TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-483 Määruse kuupäev 3. juuli 2020 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla vastu tasuta koopiate väljastami

) sätestatud korras.

§ 4

lg 1 sätestab, et demokraatliku riigikorralduse tagamiseks ning avaliku huvi ja igaühe õiguste, vabaduste ja kohustuste täitmise võimaldamiseks on teabevaldajad kohustatud tagama juurdepääsu nende valduses olevale teabele seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

§ 17

lg 1 p 2 näeb ette, et teabenõudja soovil väljastatakse teave dokumendi koopia või ärakirjana.

§ 25ja § 26 reguleerivad teabenõude täimise kulude kandmist.

7. Kohtupraktikas leitakse, et isiku taotlust tema enda avalduste saamiseks ei saa

eesmärki arvestades käsitleda teabenõudena. Seetõttu riigiasutused võivad, kuid ei ole kohustatud väljastama isikule koopiaid tema enese pöördumistest (Tartu Halduskohtu 07.12.2017.a otsus asjas 3-17-704 p 16, Tallinna Halduskohtu 20.12.2016.a otsus asjas 3-16-994 p 19.2-19.3). Koopiate väljastamist isiku enda avaldustest on peetud põhjendatuks erandjuhtudel, eelkõige isiku põhiõiguste kaitseks, näiteks kui koopiad tuleb lisada Euroopa Inimõiguste Kohtule esitatavale kaebusele. Praeguses asjas sellist erandlikku vajadust ei nähtu. Selle puudumist tõendab ka asjaolu, et kaebaja põhjendas koopiate taotlust vajadusega koostada kaebus, kuid on vaidemenetlusel 1-11/401 tugineva kaebuse kohtuasjas 3-20-64 juba koostanud ja kohtule esitanud ning kohus on selle menetlusse võtnud. 2 Eeltoodut arvestades ei saa vastustaja keeldumist väljastada kaebajale teabenõude alusel koopiad tema enda avaldustest pidada õigusvastaseks. Kohustamisnõude rahuldamine on vähe tõenäoline.

1. HKMS § 133 lg 1 kohaselt peetakse varaliselt hinnatava hüve korral õiguste riivet väheintensiivseks eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Tartu Vangla kodukorra p 11.6.1 ja 11.9 alusel on kinnipeetaval vanglas võimalik kasutada koopiate tegemise teenust, formaadis A4 ühepoolse koopia tegemise tasu on 0,06 eurot ja kahepoolse koopia tegemise tasu 0,13 eurot. See tähendab, et olukorda, kus kaebaja saab tellida koopiaid oma avaldustest teenusena ja tal tuleb selle eest tasuda eeltoodud hinnakirja järgi, ei saa pidada kaebaja õiguste intensiivseks riiveks. Kaebajal on ka muid alternatiivseid võimalusi oma õiguste kaitseks. Kui kaebaja mälu on halb, siis on tal võimalik teha endale märkmeid esitatud avalduste ja nende kokkuvõtliku sisu kohta. Käesolevas asjas on vaidluse all haldusmenetluse käigus esitatud avaldused ning vangla kirjeldab tavaliselt haldusaktis (käskkirjas, vaides) kokkuvõtlikult menetluse käiku, sh kaebaja esitatud avalduste sisu. Kaebaja ei tugine sellele, et vastustaja on keeldunud talle väljastamast koopiaid muudest haldusmenetluse dokumentidest kui kaebaja enda avaldused ja kaebajale varem juba väljastatud dokumendid.
2. Kokkuvõttes on HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise eeldused täidetud ja kaebus kuulub tagastamisele.
3. Kohus märgib, et kaebaja väide, et kohtud on talle tema enda avaldustest koopiaid väljastanud, on õige osaliselt. Mõnes kohtuasjas on seda tõesti tehtud. Samas näiteks Tartu Halduskohtu 05.05.2020.a määrusega kohtuasjas 3-20-461 ja Tartu Ringkonnakohtu 01.06.2020.a määrusega kohtuasjas 3-19-2232 on kaebaja sellekohased taotlused jäetud rahuldamata. Kohud tuginesid vastustajaga sarnasele põhjendusele, et menetlusosalisel ei ole üldjuhul põhjendatud vajadust saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumendist.
4. Kaebuse tagastamisel puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivust vabastamiseks.
5. HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti seadusega ettenähtud korras kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks kohtunik 3