Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (
Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (
Asjaolud ja menetluse käik, kohtu põhjendused Credit.ee OÜ (hageja) esitas 28.07.2020 Tartu Maakohtule hagiavalduse Teenused-M OÜ-lt (kostja 1) ja Mart Talilt (kostja 2) võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 9648,76 eurot, intressi 1510,90 eurot, hagi esitamise aja seisuga arvestatud viivise 1245,86 eurot, edasiulatuva viivise määraga 0,25% päevas alates 29.07.2020 kuni põhinõude summas 9648,76 eurot lõpliku tasumiseni, ning võla sissenõudmisega seotud kulud 45 eurot. Nõude aluseks on hagiavalduse kohaselt XX.XX.XXXX hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud laenuleping nr XXX ning hageja ja kostja 2 vahel sõlmitud käendusleping nr XXX. Kohus võttis 17.08.2020 määrusega hagiavalduse menetlusse ning andis kostjatele hagile vastamiseks tähtaja 20 päeva alates määruse kättesaamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kostja 2, kostja 1 seaduslik esindaja kinnitas 26.08.2020 e-kirjaga hagimaterjalide ja menetlusse võtmise määruse saamist, kuid kostjad ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning rahuldab hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jäämist. 2 Hagiavaldusest nähtuvalt oli käenduslepingu järgi kostja 2 vastutuse maksimumsumma 22 150 eurot. Hageja palub kostjatelt välja mõista edasiulatuva viivise määraga 0,25% päevas alates 29.07.2020 kuni põhinõude lõpliku tasumiseni, ega ole viivisenõuet käendaja vastutuse maksimumsummat arvestades piiranud. Riigikohus on küll selgitanud, et käenduslepingus märgitud piirsumma kaitseb käendajat üksnes tagatud võla suurenemise eest, mitte aga nt käendaja enda viivitusest tekkivate nõuete, eelkõige viivisenõude või menetluskulunõuete vastu, st need saab võlausaldaja käendaja vastu esitada ka piirsummat ületavas osas (Riigikohtu 12.03.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-13, p 12). Samuti tuleneb viidatud Riigikohtu otsusest, et tuleb arvestada, millisest õigussuhtest tulenevast raha maksmise kohustusest viivisenõue tulenes. Kui käenduslepingus on kokku lepitud käendaja vastutuse piirmääras, siis võlausaldaja ei saa nõuda käendajalt põhivõlgnikust sõltuva kohustuse täitmisega viivitamisest tulevat viivist, mis ületab kokkulepitud käendaja vastutuse piirmäära. Küll aga on võlausaldajal õigus nõuda käendajalt sõltumata kokkulepitud käendaja vastutuse piirmäärast viivist, mis tuleneb käendajast endast sõltuva kohustuse täitmisega viivitamisest. Kohus märgib, et kuna käenduslepingus ei ole viivises kokku lepitud, siis saaks käendajast endast sõltuva kohustuse täitmisega viivitamise eest nõuda viivist, mis ületab käendaja vastutuse piirmäära, võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Käesoleval juhul ei ole hageja aga hagiavalduses tuginenud kostja 2 kui käendaja enda viivitusele. Hagis on tuginetud laenulepingust tulenevate kohustuste rikkumistele, mille eest kostja 2 vastutab käendajana solidaarselt laenusaajaga. Seega leiab kohus, et kostjalt 2 edasiulatuvalt välja mõistatavat viivist tuleb piirata 9699,48 euroga (käendaja vastutuse maksimumsumma 22 150 eurot - põhivõlgnevus 9648,76 eurot - intress 1510,90 eurot 28.07.2020 seisuga arvestatud viivis 1245,86 eurot - võla sissenõudmisega seotud kulud 45 eurot). Hageja menetluskuluks on riigilõiv 900 eurot. Arvestades hagi rahuldamise ulatust ning asjaolu, et nõude esitamisel ulatuses, milles kohus selle rahuldas, oleks hageja pidanud tasuma riigilõivu sama palju, peab kohus juhindudes
Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 900 eurot. Vastavalt
lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.