja menetluskulud (õigusabikulud) maakohtus kokku 4377 eurot 36 senti (koos käibemaksuga), mis koosnevad lepingulise esindaja kulust 4368 eurot (koos käibemaksuga) ja registriväljavõtete kulust 9 eurot 36 senti (koos käibemaksuga). Lepingulise esindaja ajakulu on kokku 26 tundi. Maakohus leidis, et kostja IV lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud 9,5 tunni ulatuses (s.o kokku õigusabikulud koos käibemaksuga 1596 eurot) ja põhjendatud on kulu äriregistri ja e-krediidiinfo väljavõtetele summas 9 eurot 36 senti (koos käibemaksuga). Eeltoodust tuleneb, et maakohus vähendas kostja IV lepingulise esindaja ajakulu 16,5 tunni võrra. Arvestades seda, et tegemist ei olnud keskmisest töömahukama ja keerukama vaidlusega ning arvestades menetluse kulgu (sh seda, et menetlus lõppes hagi läbi vaatamata jätmisega) ja asjaolu, et kostja IV lepinguline esindaja esitas menetluses sisuliselt kaks menetlusdokumenti (I kd tl 66, tl 206), on maakohus õigesti leidnud, et esindajal ei saanud toimingutele kuluda rohkem kui 9 tundi. Samuti on maakohus õigesti leidnud, et põhjendatud ja vajalikud olid äriregistri ja e-krediidiinfo väljavõtete kulud summas 9 eurot 36 senti. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole kostja IV kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ületanud diskretsioonipiire. Maakohus on määruses piisavalt põhjendanud väljamõistetavate menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust, mh arvestanud tsiviilasja olemust, keerukust ja mahtu. Hageja ei ole määruskaebuses välja toonud, millistele toimingutele kulunud aeg ei ole tema hinnangul põhjendatud. Ringkonnakohtu arvates ei esine praegusel juhul alust kulude põhjendatuse ning vajalikkuse ümberhindamiseks. 4
3. Kostja II ja III menetluskulude nimekirja kohaselt kulus lepingulisel esindajal menetluskulude tagatise taotluse koostamisele, maakohtu
4. novembri 2019 määrusega tutvumisele ja suhtlusele kliendiga kokku 2 tundi ja 30 minutit. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kostja II ja III menetluskulude hindamisel diskretsioonipiire ületanud ning menetluskulud summas 390 eurot (koos käibemaksuga) on põhjendatud ja vajalikud.
5. Hageja on määruskaebuses palunud algata maakohtu kohtuniku Margit Jõgeva suhtes distsiplinaarmenetlus. Ringkonnakohus märgib, et hageja esitatud taotlus ei ole määruskaebuse esemeks ning on seetõttu asjakohatu. Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium ei hinda kohtuniku võimalikku distsiplinaarsüütegu. 12.

§ 178

lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Seega jäävad määruskaebemenetluse kulud poolte endi kanda. 13.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 178

lg 2 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja 5 /digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson