Obsah (11)

§ 229§ 3§ 230§ 231§ 173§ 162§ 174§ 218§ 175§ 177§ 178

2-19-17832 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Määruse tegemise aeg ja koht 21.02.2020 Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-17832 Tsiviilasi XX`i ja YY`i

§ 229lg-ga 1 esitanud kohtumenetluses mitteasjakohaseid tõendeid.

Tulenevalt A kinnistute kaasomandiosade üleandmisest OÜ-le Mallast Mesi koos vastava kinnistusraamatukande tegemisega on tehingu formaalsete tagajärgedega tõendatud, et CC on kinkelepinguga OÜ Mallast Mesi rikastanud A kinnistute väärtuse võrra TsÜS § 65 mõistes, mistõttu vastab vaidlustatud kinkelepingu sisu tehingu tegelikele järelmitele ning poolte tegelikule tahtele TsÜS § 89 lg 1 järgi. Seega on tõendatud, et kinkelepingul oli kostjate poolt tehtud tahteavaldustele vastavad õiguslikud tagajärjed, mistõttu pole vastav tehing näilik TsÜS § 89 lg 1 järgi. OÜ Mallast Mesi leiab, et 4 2-19-17832 tehingu näilikkus TsÜS § 89 lg 1 mõistes pole tõendatud hagejate poolt esitatud tõenditega ega ka CCe poolt 07.11.2019 istungil vande all antud ütlustega. Vastavalt CCe poolt antud selgitusele polnud kinnistute võõrandamise motiiv seotud 2000.a. BBi nimel toimunud raieõiguse võõrandamise tehingu ja metsamaterjali müügiga, millest CC rahalist kasu ei saanud, mistõttu on asjakohatud vastaspoole väited seoses metsavarguse väidetava olulisusega tsiviilasja lahendamisel. Pole ka tõendatud, et CCe poolt sõlmiti kinkeleping seoses kostjate eesmärgiga varjata müügilepingut, et välistada teiste kaasomanike ostueesõigus. OÜ Mallast Mesi rõhutab, et hagejad ei ole tõendanud oma väidet, mille kohaselt kostjad tahtsid TsÜS § 89 lg 1 mõistes jätta kinkelepingu sõlmimisega mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida tegelikult teha tahavad. OÜ Mallast Mesi juhatuse ainuliige ja ainuosanik AA on CCe x, mistõttu pole eluliselt ebamõistlik, et CC soovis vastavate kinnistute kaasomandiosad anda üle oma x ettevõttele OÜ-le Mallast Mesi ilma vastusooritust saamata kinke teel VÕS § 259 lg 1 järgi. Seega pole vaidlusalune kinkeleping näilik ega tühine TsÜS § 89 lg 1 järgi. Isegi juhul, kui kohus tuvastab, et 06.02.2018 kinkeleping on näilik, pole tõendatud, et sellega varjati teist tehingut TsÜS § 89 lg 3 mõistes. Juhul kui kohus leiab, et 06.02.2018 kinkeleping on näilik, siis rõhutab kostja, et 06.02.2018 kinkeleping pole TsÜS § 89 lg 3 järgi varjatud müügileping, kuna pole tõendatud, et OÜ Mallast Mesi oleks kohustatud kinnistute üleandmise eest tasuma CCele ostuhinda rahas, mis on müügilepingu lahutamatu tunnus VÕS § 209 lg-s 1 sätestatud normi sõnastuse kohaselt. CCe vande all ütlustega on tõendatud, et peale notariaalse kinkelepingu sõlmimist pole ta kinnistutega seoses mingeid muid lepinguid OÜ-ga Mallast Mesi ja AAega sõlminud, seega puudub alus tuvastada, et OÜ Mallast Mesi on CCele teinud vastusoorituse kinkelepingu raames. Kinkelepingu näilikkust ega varjatud müügilepingu sõlmimist ei tõenda lepingus märgitud kinnistute väärtused kokku summas 6000 eurot ning tegemist ei ole ostueesõiguse teostamisel makstava ostuhinnaga VÕS § 208 lg 1 mõistes. Tõendatud ei ole hagejate põhjendus kostjate eesmärgist võimaldada OÜ-l Mallast Mesi hüvitada või tasaarveldada CCe väidetav kohustus hüvitada hagejate väidetavad hoolduskulud ning sellest tulenevast vastusooritusest kinkelepingu raames. Hagejate poolt välja toodud väidetav tasaarveldamine 6480 euro ulatuses OÜ Mallast Mesi poolt pole käsitletav vastusoorituse tegemisena CCele kinkelepingu raames, kuna kinnistute väärtus TsÜS § 67 lg 1 järgi ületab kinnistutel väidetavalt lasuvaid kohustusi, mistõttu on Mallast Mesi OÜ kinkelepingu tulemusel rikastunud. Samuti on CC vande all antud seletustega tõendatud, et ta ei saa AAelt kasutuseelist seoses xxxxxxxxx xx xx xxxxxx asuva elamu kasutamisega seoses, kuna vastaval kinnistul ja elamul on notariaalne kasutuskord, mille alusel CC ei kasuta AAele kuuluvat elamuosa. Pole ka tõendatud hagejate väide nagu oleks CC saanud kinkelepingu raames AAelt vastusoorituse õigusabikulude kandmise näol, kuna antud juhul ei olnudki CCel vaja esialgselt mingeid õigusabi ja menetluskulusid tasuda. Õigusabikulude kandmise vajadus tekkis peale seda, kui oli esitatud vastuhagi ostueesõiguse teostamiseks. Isegi juhul, kui kohus tuvastab, et OÜ Mallast Mesi võttis endale kinkelepinguga mingeid kohustusi, siis vastavad kohustused ei kujuta endast vastusooritust kinke eest. Seega pole tõendatud, et 06.02.2018 kinkelepinguga varjati müügilepingut TsÜS § 89 lg 3 mõistes, mistõttu puudub alus kohaldada tehingule VÕS § 208 müügilepingu kohta sätestatut ning võimaldada hagejatel teostada ostueesõigust kinnistute kaasomandiosade suhtes VÕS § 244 lg 1 alusel kogusummas 6000 eurot. Hageja on ka ise oma 30.10.2019 menetlusdokumendis (p 2.2) omaks võtnud, et OÜ Mallast Mesi on kingisaaja VÕS § 259 lg 1 mõistes, mitte ostja VÕS § 208 lg 1 järgi. OÜ Mallast Mesi rõhutab, et nõue ostueesõiguse teostamiseks 6000 euro suuruses summas on esitatud pahatahtlikult, millega XX soovib oportunistlikult omandada vastavad kinnistud turuhinnast TsÜS § 65 mõistes oluliselt odavamalt, kuna vastavate kinnistute turuväärtus on 5 2-19-17832 kokku vähemalt 88 000 eurot, millest Mallast Mesi OÜ ¼ suurusele kaasomandisale vastab vähemalt 22 000 eurot. Seega on XXi nõue VÕS § 244 lg 1 alusel ostuõiguse teostamiseks 6000 euro ulatuses hea usu põhimõtet rikkuv TsÜS § 138 lg 1 mõistes. Samuti peavad hagejad sellist nõuet põhjendamatuks põhiõiguste vastasuse tõttu. Kohtu põhjendused 1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid, hagejate seisukohti ning kostjate vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele. 2. Vaidlusalune kinkeleping on sõlmitud 06.02.2018 CCe kui kinkija ja OÜ Mallast Mesi (juhatuse liikme AAe isikus) vahel kinnistute A (reg nr yyyyyyy katastritunnus xxxxx:xx:xxxx), A-B(reg nr xxxxxxx, katastritunnus yyyyy:yyy:yyyy) ja A E(reg nr zzzzzzz, katastritunnused zzzzz:zzz:zzzzja wwwww:www:wwww) kinkimiseks ¼ suuruses mõttelises osas lepingu esemete väärtusega kokku 6000 eurot (toimik 2-19-17832 tl 14-19). Kinnistusraamatu väljavõtetest tuleneb, et hagejad on nimetatud kinnistute kaasomanikud (toimik 2-18-109771.kd tl 16-19) ning XX on soovinud rakendada oma ostueesõigust (toimik 2-19-17832 tl 22). Seega on hagejate näol tegemist isikutega, kellel on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks tulenevalt

§ 3lg-test 1 ja 2 kohtusse.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. 4. Vastavalt TsÜS § 89 lg-le 1 on tehing näilik, kui pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldusel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Kuivõrd kostjatel ei ole võimalik tõendada negatiivset asjaolu ehk vastavalt TsÜS § 89 lg-tele 1 ja 3 tehingu näilikkuse või varjatud müügilepingu tuvastamise aluseks olevate asjaolude puudumist, lausub hagejatel nõude põhjendamise tõendamiskoormis

§ 230lg 1 järgi.

1. Kaasomandiosa kinkija CC on vande all kinnitanud, et soovis talle kuuluvad kaasomandiosad x AAe ainuomandisse kuuluvale ettevõttele kinkida, kuna tal endale ei olnud neid vaja ning tema peres on tavaks vara oma lastele anda. CC on selgitanud, et tehingust võib tema x ettevõttel kasu olla, sh on võimalus mesindusega tegelemiseks (toimik 2-19-1782 tl 89-91). Hagejad on leidnud, et CCe ja OÜ Mallast Mesi kinkeleping on näiline leides ise samas, et OÜ Mallast Mesi ning CCe poolt kinkelepingu tulemuse saadav rahaline vastusooritus oleks summas 23 160 eurot (vastuhagi p 4.1.10). VÕS § 29 lg 6 kohaselt tuleb lepingu tingimusi tõlgendada koos teiste lepingutingimustega ning kohus nõustub kostjatega, et 06.02.2018 kinkelepingu lugemisel müügilepinguks tuleks arvestada kinkelepingu väärtuseks kõikide vastusoorituste kogusummat 23 160 eurot. 6 2-19-17832
2. Hagejad on kinkelepingu näilikkust põhjendanud muuhulgas sellega, et kinkelepingu p 7.1 järgi on kingisaaja võtnud enda kanda lepingu sõlmimisega seotud kulud, kuid kohtu arvates nimetatud kulude jätmine ühe või teise poole kanda on kokkuleppe küsimus ega tõenda kinkelepingu väidetavat näilikkust. Sarnasel arvamusel on kohus ka hagejate seisukoha osas nagu oleks OÜ Mallast Mesi teinud CCele vastusoorituse läbi väidetavate hoolduskulude tasumise kohustuse võtmise, kuivõrd CCe poolt OÜ-le Mallast Mesi üleantud kaasomandiosade väärtus on kõrgem väidetavatest kohustustest 6480 eurot, mistõttu kinke tulemusel omandas OÜ Mallast Mesi rohkem vara kui kohustusi. Seega oli täidetud OÜ Mallast Mesi rikastumine VÕS § 259 lg 1 järgi. Õige on kostjate poolt väidetu, et iseenesest on õige, et kui CCel oligi kohustusi teiste kaasomanike ees tulenevalt kaasomandi hoolduskuludest, siis tulenevalt AÕS § 75 lg-st 1 vastutab nende eest CC, mitte uus kaasomanik. Samas OÜ Mallast Mesi viited koormistele ja kohustustele VÕS § 265 lg 1 järgi pole asjakohased, kuna tulenevalt Riigikohtu lahendist 3-2-1-119-09 (p 14) tuleb need kajastada kinkelepingus, mida antud juhul ei ole ning hagejad pole menetluse kestel ka sellele tuginenud.
3. Hagejad on leidnud, et suurema hüvitise saamise ning õigusabikulude kandmise lubadus oli tegelik ajend, miks CC oli nõus omandi kinkimisega OÜ-le Mallast Mesi. Hageja viitab CCe varasematele väidetele rahaliste vahendite puudumise kohta (toimik 2-19-17832 tl 29) ning samuti sellele, et CC oleks olnud nõus ka väiksema hüvitisega (toimik 2-18-10977 1.kd tl 2425), kuid kohtu arvates on nimetatud väited tõendamata. Kuigi hagejad on osundanud sellele, et kostjad on omaks võtnud CCe õigusabikulude enda kanda võtmise (toimik 2-19-17832 tl 122 pöördel), räägitakse õigusabikuludest, mis on tekkinud peale vastuhagi esitamist, mitte aga enne vaidlusaluse tehingu tegemist. Kohus leiab, et kinkija on vaba oma tahteavalduste tegemisel ning seepärast ei oma kinkelepingu ajend õiguslikku tähendust kinkelepingu õiguspärasuse hindamisel.
4. Hagiavalduse kohaselt on OÜ Mallast Mesi võtnud kinkelepingu sõlmimisega endale kohustuse saada oma osaniku perekonnaliikmetele (sh kinkijale) võimalikult suur rahaline hüvitis, viidates AAe kirjale, millest nähtub, et CC oleks vastu võtnud kaasomandi õiglase lõpetamise eest hüvitisena 6000 eurot (toimik 2-19-17832 tl 21), kuid puuduvad tõendid, et AA oleks CCele vastusooritust kinkelepingu sõlmimise eest lubanud või teda vastavalt eesmärgipäraselt mõjutanud.
5. Hagejad leiavad, et kinkeleping ei ole olnud tasuta leping ning OÜ Mallast Mesi võttis endale märkimisväärsed rahalised kohustused CCe asemel ja huvides, viidates toimik 2-1810977 1.kd tl 24-25; tl 172-173, tl
6. OÜ Mallast Mesi võttis endale kohustuse saada CCe nimel suurema hüvitise teistelt kaasomanikelt, kohustuse tasuda kaasnevad kohtukulud ning vähendada teistele kaasomanikele tasumisele kuuluvat rahalist hüvitist nullini. Kohus nõustub siin kostjatega, et hagejate vastavad väited on meelevaldsed ja tõendamata. Hagejate väidetud kohustused ei ületa ka OÜ Mallast Mesi poolt omandatud kaasomandiosade väärtust. Ka leiab kohus, et ainuüksi hagejatele esitatud kasutuseelise nõue, viidates toimik 2-18-10977 1.kd tl 113-114, ei tõenda, et OÜ Mallast Mesi oleks lubanud CCele vastusooritust. Hageja on osundanud, et OÜ Mallast Mesi juhatuse esimees on nõudnud, et kaasomandi lõpetamise hüvitisse kaasatakse ka CCe vanemate kunagised sissetulekud metsamüügist (toimik 2-1917832 tl 21, 60-61), kuid CC seda vande all ei kinnita.
7. Hagejad on leidnud, et puhtalt ajastus näitab seda, et kinkeleping oli sunnitud tegevus, et tekitada õigusnäivus justkui OÜ Mallast Mesi oleks uus omanik, samuti et OÜ Mallast Mesi ja CC tegid koostööd, kuid ainuüksi see, et AA suhtles hagejatega kaasomandi lõpetamisega 7 2-19-17832 seoses (toimik 2-19-17832 tl 21; toimik 2.-18-10977 1.kd tl 24-25; 3.kd tl 21, 19), sh enne kinnistu kaasomandiosade omanikuks saamist, ei tõenda kinkelepingu sisulist näilikkust ning kohus loeb viidatud kirjavahetuse suhtluseks seoses läbirääkimistega. Ka on usutavad CCe väited, et kuna tal oli arvuti kasutamisega raskusi, pöördus ta abi saamiseks teiste isikute, sh OÜ Mallast Mesi esindaja ja oma x poole.
8. Hagejad on esitanud kinkelepingu näilikkust tõendavate täiendavate asjaoludena, et CCe elukohaks märgitud xxxxxxxxx xxx xx xxxxxx on ka OÜ Mallast Mesi tegevuskoha aadressiks, mis tähendab, et CC saab OÜ-lt Mallast Mesi vastusoorituse ehk õiguse elada OÜ Mallast Mesi tegevuskohaks. Nimetatud väited on kostjad ümber lükanud ja esitanud ka vastavad tõendid (toimik nr 2-18-10977 2.kd tl 120-121). Nimetatud tõenditest nähtub, et kuna OÜ Mallast Mesi ei ole omanik, ei ole OÜ-l Mallast Mesi võimalik kanda CCe poolt kasutatavate teenuste kulusid.
9. Hagejad on osundanud kinkelepingu ebaõigetele kinnitustele lepingu p-de 2.1.6 ja 2.2.1 osas, kuid see, kas kinnistu on enne tehingu tegemist üle vaadatud või mitte, kuulub kingisaaja enda hoolsuskohustuse raamidesse, pidades võimalikuks kingi vastuvõtmist. Kuigi hagejad on väitnud, et OÜ-l Mallast Mesi ei olnud mistahes soovi ega plaani laiendada oma majandustegevust A kinnistutele, viidates AAe soovile A kinnistute kaasomandi lõpetamisele enne kui sai kaasomanikuks ( toimik nr 2-18-10977 1.kd tl 23), ei ole nimetatud tõendist võimalik järeldada, et CCe soov lähtus OÜ Mallast Mesi väidetavast eesmärgist teha CCele vastusooritus kinkelepingu sõlmimise eest.
10. 06.02.2018 kinkelepingu eseme väärtuseks on märgitud 6000 eurot ning pole iseenesest alust arvata, et kinkeeseme märgitud väärtus muudaks poolte tahteavaldused mitteõiguspäraseks ega tõenda kinkelepingu näilikkust. Hagejad on väitnud, et CC oli teadlik, et kinnistuste väärtus on suurem ja viitab CCe 8 aastat tagasi tehtud müügikuulutusele (toimik 2-19-17832 (tl 30), kuid tehingu tegemise ajaks puudusid ametlikud hindamisaktid, mistõttu ei ole keelatud lähtuda kinkelepingu sõlmimisel subjektiivsetest hinnangutest kaasomandi mõttelise osa harilikule väärtusele lähtudes kuuluvusest kaasomandisse. CCe hinnangul vastas kinkelepingus märgitud tehinguväärtus tõele ning tal puudus tahe või soov märkida näilik tehinguhind. Eluliselt ei ole ka kohustuslik, et notarile esitatakse kinkelepingu soovi korral mingid ekspertiisiaktid tehinguväärtuse hindamiseks.
11. Hagejad leiavad, et CCe vande antud ütlused on suures osas vastuolulised ning CCe ja OÜ Mallast Mesi kirjaga (toimik 2-19-17832 tl 21) on üheselt ja ümberlükkamatult tõendatud, et kinkeleping oli hoopis OÜ Mallast Mesi idee ja viimane mõjutas CCe kinkelepingut tegema, kuid kohtul puudub veendumus, et CC oli sellest mõjutatud kinkelepingu tegemise ajal. Kuigi CCe ütlustes on ebatäpsusi, ei ole kohtu arvates alust kahelda tema soovis vabal tahtel oma kaasomandiosad ära kinkida.
12. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hagejad pole tõendanud oma väidet, mille kohaselt kostjad tahtsid TsÜS § 89 mõistes jätta 06.02.2018 kinkelepingu sõlmimisega mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. OÜ Mallast Mesi juhatuse ainuliige ja ainuosanik AA on CCe x, mistõttu on ka eluliselt usutav, et CC soovis vastavate kinnistute kaasomandiosad üle anda oma x ettevõttele ilma vastusooritust saamata kinke teel VÕS § 259 lg 1 järgi. Seega on tõendatud, et 06.02.2018 kinkelepingul on OÜ Mallast Mesi ja CCe poolte tehtud tahtevaldustele vastavad õiguslikud tagajärjed, mistõttu pole tõendatud, et 06.02.2018 kinkelepinguga varjati müügilepingut TsÜS § 89 lg 3 mõistes. Seetõttu puudub 8 2-19-17832 alus kohaldada tehingule VÕS §-s 208 müügilepingu kohta sätestatut ning võimaldada XXil teostada ostueesõigust kinnistute kaasomandiosade suhtes.
13. Poolte seisukohad, mida kohus ei ole eraldi käsitlenud, jätab kohus tähelepanuta kui asjasse mittepuutuvad. OÜ Mallast Mesi on leidnud ka, et nõue ostueesõiguse teostamiseks 6000 euro nõudes on alusetu ning esitatud pahatahtlikult, kuid kuna kohus on tuvastanud, et 06.02.2018 sõlmitud kinkeleping ei ole näilik, ei anna kohus ka hinnangut näiliku tehingu tagajärgedele ning jätab sellega seonduvad poolte seisukohad ja tõendid tähelepanuta. Menetluskulud 16.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega tuleb menetluskulud jätta hagejate kanda.

§ 174

lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 174

lg 4 kohaselt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. 17. Kohtu toimikust nähtub, et antud tsiviilasjas (2-19-17832) on kostjat I OÜ Mallast Mesi esindanud Veljo Viiloli Advokaadibüroo vandeadvokaat Veljo Viilol ja advokaat Taavi Viilol, olles kostja I lepingulisteks esindajateks

§ 218lg 1 p 2 mõttes.

Kostja I OÜ Mallast Mesi menetluskulude nimekirja järgi koosnes tema menetluskulu maakohtus tsiviilasja nr 2-19-17832 õigusabikulust 36 tunni ja 5 minuti ulatuses tunnihinnaga 100 eurot (lisaks käibemaks). Menetluskulude detailne koosseis on alljärgnev: 1.1.Hageja 13.11.2018.a vastuhagiga tutvumine 25.11.2018.a-l ning analüüs, vastavalt vastuhagi lk-d 2, 4 kuni 5, 11 kuni 14, 18 ja vastuhagi lisade nr 2 kuni 5 ja 8 kuni 11 analüüs - kokku 2 tundi tunnihinnaga 100 €-t (ilma käibemaksuta), kokku summas 200 €-t. 1.2.Kliendiga konsultatsioonid ja kirjavahetus hageja seisukohtade selgitamiseks ja kostja I õiguslike positsioonide kujundamiseks seonduvalt 13.11.2018.a vastuhagiga – kokku 15 minutit, tunnihinnaga 100 €-t (ilma käibemaksuta), kokku summas 25 €-t. 1.3.Hageja 13.11.2018.a vastuhagi suhtes õigusliku positsiooni kujundamine ning kostja I 11.01.2019.a vastuse koostamine ja kohtule esitamine seoses varjatud müügilepingu tuvastamise ja ostueesõiguse teostamise nõuetega seonduvalt, vastavalt vastuse lk-d 1 kuni 3 (p-d 2 kuni 7), lk-d 5 ja 6 (p-d 16 kuni 18.3), lk-d 13 kuni 16 (p-d 52 kuni 70) ja lk 22 (p-d 91 kuni 91.4), lk-d 25 ja 26 (taotluste p-d 4 ja 21) ning vastuse lisade nr 5 ja 6 analüüs – kokku 6 tundi ja 30 minutit, tunnihinnaga 100 €-t (ilma käibemaksuta), kokku summas 650 €-t. 1.4.Hageja 22.02.2019.a vastusega tutvumine ja analüüs, selle lk-d 3 kuni 7 ja selle lisad nr 1 kuni 5 – kokku 1 tund, tunnihinnaga 100 €-t (ilma käibemaksuta), kokku summas 100 €-t. 1.5.Kliendiga kirjavahetus hageja seisukohtade selgitamiseks ja kostja I õiguslike positsioonide kujundamiseks seonduvalt hageja 22.02.2019.a vastusega – kokku 15 minutit, tunnihinnaga 100 €-t (ilma käibemaksuta), kokku summas 25 €-t. 1.6.Kostja I 23.05.2019.a vastuse koostamine hageja 22.02.2019.a vastusele, s.h õigusliku positsiooni kujundamine ja kohtule esitamine, vastavalt vastuse lk-d 3 ja 4 (p-d 6 kuni 12.1) – kokku 2 tundi, tunnihinnaga 100 €-t (ilma käibemaksuta), kokku summas 200 €-t. 9 2-19-17832 1.7.Hagejate 22.07.2019.a arvamuse ja taotlustega tutvumine ning analüüs, vastavalt lk-d 1 kuni 2, 4 kuni 8 ning 14 ja vastuste lisade nr 1 kuni 6 ja analüüs – kokku 1 tund, tunnihinnaga 100 €-t (ilma käibemaksuta), kokku summas 100 €-t. 1.8.Kliendiga konsultatsioonid ja kirjavahetus hageja seisukohtade selgitamiseks ja kostja I õiguslike positsioonide kujundamiseks seonduvalt hagejate 22.07.2019.a arvamuse ja taotlustega – kokku 15 minutit, tunnihinnaga 100 €-t (ilma käibemaksuta), kokku summas 25 €-t. 1.9.Kostja I 19.09.2019.a seisukoha koostamine hagejate 22.07.2019.a osaotsuse taotlusele – kokku 3,5 tundi, tunnihinnaga 100 €-t (ilma käibemaksuta), kokku summas 350 €-t. 1.10.Hagejate 30.10.2019.a seisukoha ja täiendavate tõenditega tutvumine ning analüüs – 45 minutit, tunnihinnaga 100 €-t (ilma käibemaksuta), kokku summas 75 €-t. 2.Vastavalt Veljo Viiloli Advokaadibüroo OÜ 09.12.2019.a arve nr 15 alusel järgmised õigusabi toimingud alates 06.11.2019.a kuni 09.12.2019.a: 2.1.06.11.2019.a ettevalmistus 07.11.2019.a kohtuistungiks – kokku 1 tund, tunnihinnaga 100 €-t (ilma käibemaksuta), kokku summas 100 €-t. 2.2.Vandeadvokaat Veljo Viiloli ja advokaat Taavi Viiloli osalemine 07.11.2019.a kohtuistungil – 2 tundi ja 15 minutit, tunnihinnaga 100 €-t (ilma käibemaksuta), kokku summas 225 €-t. 2.3.Kliendiga kirjavahetus kostja I õiguslike positsioonide kujundamiseks seonduvalt kohtule 28.11.2019.a esitatud sisuliste seisukohtade õigusliku positsiooni kujundamisega, kokku 10 minutit, tunnihinnaga 100 €-t (ilma käibemaksuta), kokku summas 16.5 €-t. 2.4.Kostja I 28.11.2019.a sisulise seisukoha koostamine ja kohtule esitamine – 9 tundi ja 30 minutit, tunnihinnaga 100 €-t (ilma käibemaksuta), kokku summas 950 €-t. 2.5.Hageja 28.11.2019.a kohtukõne teesidega tutvumine ja analüüs – kokku 1 tund ja 30 minutit, tunnihinnaga 100 €-t (ilma käibemaksuta), kokku summas 150 €-t. 2.6.Kliendiga konsultatsioonid ja kirjavahetus hageja seisukohtade selgitamiseks ja kostja I õiguslike positsioonide kujundamiseks seonduvalt 13.11.2018.a vastuhagiga – kokku 10 minutit, tunnihinnaga 100 €-t (ilma käibemaksuta), kokku summas 16.5 €-t. 2.7.09.12.2019.a repliikide koostamine hageja 28.11.2019.a kohtukõne teesidele ja selle kohtule esitamine – 4 tundi, tunnihinnaga 100 €-t (ilma käibemaksuta), kokku summas 400 €-t. Kostja I OÜ Mallast Mesi kinnitab, et kõik kostja I menetluskulud on kantud seoses tsiviilasjaga nr 2-19-17832 ning kulud on vajalikud ja põhjendatud. 18. Kostja I on palunud määrata kindlaks OÜ Mallast Mesi menetluskulud koos käibemaksuga summas 4329,60 eurot ning mõista need välja XX`ilt ja YY`ilt solidaarselt või alternatiivselt määrata kindlaks OÜ Mallast Mesi menetluskulud ilma käibemaksuta, summas 3608,00 eurot ning mõista need välja XX`ilt ja YY`ilt solidaarselt. Kostja I OÜ Mallast Mesi on käibemaksukohuslane ning kostja I kinnitab

§ 174

lg 10 järgi, et tal pole võimalik menetluskuludelt arvestatavat käibemaksu tagasi arvestada käibemaksuseaduse § 29 lg 1 järgi, kuna kohtuvaidlus ja sellega seonduv õigusabiteenus pole seotud kostja I ettevõtluse ja selle tegevuse käigus tekkiva maksustatava käibega, milleks on mesindus - mesilaste pidamine ning mee ja mesilasvaha tootmine.

§ 174

lg 10 järgi peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Eeltoodust tulenevalt on kostja I vastava kinnituse

§ 174

lg 10 mõttes kohtule esitanud, mistõttu mõistab kohus kostja I menetluskulud välja koos käibemaksuga. 19. Kohtu toimikust nähtub, et antud tsiviilasjas (2-19-17832) on kostjat II CCt esindanud Veljo Viiloli Advokaadibüroo vandeadvokaat Veljo Viilol ja advokaat Taavi Viilol, olles kostja II lepingulisteks esindajateks

§ 218lg 1 p 2 mõttes.

10 2-19-17832 Kostja II CCe menetluskulude nimekirja järgi koosnes tema menetluskulu maakohtus tsiviilasja nr 2-19-17832 õigusabikulust 2 tunni ja 45 minuti ulatuses tunnihinnaga 100 eurot (lisaks käibemaks). Menetluskulude detailne koosseis on alljärgnev: 2.1.06.11.2019.a ettevalmistus 07.11.2019.a kohtuistungiks – kokku 30 minutit, tunnihinnaga 100 €-t (ilma käibemaksuta), kokku summas 50 €-t. 2.2.Vandeadvokaat Veljo Viiloli ja advokaat Taavi Viiloli osalemine 07.11.2019.a kohtuistungil 2 tundi ja 15 minutit, tunnihinnaga 100 €-t (ilma käibemaksuta), kokku summas 225 €-t. Kostja II on palunud määrata kindlaks CCe menetluskulud koos käibemaksuga, summas 330 eurot ning mõista need välja XX`ilt ja YY`ilt solidaarselt. CC kinnitab, et kõik kostja II menetluskulud on kantud seoses tsiviilasjaga nr 2-19-17832 ning et kostja II ei ole käibemaksukohuslane, mistõttu pole tal võimalik sisendkäibemaksu tagasi arvestada

§ 174lg 10 mõistes.

20. Hagejad leiavad, et kostjate menetluskulud sisaldavad selgelt ülepaisutatud ja ebamõistlikke menetluskulusid. Hagejad on palunud kontrollida kostjate menetluskulude nimekirja põhjendatust tervikuna, mh analüüsida ka kostjate nende menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust, mille osas hagejad ei ole eraldiseisvalt tähelepanu juhtinud ning kas kostjate menetluskulud võivad olla kahe esindaja tõttu suurenenud või mitmekordistunud. Tulenevalt

§-st 175 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses, mitõttu hindab kohus kostjate menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust tervikuna. 21. Hagejad märgivad, et nähtuvalt asja materjalidest on alates 07.11.2019.a. eelistungist osutanud kostjale I õigusteenust ka advokaat Taavi Viilol. Kostjad ei ole põhjendanud, miks nad peavad vajalikuks kahe esindaja kaasamist menetlusse ning advokaat Taavi Viilol ei ole kostja I esindajana menetlusdokumente allkirjastanud, need on allkirjastanud üksnes vandeadvokaat Veljo Viilol. Hagejad lisavad, et kostjate menetluskulude nimekirjade põhjal ei ole võimalik eristada, kas konkreetsete tööde puhul on õigusteenust osutanud üks või kaks esindajat ning seetõttu tuleb kohtul kontrollida, kas kostjate menetluskulud võivad olla kahe esindaja tõttu suurenenud või mitmekordistunud. Lepinguliste esindajate kulude põhjendatuse ja valikkuse hindamisel tuleb arvestada ka

§ 175

lg-ga 3, mille kohaselt hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused, kui need olid tingitud asja keerukusest või esindaja vahetumise vajadusest. Nimetatud lõikes on pandud kohtutele kohustus analüüsida ja põhjendada menetluskulude kindlaksmääramise menetluses tehtavas lahendis seda, kas ja miks oli konkreetne tsiviilasi niivõrd keerukas, et tingis mitme esindaja kasutamise vajaduse. Arvestada tuleb asjaoluga, et tsiviilasja ei muuda iseenesest keerukaks asjaolu, et menetlusosalised kasutavad mitut esindajat, vaid keerukus peab tulenema asja olemusest ja mahust. Kohtu hinnangul on käesolevas asja puhul tegemist keskmisest õige pisut keerukama vaidlusega ning kohtu arvates käesolevas asjas vaidluse spetsiifikat arvestades saab siiski mõlema esindaja panust kostjate lepingulise esindajana osalemisel arvestada. Kuigi tsiviilasja materjalidest nähtuvalt, on tõepoolest kostja I menetlusdokumendid allkirjastanud vaid Veljo Viilol, hinnates aga kostjate menetluskulusid ja arvestades mh kostjate ja hagejate menetluskulude sarnast suurusjärku, ei ole kohtu hinnangul kostjate menetluskulud kahe esindaja tõttu mitmekordistunud. 11 2-19-17832 Kohus hindab järgnevalt osutatud teenuseid toimingupõhiselt

§ 173lg 3 mõttes.

22. Hagejad peavad põhjendamatuks CCe menetluskulude ajakulu 06.11.2019.a ettevalmistusele 07.11.2019.a kohtuistungiks 30 minutit, kuna kohtuistungiks ettevalmistumine on kajastatud osaliselt ka OÜ Mallast Mesi menetluskulude nimekirjas 1 tund. Seega on kostjate lepinguliste esindajate ajakulu kohtuistungiks ettevalmistumiseks kokku 1 tund ja 30 minutit. Kohus nõustub hagejate vastuväitega, pidades põhjendatuks viidatud ajakulu kokku 1 tunni ulatuses, arvestades mh, et üks kostjate lepingulistest esindajatest on olnud menetlusega kursis algusest peale, koostades menetlusdokumente ja pidevalt kliendiga konsulteerides. Seega loeb kohus põhjendatuks CCe 06.11.2019 ajakulu 07.11.2019.a. kohtuistungiks ettevalmistusele 30 minutit ja OÜ Mallast Mesi ajakulu samale toimingule samuti 30 minuti ulatuses. 23. Hagejad ei nõustu OÜ Mallast Mesi arvel nr 12 kajastatud töödega. Vastavalt menetluskulude nimekirjale on kostjad kulutanud kokku 8 tundi ja 45 minutit vastuhagile vastamiseks (vastuhagiga tutvumine, analüüs 2 tundi; kliendiga konsultatsioonid, kirjavahetus, hageja seisukohtade selgitamine, kostja I õiguslike positsioonide kujundamine 15 minutit; vastuhagi suhtes õigusliku positsiooni kujundamine ja 11.01.2019 vastus 6 tundi ja 30 minutit). Hagejad leiavad, et võttes arvesse vastuhagi vastuse sisulist mahtu (ca 11

1. lk)ning asjaolu, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, siis selle koostamiseks kulunud põhjendatud ajakulu on 7,26 tundi (11 lk × 0,66 tundi), seega 1,49 tunni võrra väiksem. Arvestades nii vastuhagi kui selle vastuse sisu ning mahtu ning asjaolu, et käesoleva asja puhul on tegemist õige pisut keerukama vaidlusega, võis kuluda kohtu arvates kostjatel nimetatud toimingutele kokku 8 tundi ja 45 minutit. Hagejad ei nõustu ka kostjate ajakuluga hagejate 22.07.2019 arvamusele vastamiseks kokku 4 tundi ja 45 minutit (hagejate 22.07.2019.a. arvamuse ja taotlustega tutvumine ning analüüs 1 tundi; sellega seonduvad konsultatsioonid kliendiga 15 minutit; kostja I 19.09.2019.a. seisukoha koostamine 3 tundi ja 30 minutit) leides, et märgitud aeg on vastuse mahtu arvestades põhjendamatu ja ebamõistlik, kuna vastuse sisuline osa moodustab üksnes 4 lk. Põhjendatud ajakulu on hagejate arvates 2,64 tundi (4 lk × 0,66 tundi). Kuigi kostja I pidi ka eelnevalt tutvuma ja analüüsima hagejate 22.07.2019.a. arvamust ja taotlusi, siis arvestades mõlema dokumendi sisulist mahtu, sh 19.09.2019.a. seisukoha sisuline maht (ca 3
2. lk)(III kd, tl 32-34), nõustub kohus hagejatega, et viidatud ajakulu kuulub vähendamisele. Kohtu hinnangul võib pidada nimetatud ajakulu põhjendatuks kokku 3 tunni ulatuses. Veel ei nõustu hagejad kostjate ajakuluga 45 minutit hagejate 30.10.2019.a seisukoha ja täiendavate tõenditega tutvumisele ning analüüsile. Kuna kostjad ei ole viidatu suhtes oma arvamust avaldanud, st analüüsi väljundiks ei ole olnud menetlusdokument, on nimetatud ajakulu põhjendamatu ning see pole vajalik. Kuigi kostja I ei ole viidatud tõendite osas menetlusdokumenti esitanud, leiab nende kajastamine käsitlemist 07.11.2019 kohtuistungil (III kd, tl 71 pöördel) ja kohus ka need asja juurde võttis, loeb kohus märgitud ajakulu põhjendatuks 30 minuti ulatuses. 24. Hagejad ei nõustu ka OÜ Mallast Mesi arvel nr 15 kajastatud töödega. Kostjal I on kulunud 28.11.2019.a. sisulise seisukoha koostamisele kokku 9 tundi ja 40 minutit (kliendiga kirjavahetus ja kostja I õiguslike positsioonide kujundamine 10 minutit ja 12 2-19-17832 28.11.2019.a sisulise seisukoha koostamine 9 tundi ja 30 minutit). Hagejate hinnangul võiks kohtupraktikas mõistlikuks peetud ajakulu valguses sellest põhjendatuks pidada üksnes 5,28 tundi (8 lk sisulist osa x 0,66 tundi), mistõttu kuulub viidatud ajakulu vähendamisele 4,39 tunni võrra. Kohtu toimikust nähtub, et 28.11.2019 seisukohas on tõepoolest sisulist osa 8 lk (tsiviilasi nr 2-19-17832, tl 119-123) ning arvestades selle mahtu ja sisu, ei saanud kuluda kohtu hinnangul õigusteadmistega professionaalsel lepingulisel esindajal viidatud toimingutele kokku rohkem kui 6 tundi, mille kohus loeb põhjendatuks ja vajalikuks. 25. Kostja I ajakulu osas, seoses kliendiga konsultatsioonid ja kirjavahetus hageja seisukohtade selgitamiseks ja kostja I õiguslike positsioonide kujundamiseks seonduvalt 13.11.2018.a vastuhagiga, kokku 10 minutit, nõustub kohus hagejatega, et viidatud ajakulu on sellises menetlusetapis täielikult põhjendamatu. Kuna vastuhagi esitamisest on möödunud üle ühe aasta. 26. Hagejad leiavad, et kostjate ajakulu repliigi koostamisele kokku 5 tundi ja 30 minutit (hageja 28.11.2019 kohtukõne teesidega tutvumine ja analüüs 1 tund ja 30 minutit ning 09.12.2019 repliikide koostamine kohtukõne teesidele 4 tundi) on selgelt ülepaisutatud, arvestades, et repliigi sisuliseks mahuks on üksnes 3 lk. Hagejad leiavad, et põhjendatud ajakulu oleks 1,98 tundi (3 lk x 0,66 tundi), mistõttu kuuluks see vähendamisele 3,52 tunni võrra. Kuivõrd kostjad pidid ka eelnevalt tutvuma hageja 28.11.2019 kohtukõne teesidega, mille sisuline osa ca 4 lk (tsiviilasi nr 2-19-17832, tl 94-96) ja arvestades repliigi mahtu ja sisu, loeb kohus repliigi koostamisele kulunud ajakulu põhjendatuks kokku 4 tunni ulatuses. 27. Kohus, analüüsinud kõigi kostja I OÜ Mallast Mesi menetluskulude nimekirjas märgitud ülejäänud toimingute (menetluskulude nimekirja punktid 2.4.-2.6. ja 3.2.) põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et need on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud, so kokku 5 tunni ja 30 minuti ulatuses. Seega loeb kohus kostja I OÜ Mallast Mesi esindajate põhjendatud ajakuluks 28 tundi ja 15 minutit summas 3390 eurot. 28. Kohus loeb ka kostja II CCe menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud (menetluskulude nimekirja punkt 2.2.) põhjendatuks ja vajalikuks, so 2 tunni ja 15 minuti ulatuses. Menetluskulu nimekirja punkt 2.1. osas on kohus (käesoleva määruse punkt 22) CCe 06.11.2019 ajakulu 07.11.2019.a. kohtuistungiks ettevalmistusele leidnud, et see on põhjendatud ja vajalik 30 minuti ulatuses. Seega loeb kohus kostja II CCe esindajate põhjendatud ajakuluks 2 tundi ja 45 minutit summas 330 eurot. 29. Kohus leiab, et kostja I OÜ Mallast Mesi ja kostja II CCe tööühiku hind 120 eurot (koos käibemaksuga) vastab asja keerukusele ega ole vastuolus Riigikohtu poolt aktsepteeritud põhjendatud ja mõistlike tunnihindadega. 30. Kuivõrd hagejate menetluskulud jäävad nende endi kanda, ei hinda kohus nende põhjendatust ja vajalikkust. 31. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb hagejatel XX`il ja YY`il solidaarselt hüvitada kostjate OÜ Mallast Mesi ja CCe kasuks menetluskulud. Seega kuulub XX`ilt ja YY`ilt solidaarselt väljamõistmisele OÜ Mallast Mesi kasuks menetluskulud summas 3390 eurot ja CCe kasuks menetluskulud 330 eurot. 13 2-19-17832 32. Kostjate taotlusel ja

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus kohtumääruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni st menetluskulude tasumiseni.

§ 178

lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik 14