) § 179 lg 11, § 175 lg 11, § 1451 lg 3 ja § 145 lg 2 järgi ning
lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 4 aastat vangistust.
märtsi 2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-764 J.Baraninile mõistetud karistuse kandmata osa ehk 2 aasta 5 kuu 28 päeva vangistuse võrra. Lõplikuks liitkaristuseks mõisteti J.Baraninile 6 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust.
aprillist
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Jevgeni Baranin temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui 4 aastat 5 kuud, so enam kui 2/3 ja see ületab 4 kuud. Seega on
§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:
lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka riigikohus 28. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-17 ning ka juba nimetatud 07.02.2018 lahendis 1-14-10087 p.33, mille kohaselt kriminaalkolleegium on selgitanud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab
lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal ülal on pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Mida raskemaid kuritegusid on inimeselt karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende aset leidmise tõenäosus. Tulevaste kuritegude laadi saab prognoosida eeskätt juba toime pandud kuritegude põhjal. Jevgeni Baranin on pannud toime raskeid seksuaalkuritegusid alaealiste suhtes. Eelöeldu tähendab seda, et Jevgeni Baranini saab vabastada üksnes juhul, kui temast lähtuv retsidiivsusoht on väga väike. Analüüsides vangistatu õiguspärast käitumist kinnipidamisasutuses, saab kohus järeldada, et see tingimus on täidetud. Kinnipeetaval puuduvad vangistusasutuse iseloomustuse kohaselt distsiplinaarkaristused. Samuti on osalenud mitmetes taasühiskonnastavates tegevustes. Isik on korduvalt osalenud vangla tööhõives, õppinud eesti keelt B1-tasemel ja alustas õpinguid B2tasemel ning läbinud sotsiaalprogrammid Uus suund ja Eluviisitreening. Ametiisikutega on probleeme ei esine. Seega kinnitab isiku käitumine vangistuse jooksul tema suutlikkust siiski kinni pidada kehtivatest reeglitest rangelt kontrollitud keskkonnas. Vangla iseloomustusest ning isiku kinnitusest selgub, et vabanemise korral on kinnipeetaval kavas elama asuda aadressil xxx ema juurde. Avar ja heas korras maja kuulub ema J.B. , kes on enda sõnul seal viimased 30 aastat üksi elanud, kuid vanuse tõttu vajab üha enam abi. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Riigikohus 07.02.2018 lahendis selgitas, et kuna
lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus aga õigustatud tõdema, et süüdimõistetut ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust ning kohtu hinnangul ei saa Jevgeni Baranini puhul jõuda järeldusele, et retsidiivsusoht oleks piisavalt madal. Kohtu hinnangul ei kaalu positiivsed asjaolud kindel elukoht vabaduses, võimalik töökoht, läbitud rehabiliteerivad tegevused ning korrektne käitumine vangistuse jooksul üles vabastamist mittetoetavaid asjaolusid. Kohtu hinnangul on alarmeeriv vangla iseloomustusest ilmnev, mille kohaselt ei taha süüdlane talle etteheidetud kuritegude toimepanemist tunnistada. Nii märgib sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ( läbitud ajavahemikul 21.09.2017 - 31.10.2017 ) läbiviija, et motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobumiseks sõnades olemas. Probleemide määratlemisel keskendub pigem välistele teguritele, vähendades sellega oma vastutust. „Uus suund“ programmi (läbitud ajavahemikul 06.01.2020 - 10.02.2020) läbiviija on tagasisidestamisel avaldanud, et kinnipeetav tunnistas oma kuritegu. tunnistab, et ei võtnud vastutust täiskasvanu positsioonilt ja viis sellega suhtlemise alaealiste tüdrukutega enda seksuaalsele rahuldamisele ebasobival viisil. Kinnipeetava sõnul ei olnud ta enne selle programmi läbimist nii süvitsi oma seksuaalkäitumist analüüsinud, sest ei julgenud kellegagi sooritatud kuritegu analüüsida, häbi oli. Sarnaste kuritegude kordumist vabaduses ei näe. Põhjuseks toob vanuse, oma impotentsi languse, vabanemine nö vahelejäämise hirmust ja saada meelerahu, samuti ühiskonna hukkamõistu seksuaalkurjategijate vastu. Programmi käigus hakkas kinnipeetav nägema ohvreid uuest vaatenurgast. Need alaealised tüdrukud olid pärit katkiste peresuhetega peredest. Lapsed, kes tegelikult vajavad turvatunnet ja emotsionaalset lähedust. Tema kui täiskasvanud mees oleks saanud rahuldada oma seksuaalseid vajadusi alaealisi kuritarvitamata. Samas püüab iseenda rolli vähendada väitega, et tüdrukud ise olid aktiivsed temaga kontakti otsima ning kasutegureid oli ka ohvritele: tüdrukud said raha, tüdrukud õppisid tundma mehe anatoomiat. Osaline ohver oli tema ise, sest tüdrukud hakkasid kinnipeetava sõnul teda šantažeerima ja raha nõudma. Mittenõustumise korral ähvardasid mehe tegudest teatada politseile. Kohtuistungil kinnipeetav avaldas, et on kahetseb ning ei kavatse selliste asjadega enam tegeleda. Nii juhtus, huvi tekkis pärast seda, kui tüdrukud ise huvi üles näitasid. Tüdrukud on mingis osas ise süüdi, nad šantažeerisid ja hoidsid teda lõa otsas. Jevgeni Baranini oma vastutuse eitamise, oma rolli pisendamise ning kogu vastutuse kannatanute õlule lükkamise pinnalt ei saa jõuda järeldusele, et isikule mõistetud karistus oleks käesolevaks hetkeks täitnud ühe eesmärkidest - süüdlane on ka tegelikult ja sisuliselt teadvustanud endale toimepandud teo raskust ning on aru saanud, et sellist teguviisi ei tohi korrata. Kuigi isik on rehabiliteerivate tegevuste raames läbinud eelnimetatud sotsiaalprogrammid, ei järeldu asja materjalidest, et selle läbimine oleks süüdimõistetu mõtlemises ja suhtumises toonud kaasa olulised muutused positiivses suunas. Kohtumised sotsiaalprogrammi läbiviijatega on põhjalikud ja pikemaaegsed, mille pinnalt saavadki isikuga tegelejad anda sisulise hinnangu. Sotsiaalprogrammide läbiviijate poolt märgatut kinnitab ka süüdlase enda poolt käesoleval kohtuistungil avaldatu. Kohus on seega seisukohal, et isikul puudus ja puudub veel praegugi enesekriitika oma käitumise, suhtumise ( alla 14 ja 14-aastased lapsed pressivad välja 50-aastaselt teovõimeliselt mehelt sugulise iseloomuga tegusid! ) ja oma tegude võimalike tagajärgede osas. Ometi on J.Baranin kahe kohtuotsuse kogumis sugulise iseloomuga tegusid toime pannud väga pika aja jooksul, s.o. perioodil 2010-2015 detsember, mis tähendab, et tegu polnud üksiku juhusliku episoodiga, vaid väga sihikindla ja plaanipärase tegevusega süüdlase enda poolt. Oma tegevust ei lõpetanud J.Baranin ka pärast 2014. aastal süüdimõistmist. Kohus ei näe, et süüdlane oleks endale tänaseks tegelikult teadvustanud, milliseid tagajärgi tema käitumine on toonud ja võib kannatanud poolele kaasa tuua. Ilma teo sisulise tunnistamiseta polegi seda võimalik teha. Eelnev osutab asjaolule, et Jevgeni Baranin ei üritagi kuritegude toimepanemise riske maandada ning oma õiguskuulekust mingilgi viisil tõsta. Ka näitab tema varasem elukäik, et ta pole ka varasemate kuritegude eest mõistetud karistustest järeldusi teinud, kuigi on isegi samalaadse seksuaalse enesemääramisõiguse vastase kuriteo eest karistatud. Seega iseloomustab süüdlast läbivalt ükskõiksus ja hoolimatus, riskiv ja kriminaalseid hoiakuid toetav elustiil, ühiskonnas kehtivaid norme järgib endale vajalikus ulatuses. Kohus, arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et Jevgeni Baranini tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole hetkel veel põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine aitaks piisavalt uute kuritegude toimepanemise riske maandada. Eelnevat kokku võttes leiab kohus, et Jevgeni Baranini ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning tal tuleb siiski karistuse kandmisega jätkata. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.