← Eesti

2-18-15959/53

Obsah (8)§ 163§ 637§ 405§ 442§ 232§ 168§ 150§ 638

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-18-15959 Määruse tegemise aeg ja koht 2. oktoober 2020, Tartu Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest Kohtuasi Roma

) §-st 439, rahuldas hageja saamata jäänud töötasu nõude 118 euro 18 sendi (bruto) ulatuses. 3

(6)Hageja taotles kasutamata jäänud puhkuse eest hüvitist 169 töötatud päeva eest (ajavahemikul alates
  1. jaanuarist 2018 kuni
  2. juunini 2018). Poolte vahel sõlmitud töölepingu järgi on hagejal õigus iga-aastasele põhipuhkusele 28 kalendripäeva. Seega on hagejal proportsionaalselt töötatud ajale õigus saada hüvitist 12,96 päeva (169 päeva : 365 päeva x 28 päeva) eest. Maakohus tuvastas, et hageja sai perioodil alates detsembrist 2017 kuni maini 2018 töötasu kokku 9583 eurot 93 senti (neto). Seega sai töötaja igakuiselt oluliselt suurema summa kui töölepingus märgitud. Kostja ei ole aga esitanud tõendeid selle kohta, et hagejale üle kantud summad (selgitusega "Palk") sisaldavad selliseid makseid, mis ei ole töötasuks, sh päevaraha. Arvestades töötaja töölepingus kokkulepitud töö tegemise kohta – Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Taani, Norra, siis asus maakohus seisukohale, et päevaraha maksmine ei ole iseenesestmõistetav, kuna tavapäraselt ei saa välislähetuse päevaraha maksta töö tegemise asukohas. Maakohus lähtuski keskmise töötasu arvutamisel hageja pangakontole kantud summadest. Selle alusel oli maakohtu hinnangul hageja keskmiseks kalendripäevatasuks 57 eurot 5 senti (neto) (9583 eurot 93 senti : 168 päeva). Järelikult on hagejal õigus saamata jäänud puhkusehüvitisele 829 eurot 6 senti (bruto) (12,96 päeva x 57,05 eurot). Kuivõrd hageja on praeguses asjas esitanud puhkusehüvitise nõude 623 euro 70 sendi saamiseks, siis maakohus, lähtudes

§-st 439, rahuldas saamata puhkusehüvitise nõude 623 euro 70 sendi (bruto) ulatuses. Maakohus jättis kostja vastuhagi kahjuhüvitise 878 euro väljamõistmiseks rahuldamata. Kostja ei tõendanud, et ta oleks teinud hagejale vastuhagis kirjeldatud makse.

  1. Kostja esitas
  2. augustil 2020 apellatsioonkaebuse, milles palub,
  3. augusti 2020 täpsustusi arvestades, maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja puhkusehüvitise 407 eurot. Menetluskulud palub kostja jaotada vastavalt hagi rahuldamise ulatusele (

§ 163

). Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt tuleks puhkusehüvitist arvestada töölepingus sätestatud töötasu alusel, mis oli 520 eurot (bruto) kuus. Päevaraha ega muid tasusid ei saa arvestada töötasu hulka. Hagejal on õigus nõuda puhkusehüvitist 216 eurot 70 senti (bruto; 520 eurot : 12 kuud). Maakohus on rikkunud materiaalõiguse norme. Lisaks on maakohus jätnud tähelepanuta Maksu- ja Tolliameti väljavõtte "Tehtud väljamaksed ja kinnipeetud tulumaks" (I kd, tl 140). RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 10. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb

§ 637

lg 2¹ alusel koosmõjus

§ 405lg-ga 1 keelduda.

11.

§ 405

lg 1 esimese lause järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja saamata jäänud töötasu 118 eurot 18 senti ja puhkusehüvitise 623 eurot 70 senti. Kostja palus vastuhagis hagejalt välja mõista 878 eurot. Seega esitasid mõlemad pooled varalise nõudega hagid, mille põhinõuded ei ületanud 2000 eurot ja põhinõuded koos kõrvalnõuetega 4000 eurot. Järelikult on tegemist lihtmenetluse asjaga

§ 405lg 1 mõttes. 4

(6)12. Lihtmenetluses tehtud asjades on edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses piiratud. Lihtmenetluse asjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

§ 637

lg 21 järgi menetlusse üksnes juhul, kui maakohus on andnud loa edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seejuures lähtub ringkonnakohus lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes

§-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks tarbetuid menetluskulusid. 13. Maakohus ei ole otsuses

§ 442lg 10 kohaselt märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks.

Asjaolu, et maakohus lisas otsusele

§ 442

lg 6 järgi lahendi peale edasikaebamise korra ja tähtaega puudutava selgituse, ei ole edasikaebamiseks loa andmine

§ 637lg 21 tähenduses, nagu on korduvalt leidnud ka Riigikohus (vt nt Riigikohtu 17.

jaanuari

  1. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-101031, p 10).
  2. Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus ringkonnakohtu hinnangul otsust tehes ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ega rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis võiks mõjutada lahendit, mh ei ole ringkonnakohus tuvastanud menetlusõiguse normide olulisi rikkumisi tõendite hindamise osas. Maakohus on hagis esile toodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõiguse normidega ning on hinnanud esitatud tõendeid

§ 232lg-te 1 ja 2 kohaselt.

Maakohus on asunud põhjendatult seisukohale, et hagiavaldus tuli rahuldada. Muu hulgas on maakohus õigesti leidnud, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista puhkusehüvitis 623 eurot 70 senti (bruto). Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugustele järeldustele. Apellatsioonkaebuses kostja sisuliselt kordab oma varasemas menetluses esitatud väiteid, selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Maakohus on kostja õiguslikku tähtsust omavaid väiteid otsuses piisava põhjalikkusega käsitlenud. Kostja mittenõustumine maakohtu järeldustega ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kui maakohus on materiaalõigust õigesti kohaldanud ega ole rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. 15. Eelmärgitust tulenevalt ei ole ringkonnakohtu hinnangul

§ 637lg 21 järgi alust apellatsioonkaebust menetleda.

16. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta

§ 168lg 1 järgi kostja kanda.

Kuna hagejal ei ole selles menetlusetapis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule kostjal hüvitada hagejale apellatsioonkaebuse menetlemise kulusid. Lisaks on kostjal apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda

§ 150

lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv (s.o 100 eurot). Riigilõivu tagastamiseks tuleb esitada kohtule sellekohane taotlus. 17. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta

§ 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest 5

(6)keeldumise määrusega tagastada. Kuna kostja esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda tagastada.

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

18. Kohtumäärus tuleb

§ 638

lg 8 järgi kostjale (apellandile) kätte toimetada ja edastada teadmiseks teistele menetlusosalistele. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke Indrek Parrest 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.