Obsah (5)

§ 97§ 108§ 99§ 102§ 105

Tsiviilasi 2-19-18827 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht 11. mai 2020, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Tsiviilasi C. P. hag

§ 97p 2 alusel.

Hageja igakuised eluasemekulud on keskmiselt 144.22 eurot, toidukulu 200 eurot, transpordikulu 48-64 eurot, sidekulu 10 eurot, kulutused tervishoiule 114.50 eurot, kulutused hügieenitarvetele 73 eurot, õpingutega seotud kulud 25 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele kuni 66 eurot ning muud vältimatud püsikulutused on 50 eurot kuus. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis 317.36 eurot kuus alates hagi esitamisest kuni hageja 21-aastaseks saamiseni ning tagasiulatuvalt elatis perioodi eest 1.11.2019 kuni 31.10.2019 summas 3 200 eurot, sest kostja ei ole hagejat tema õpingute ajal üleval pidanud; kohtuotsuse alusel alaealisele hagejale elatise maksmise kohustus lõppes, kui hageja lõpetas gümnaasiumi. Kostja oma kirjalikus vastuses vaidles hagile vastu. Hagi on esitatud ennatlikult. Kostja sai alles hagiavaldusest teada, et hageja jätkas õpinguid XXX ülikoolis. Hageja ei suhtle kostjaga, kostja telefonikõned blokeerib. Kostja kohtus tütrega viimati 2015 aastavahetusel ning edaspidine suhtlus puudub. Kostja ei saanud teadlik olla elatise maksmise kohustusest. Kostja tunnistab elatise maksmise kohustust, kuid mitte ühe aasta eest tagasiulatuvalt. Hageja ei ole varasemalt elatist nõudnud ja kostjat oma õpingutest teavitanud. Hageja pangakontost nähtuvalt toetab hageja ema tütart 100 euro suuruse summaga kuus. Vajadusel võib kostja tasuda sama suure summa. Hagis nõutav elatis on ebamõistlikult suur. Hagiavaldusele lisatud pangakontode väljatrükkidest nähtub, et hageja on teinud kandeid ühelt kontolt teisele 2019 septembris summas 1 300 eurot ning ühe konto lõppsaldo on 17.11.2019 seisuga 1 011.18 eurot. Hageja rahalised vahendid ei ole nullis ning ülalpidamisvajadus hagis nõutud summas on seega tõendamata. Kostjal ei ole võimalik nõutavat elatist maksta ka enda majandusliku olukorra tõttu. Kostja jäi XXXX. aastal töötuks, tema ülalpidamisel on XXX-aastane XXX. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtumenetluse kestel pooled kokkuleppele ei jõudnud. Hageja oli nõus vähendama igakuist elatist 225 euroni ning loobuma tagasiulatuvast elatisest, kostja nõustus maksma kompromissi korras 100 eurot kuus alates hagi kohtusse esitamisest. Kohtu seisukoht ja põhjendused Perekonnaseaduse (

) § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

§ 99

lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

§ 102

lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Riigikohus on lahendi 3-2-1-119-15 punktis 11 selgitanud: „Kuigi ülalpidamise ulatus on

§ 99

lg 1 järgi määratud ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest lähtudes, tuleb ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes arvestada

§ 102ja § 105 lg 3 järgi ka tema varalist seisundit.

Esmalt tuleb elatist välja mõistes arvestada, et

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Lisaks tuleneb

§ 102

lg-st 1, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 järgi ei vabane vanem üksnes alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning peab sellises olukorras kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, kuid alla miinimummäära saab elatist vähendada üksnes 2 mõjuval põhjusel.

§ 102

lg 2 kohaldub juba selle sõnastuse järgi üksnes alaealise lapse ülalpidamise korral ning muudel juhtudel võib ülalpidamist andma kohustatud isik

§ 102

lg 1 alusel ülalpidamiskohustusest vabaneda.“ Kostja ei vaidlustanud kohtule esitatud esimeses menetlusdokumendis (kostja vastuses hagile) asjaolu, et hageja õpib XXX. Kohus loeb asjaolu tõendatuks, kuigi hageja ei ole lisanud hagiavaldusele vastavasisulist tõendit. Samas nähtuvad hageja kulutused seoses XXXga ka hageja pangakonto väljavõttest. Hagiavalduse kohaselt on hageja igakuulised kulutused 634.72 eurot. Olulisteks kulutusteks on eluasemekulu, mis tuleneb XXX ühiselamu arvetest, mis on hagiavalduse kohaselt keskmiselt 144 eurot kuus, toidukuludest, mis on hageja arvestuse kohaselt 200 eurot kuus ja tervishoiukuludest, mis koosneb põhiliselt hambaravi kulust, keskmiselt 114 eurot kuus. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole kohtule tõendanud oma igakuiseid kulutusi keskmiselt 635 euro ulatuses. Hageja on esitanud oma pangakonto (4 viimast numbrit XXXX) väljavõtte perioodi kohta 01.

1. kuni 31.08.2019, millest nähtuvalt on selle aja jooksul kulutatud kontol olevat raha 1 471.55 euro ulatuses, so keskmiselt (1471.55:8) 184 euro ulatuses kuus. Septembris on hageja kulutanud pangakontol olevat raha 1 507.13 eurot, millest 1 300 eurot on kantud kontole lõpunumbritega XXXX. Seega jooksvate kulutuste katteks on hageja maksnud septembris 207 eurot kuus. Oktoobris 2019 kulutas hageja konto väljavõtte kohaselt 138 eurot kuus igapäevaostudele. Eluasemekulud on kantud kontolt lõpunumbritega XXXX oktoobris 190.99 eurot ja novembris 97.45 eurot. XXX ühiselamute kodulehe kohaselt on 1 koha hind kahekohalises toas 72 eurot kuus, lisanduvad kommunaalmaksed talvekuudel ca 25 eurot, suvekuudel veelgi vähem. Keskmine eluasemekulu on seega kuni 100 eurot kuus. Hageja on
2. aastal saanud sissetulekut töökohast, st töötasuna AS-lt S. (217+429+100+614) 1 360 eurot ja KÜlt T. veel 38 eurot, nähtuvalt hageja pangakontolt, kokku 1 400 eurot. Keskmiselt on hageja sissetulek seega üle 100 euro kuus, mis kohtu arvestuse kohaselt katab nt eluasemekulu. Kohus on seisukohal, et hageja muud kulutused, mis ei ole kaetud tema enda sissetulekutega, on maksimaalselt 300 eurot kuus. Kohus möönab, et pangakontolt nähtuvates maksetes ei ole ilmselt piisavalt toidukulu, üldse ei nähtu sidekulu jms, mistõttu on põhjendatud arvata, et hageja võib olla saanud kulude katmiseks täiendavalt toetust emalt ja vanavanematelt. Kohus on seisukohal, et kostjal ei ole majanduslikult võimalik toetada hageja ülalpidamist pooles ulatuses täiendavalt vajalikest ülalpidamiskuludest, so 150 euroga kuus. Lisaks ei ole sellises ulatuses toetus vajalik, sest hagejal endal on olemas rahalised vahendid pangakonto(de)l. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise 50 eurot kuus alates hagi esitamisest kohtusse, so
3. novembrist
4. Kostja on töötu, mis on tõendatud Eesti Töötukassa otsusega. Kostjal on käesolevalt majanduslikud raskused, mis nähtuvad kostja pangakonto kannetest: kostja on võtnud kiirlaenu Placet Group OÜ-lt, lisaks on kostjal mitu laenulepingut Swedbankiga. Kostjal on seadusest tulenev kohustus alaealise XXX ülalpidamiseks (sünnitõend on kohtule esitatud). Kostja pangakonto lõpunumbritega 0213 on pärast 29.02.2020 tehtud makset praktiliselt nullis, jääk on 1.57 eurot. Tagasiulatuva elatise nõue jääb rahuldamata. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendi 3-2-135-16 p 20 kohaselt: „Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad 3 erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu
5. juuni
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 13;
7. detsembri
8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu
9. detsembri
10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1136-13, p 14).“ Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta on kostjalt ühe aasta kestel enne hagi kohtusse esitamist elatist nõudnud. Alaealise ülalpeetava puhul on kohustatud isiku suhtes kehtiv seadusest tulenev eeldus, et vanem peab last üleval pidama. Täiealiseks saanud, kuid õpinguid jätkava lapse puhul tuleb esitada kohustatud isikule ülalpidamise nõue. Käesolevas vaidluses ei ole hageja kostjaga suhelnud, isegi mitte ülalpidamise nõudmise teemal. Hageja on täisealine, tema ema ja kostja vaheline elatist puudutav suhtlemine ei ole asjasse puutuv ning ei ole ka tõendatud. Hageja nõuet ei esitanud, millest saab järeldada, et hageja ei vajanud kostja poolset ülalpidamist. Teiseks ei ole kostjal tema majanduslikust olukorrast tulenevalt võimalik käesoleval ajal maksta tagasiulatuvalt ühe aasta elatise summat, mida kohus on põhjendanud väljamõistetava elatise suuruse määramisel. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb käesolevas tsiviilasjas jätta poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4