2-20-9332/10

Tsiviilasi nr 2-20-9332 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober
2. a Tartu Tsiviilasja number 2-20-9332 Tsiviilasi R. L. hagi J. L. vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 2628 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg • Hageja R. L. (isikukood XXX; XXX) • Hageja seaduslik esindaja E. R. (isikukood XXX; XXX) • Kostja J. L. (isikukood XXX; XXX) 24.09.2020 RESOLUTSIOON
3. Mõista J. L. R. L. kasuks välja elatis 242 eurot kuus. Elatis on välja mõistetud alates 01.07.2020 kuni R. L. täisealiseks saamiseni.
4. Elatis tasuda E. R. pangaarvele nr XXX SEB Pank AS-is, selgituseks märkida elatisraha. Elatist tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette. Menetluskulud
5. Jätta menetluskulud kostja kanda.
6. Jätta kostjalt hageja menetluskulud välja mõistmata. Edasikaebamise kord Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
7. R. L. esitas 29.06.2020 Tartu Maakohtusse J. L. vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista elatusraha kehtivas miinimumsummas. Hageja selgituse kohaselt maksab kostja praegu iga kuu elatist 100 eurot, aga seda peab meelde tuletama. Lapse trenn lasteaia ajal maksis 10 eurot kuus, aga alates kevadest ei ole trenni toimunud. Hageja palus elatise välja mõista alates 01.07.
8. Hageja selgitas kohtuistungil, et lapse ja isa suhtlemise korra paika panekuga tegeleb hetkel lastekaitse. Hageja ja tema ema on praeguseks E. R. ja kostja ühisvaraks olevast korterist välja kolinud. Hageja oli nõus, et kostja sissetulek võib olla XXX eurot kuus.
9. Kostja vastuväite kohaselt on lapse vanematel kokkulepe, et ta maksab elatiseks 100 eurot kuus. Laps elas XXX korteris, mis kuulub ka kostjale ning kostja tasus korteri laenumakseid ja kommunaalteenuste eest. Lisaks on kostja tasunud lapse trenniga seotud kulusid 100 eurot kuus. Kostja oli kohtuistungil nõus, et maksab elatiseks seadusjärgse miinimumi, millest on maha arvestatud pool lastetoetust. KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
10. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
11. Kohus loeb esitatud dokumentaalsete tõenditega tõendatuks, et R. L.a vanemad on E. R. ja J. L. Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 97 lg 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Seega on R. L. õigus nõuda kostjalt elatise tasumist.
12. PkS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis alates 01.01.2020 on 584 eurot. Elatise alammäär on seega 292 eurot. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja on tasunud igakuiselt lapse elatiseks 100 eurot kuus. Seega on kostja tasunud elatiseks vähem, kui seadus ette näeb. PkS § 102 lg 1 järgi vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole võimeline teisele isikule ülalpidamist andma, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Seejuures märgib kohus, et tulenevalt PkS § 102 lg-st 2 ei vabane vanemad sellel põhjusel oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest.
13. Kostja on palunud elatise välja mõistmisel arvestada ka lapsele makstava riikliku lapsetoetusega. Perekonnaseaduses toodud printsiip, mille kohaselt elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, on sellisena kehtinud juba perekonnaseaduse jõustumisest 01.01.
14. Näiteks 2004.a oli riigi poolt tasutava lastetoetuse suurus ühele lapsele 19.18 eurot kuus, praegu on kolmanda lapse toetus 100 eurot kuus. Perehüvitiste seaduse § 15 järgi on peretoetuste eesmärk tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Kohus leiab, et kuivõrd lastetoetuse summa on oluliselt suurenenud ning selle eest on võimalik lapse kulusid osaliselt katta, tuleb selle arvelt vanemalt välja mõistetavat elatist vähendada. Ka Riigikohus on 25.05.2011 otsuses nr 3-2-1-37-11 väljendanud seisukohta, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike peretoetustega. Kuna kostja sissetulek on XXX eurot kuus, on lapsetoetuse arvestamine põhjendatud. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hagejale elatis välja mõista seaduses sätestatud miinimumi ulatuses, vähendades seda summat riikliku lapsetoetuse pooles ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise 242 eurot kuus (292-50=242).
15. Kuna kohus mõistab elatise välja vähemas määras kui seaduses ette nähtud miinimum, ei ole hagejate vanemate varaline seisukord oluline. Vastavalt hageja taotlusele mõistab kohus välja elatise alates 01.07.
16. Kui kostja on juba maksnud alates 01.07.2020 lapsele elatist, siis neid summasid tuleb elatise võlgnevuse summa arvutamisel arvestada.
17. Menetluskulud Tulenevalt TsMS §-st 162 lg 1 tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. Kuna hageja on vabastatud riigilõivu tasumisest ning ta ei ole kasutanud lepingulise esindaja abi, jätab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskulud välja mõistmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik