KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Määruse tegemise aeg ja koht 16. oktoober 2020. a, Tartu kohtumaja, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-20-10276 Tsiviilasi Felistra

§ 29lg 1 ja lg 2 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE (tl. 20- 88)

1. Võlgniku üldiseloomustus Felistra OÜ on äriregistrisse kantud 31.10.
2. registrikoodiga
3. Äriregistri andmetest nähtuvalt on äriühingu asutanud 31.10.2011 füüsiline isik – Kalle Kahk (ik XXX). Äriühingu majandusaasta aruannetest nähtuvalt on äriühing kogu oma tegevusaja jooksul pidanud põhitegevusalaks „metalluste ja -akende tootmist“. Alates 05.03.2020 on Kalle Kahk ainus äriühingu juhatuse liige.
4. Võlgniku varad Võlgniku varade kohta on ajutine haldur esitanud järgmise kokkuvõtva seisukoha (pikem iseloomustus ja andmete kirjeldus kohtutoimiku lehekülgedel 24-29). Felistra OÜ-l on tuvastatud järgmise vara olemasolu: 1) sularaha summas 4,78 eurot; 2) arvelduskontol 4999 eurot, millised vahendid on hetkel panga nõuete katteks broneeritud; 3) materiaalne vara orienteeruvas kiirmüügi väärtuses mitte enam kui 36 940 eurot, millest 33 749 eurot on koormatud seadusest tuleneva üürileandja pandiõigusega. Debitoorsetest nõuetest laekumisega ei ole ajutise halduri hinnangul võimalik lähiajal 100%-lise kindlusega arvestada.
5. Võlgniku võlad Ajutine haldur on tuvastanud OÜ-l Felistra lühiajalisi kohustusi summas 515 595,68 eurot. Kohustuste loetelu ja iseloomustus esitatud ajutise halduri aruandes kohtutoimiku lehekülgedel 29-
6. Nimetatud nõuetele võivad lisanduda Swedbank AS nõuded seoses tema poolt väljastatud garantiidega summas 80 795,90 eurot. Võlad kasvavad seoses tähtaegselt tasumata võlgadelt arvestatavate viivitusintressidega. 2
7. Ajutise pankrotihalduri hinnang võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele ning hinnang võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise võimalikkuse kohta ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaated. Ajutine haldur, analüüsinud esitatud andmeid, hinnanud võlgniku varasid ja võlgasid, realiseerimisnäitajaid, on seisukohal, et Felistra OÜ on maksejõuetu - ta ei suuda rahuldada olemasolevaid võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku püsivat maksejõuetust kinnitavad järgmised asjaolud: 1) võlgnikul puudub vara oma olemasolevate kohustuste täitmiseks; 2) puuduvad igasugused andmed, et Felistra OÜ oleks käesoleval ajal äriliselt aktiivne ja omaks mingisugustki tulutegevust - seega ei saa võlgniku vara sellest tegevusest juurde tekkida. Tootmistehase üürileping on võlgnevuste tõttu üles öeldud, töölepingud töötajatega on lõpetatud; 3) võlgniku netovara on märksa väiksem seadusega lubatud minimaalsest väärtusest ja ei ole mingit märki, et osanikud sooviksid osakapitali sissemaksete tegemise teel netovara nõutavat taset taastada. 4) puuduvad andmed, et keegi kolmas isik sooviks finantseerida võlgniku edaspidist tegevust; 5) võlgniku lühiajalised võlad kasvavad iga päevaga võlgadelt arvestatavate viivitusintresside võrra. Eeltoodut arvestades võib äriühingu maksejõuetust hinnata süvenevaks. Kirjeldatud olukorras ei ole võimalusi võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamiseks ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamiseks.
8. Arvamus võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta Ajutine haldur on seisukohal, et Felistra OÜ maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu. Olemasolevate andmete aluseks ei ole võimalik maksejõuetuks muutumise põhjuseks pidada kuriteo tunnustega tegu. Felistra OÜ juhtkond on kokkuvõtvalt põhjendanud äriühingu maksejõuetuks muutumist nii üldisest majanduskeskkonnast kui ka covid-19 pandeemiast tulenevad negatiivsete muutustega ehitusturul. Ajutisele haldurile esitatud Felistra OÜ raamatupidamisdokumendid ja pankrotiavalduse menetluse käigus kogutud muu informatsioon toetab äriühingu juhtkonna poolt antud seletusi maksejõuetuse tekkimise asjaolude kohta. Äriühingu tulude vähenemine
9. aastast tõi objektiivselt kaasa äriühingu suutmatuse katta püsikulutusi (tootmisruumide üür, palgad), hankida tootmiseks vajalikke materjale, teostada töid ja lõpetada tellimusi. See on toonud endaga kaasa võlakohustuste kasvu viiviste, leppetrahvide ja võla sissenõudmisega seotud kulude näol.
10. Arvamus selle kohta, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulu Seoses Felistra OÜ pankrotimenetluse algatamisega on juba tekkinud ajutise pankrotimenetluse kulud (ajutise halduri tasu ja kulud). Lisaks tekivad kulud seoses taotluse ja arvestuste koostamisega Felistra OÜ teadaolevale töötajale Eesti Töötukassast hüvitiste taotlemiseks. Juhul kui kohus kuulutaks välja äriühingu pankroti, tuleb pankrotihalduril pärast pankrotiotsuse tegemist täita mitmesuguseid seaduses sätestatud kohustusi, millega kaasneksid samuti kohe paratamatult rahalised väljaminekud. Tuvastatud on Felistra OÜ-l rahaliste vahendite olemasolu summas 5 003,78 eurot ja materiaalse vara olemasolu orienteeruvas kiirmüügi väärtuses mitte enam kui 36 940,00 eurot, millest vara väärtusega 33 740,00 eurot on koormatud seadusest tuleneva üürileandja pandiõigusega. Felistra OÜ-l on üürileandja pandiõigusega koormatud vara väärtusele enam-vähem vastav, kuid ajas kasvav võlgnevus üürileandja ees, mistõttu on suur tõenäosus, et üürileandja pandiõiguse rakendamisel ei laeku nendest varadest Felistra OÜ’le rahalisi vahendeid kas üldse või mitte niipalju, et nende vahendite arvelt oleks võimalik viia läbi täismahus pankrotimenetlust. 3 Pankroti väljakuulutamise ja vara pankrotimenetluses müümise korral tuleks pankrotihalduril teha koheselt suuri kulutusi seoses vara hoiuga - juhul kui vara jätta Kaarsilla Kinnisvara OÜ pinnale, oleksid vara hoidmise kulud kalendrikuus orienteeruvalt 6 000 eurot, juhul kui vara viia oluliselt väiksemale ja odavamale laopinnale oleksid vara hoidmise kulutused kalendrikuus orienteeruvalt 2 500 - 3 000 eurot, kuid lisaks tuleks teha kulusid seoses vara transpordiga, mis Felistra OÜ vara iseloomu arvestades võivad olla isegi suuremad kui 10 000 eurot. Samal ajal ei ole aga pandiesemete müügist laekuvatest vahenditest pankrotihalduril õigust menetluse kuludeks kinni pidada igal juhul mitte rohkem kui ainult 15 %. Debitoorsetest nõuetest laekumisega ei ole aga võimalik lähiajal ja 100 %-lise kindlusega üldse arvestada. Eeltoodut arvestades on Felistra OÜ pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine võimalik üksnes juhul, kui menetlusest huvitatud isik tasub kohtu deposiiti kohtu määratud summa (

§ 29lg 3).

Deposiiti makstav summa peaks antud asjas olema vähemalt 8 000 eurot. Nimetatud summa ja pankrotivaras olemasolevate rahaliste vahendite arvel saaks katta pankroti väljakuulutamisele vältimatult järgnevate pankrotimenetluse toimingute tegemise kulud. Nimetatud summa deposiiti tasumine aga ei pruugi oluliselt suurendada pankrotimenetluse eesmärgi saavutamise tõenäosust. Juhul kui ükski menetlusest huvitatud isik pankrotimenetluse läbiviimist ei ole nõus finantseerima, esineb ajutise halduri hinnangul pankrotiseaduse §-s 29 lg 1 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. 23.09.2020 määrusega määras kohus Felistra OÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summas suuruseks 800 eurot, maksmise tähtajaks 15 päeva määruse kättetoimetatuks lugemisest arvates. Kohtute infosüsteemi andmetel ei ole deposiidi laekumist määratud tähtajaks toimunud. 08.10.2020 kohtuistungil ajutine haldur Küllike Mitt selgitas, et äriühing ei tegutse, varad ei kata ära kohustusi ning on tuvastatud Felistra OÜ püsiv maksejõuetus. Antud juhul on alus pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutise halduri tasu ja kulu tuleb jätta solidaarselt Felistra OÜ ja Kalle Kahk kanda. Kalle Kahk kinnitas kohtuistungil, et ei vaidlusta ajutise halduri tasu ja kulude nõuet. KOHTU SEISUKOHT Pankrotiseaduse (

) § 1 lõike 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur on kindlaks teinud, et võlgniku kohustuste suuruseks on 515 595,68 eurot, vara on arvelduskontol 4999 eurot ja vara väärtusega 36 940 eurot on tagatud pandiõigusega. Lühiajalisi nõudeid ei ole, on nõudeid laekumisega 2-3 aasta pärast, mis on seotud garantiitähtajaga. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.

§ 29

lõike 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

§ 29

lõike 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse läbiviimiseks. 4

§ 29

lõike 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu

§ 29

lõigetes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina kohtu määratud summa. Kohus tegi 23.09.2020 määrusega Felistra OÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtule ei ole teatatud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi tasumisest, samuti ei ole kohtule esitatud makse tegemise kontrollimist võimaldavaid andmeid ning keegi ei ole teatanud makse tegemise kavatsusest. Kohus leiab, et kuna Felistra OÜ-l ei ole vara pankrotimenetluse läbiviimiseks ja pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina kohtu poolt määratud summat tasunud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada Felistra OÜ pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu

§ 29

lg 1 alusel.

§ 29

lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Felistra OÜ dokumentide hoidjaks määrab kohus osaühingu juhatuse liikme Kalle Kahki. Seoses pankrotiavalduse menetluse lõpetamisega pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, tühistab kohus 01.09.2020 määrusega pankrotiavalduse tagamiseks seatud abinõud. Ajutisel halduril tuleb Filistra OÜ likvideerimisel võõrandada Felistra OÜ’le kuuluvad sõidukid Volkswagen Transporter Kasten (reg.märk XXX), Volkswagen Golf Variant (reg.märk XXX) ja Yamaha (reg. XXX). Kohtu seisukoht ajutise pankrotihalduri tasu osas Pankrotiseaduse § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord on kehtestatud pankrotiseadusega.

§ 23lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.

Ajutine haldur on esitanud kohtule taotluse, milles palub määrata Felistra OÜ ajutise halduri tasuks 1700 eurot (ilma käibemaksuta). Ajutine haldur on arvestanud töötundideks 34 tundi, tasuga 50 eurot tund. Ajutise halduri kuludeks on märgitud 150,58 eurot (fotokoopiad ja arvutiväljatrükkide koostamine ning telefonikulud). Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud, vastavuses tehtud töö ja seadusega ja tuleb rahuldada. Kohus määrab ajutise pankrotihalduri tasu suuruseks 1700 eurot, millele lisandub käibemaks 340 eurot ja kulude suuruseks 150,68 eurot, millele lisandub käibemaks 30,14 eurot, kokku 2220,82 eurot.

§ 23

lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Töötasu ja hüvitavad kulutused tuleb määrata OÜ-le Õigusbüroo Faktootum, mille kaudu haldur tegutses.

§ 23

lg 4 alusel mõistab kohus ajutise halduri tasu ja kulud välja solidaarselt Felistra OÜlt ja Kalle Kahkilt, kes kinnitas kohtuistungil, et on nõus täiendavalt tasuma ajutise halduri tasu ja kulud. Ajutise halduri aruande kohaselt on arvelduskontol olevad rahalisedvahendid summas 4999 eurot panga nõuete katteks broneeritud. Kohus määrab lähtuvalt halduri taotlusest ja

§ 29

lg 8 5 alusel Swedbank AS- le kohustuse, et Felistra OÜ arvelduskontol XXX olevatest rahalistest vahenditest peab võimaldama eelisjärjekorras teha väljamakse ajutise halduri tasu ja hüvitamisele kuuluvate kulude summas 2220,82 eurot tasumiseks. Väljamakse tuleb teha OÜ Õigusbüroo Faktootum (rk 10609096) arveldusarvele XXX AS-s Swedbank. Kohtu seisukoht menetluskulude jaotuse osas

§ 3

lõike 2 kohaselt pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lõike 1 punkti 122 kohaselt on pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses, hagita asjad. TsMS § 172 lõike 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lõike 2 esimene lause sätestab, et kui menetluses osaleb üksnes avaldaja või kui kohus ei jäta menetluskulusid mõne teise menetlusosalise kanda, kannab avaldaja ise menetluskulud, muu hulgas oma kulud esindajale, ka juhul, kui tema avaldus rahuldatakse. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik 6