Obsah (5)

§ 93§ 90§ 201§ 2§ 242

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24.september 2020. a Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-20-2791 Kohtunik Peet Teidearu Väärte

§ 93

lg 2 p 4 ja

§ 90lg 1 p 1 nõudeid.

1. 21.05.2020.a esitas Lehor Kallas väärteoprotokollile vastulause, milles märkis, et sõitis Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel suunaga Tallinna poole Sortsi külla, autorongi juhtis teadmata, et ületab lubatust suuremat täismassi. Ta lähtus aasta tagasi ARKist saadud informatsioonist, et autorongi täismass ei tohi ületada 3500 kg ja vajadusel kaalutakse kohapeal, kui toimub kinnipidamine/kontrollimine. Lehor Kallas lähtus väärteole eelneval hetkel tehnilistest andmetest, kus auto tühikaal oli 1520 kg ja 250 kg autos olevad muud asjad, sh 1 inimene ning lisaks käru tühikaal 529 kg ja kärus oleva kauba kaal orienteeruvalt 500 kg, see andis kokku sel ajahetkel 2549 kg. Lehor Kallas palus arvestada kergendava asjaoluna tahtmatust antud rikkumist toime panna, ta on läbinud lisakoolituse ja sooritanud eksami B96, millega võib autorongi vedada kuni 4250kg.
2. PPA Lõuna Prefektuuri 09.06.2020.a otsusega väärteoasjas nr 2780,20,004198 karistati Lehor Kallast

§ 201

lg 1 alusel

§ 93

lg 2 p 4 ja

§ 90lg 1 p 1 järgi rahatrahviga 20 trahviühikut, s.o 80 eurot.

4. Lehor Kallas esitas 24.06.2020.a Lõuna Prefektuuri otsuse peale kaebuse Tartu Maakohtule (tl 2-5, lisad 7-10). Lehor Kallase hinnangul puudub tema teos

§ 201lg 1 väärteo koosseis.

Väärteoprotokollil tõendina või märkena puudub info, kuidas või mil moel tehti kindlaks sõiduki ja haagise täismassid.

§ 93

lg 2 p 3 kohaselt oleks B-kategooria autorongiga tegemist ka veel siis, kui B-kategooria sõidukile lisatud haagise täismass on küll üle 750 kg, kuid kogu autorongi täismass jääb siiski 3500 ja 4250 kg vahele. Sellisel juhul peaks sellise autorongi juhtimisõigus olema saadud pärast vastava sõidueksami sooritamist. Praegusel juhul ei ületanud autorongi mass 4250 kg. Seega mahub autorongi täismass B-kategooria alla. Autorongi koostamisel lähtus Lehor Kallas asjaolust, et mh M1 kategooria sõiduki haakes võib vedada kuni 2teljelist haagist, registrimass ei ületa 1,4 korda vedukauto registrimassi. Kärul oli lubatud täismass 2000 kg, siis autol oli piduritega lubatud 1800 kg. Seega oleks pidanud politsei kontrollima autorongi või masinrongi koosseisus oleva haagise tegelikku massi. 11.05.2020 lähtus Lehor Kallas sellest, et auto tühikaal 1520 kg, 250 kg muud asjad autos (sh juht) ja käru tühikaal 529 kg ning kärus oleva kauba kaal 500 kg. Seega oli autorongi täismass umbes 2549 kg. Kohtuväline menetleja ei ole täpsustanud, milles seisnes menetlusaluse isiku hoolimatu käitumine. Jääb arusaamatuks, mille alusel määratakse süü raskema haagise vedamisega kui autorongi tegelik mass jäi alla 3500 kg. Lehor Kallas palub väärteomenetluse lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel või VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.

1. Kohtuväline menetleja ei nõustu kohtule esitatud kirjalikus seisukohas (tl 12-15) Lehor Kallase esitatud kaebusega ning palub jätta kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Autorongi ühendi osade täismasside andmed on avalikult kättesaadavad Maantee ameti leheküljelt. Asjaolu, et väärteoprotokollis puudub info, kuidas tehti kindlaks sõiduki ja haagise täismassid, ei ole oluline ega muuda menetluslikus mõttes midagi. Sõidukite detailandmed on nähtavad politseisõidukis asuvast e-politsei seadmest, samuti võis ametniku siseveendumus tekkida sõiduki ja haagise paberdokumentide vaatamisel. Tegemist on tavapärase liiklusjärelevalve situatsiooniga, kus politseinikud peatavad ja kontrollivad ning vajadusel vaatavad informatsiooni pardaarvutist või avalikust andmebaasist. Menetlusalune isiku kaebuse motiivid ja sisu on segased. Menetlusalune isik on kaebuses jõudnud samasugusele järeldus nagu kohtuväline menetleja, kuid seejärel tuginenud massile, registrimassile ja tühimassile. Kohtuväline menetleja märgib, et liiklusseaduse paragrahvid räägivad läbivalt ainult täismassidest ja nende summadest. Seetõttu jääb kohtuvälisele menetlejale arusaamatuks, et kui Lehor Kallasel oli teadmine, et täismasside summa ei tohi ületada 3500 kg, siis miks ta asus juhtima autorongi, millise täismasside summa oli üle 4 tonni. Politsei selgitas, et menetlusalusele isikule heideti ette autorongi juhtimist ilma juhtimisõiguseta ning mitte lubatud maksimaalsest haagise massist raskema haagise vedamine. Tegelik mass omab tähtsust registreerimistunnistusel märgitud haagise suurima lubatud raskuse arvutamisel, mitte aga juhtimisõiguse laienemise kindlakstegemisel. Autorongi kaalumine juhtimisõiguse olemasolu kindlakstegemisel ei ole korrektne, kuna kaalud väljendavad tegelikke masse (mitte täismasse). Kuna menetlusalusele isikule ei ole ilmselt senini päris selge, et autorongi juhtimisõiguse aluse hindamisel vaadeldakse ainult täismasse, on karistuse kohaldamine ka aktuaalne. Rahatrahv summas 80 eurot on 1/10 määra maksimaalsest võimalikust sanktsioonist, tegemist on karistusega, mis arvestab menetlusaluse isiku varasemate karistuse puudumisega.
2. Kohtumenetluse pooled nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses (vt tl 5, tl 23 pöördel). Kohtu seisukoht
3. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.
4. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses. Kohus on kohtuvälisele menetlejale (PPA Lõuna Prefektuurile) saatnud kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha kaebuse suhtes ning mõlemad kohtumenetluse pooled on kohut teavitanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta ning on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
5. VTMS § 123 lg 2 kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
6. Seega kohus, uurinud kirjalikus menetluses asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab alljärgnevat. 11.

§ 90

lg 1 p 1 järgi ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

§ 93

lg 2 p 3 kohaselt on B-kategooria auto, mille lubatud täismass ei ületa 3500 kilogrammi ja mis on kavandatud ja valmistatud vedama lisaks juhile veel kuni kaheksat sõitjat; sama auto koos kerghaagisega; sama auto koos haagisega, mis ei ole kerghaagis, kusjuures autorongi lubatud täismass ei ületa 3500 kilogrammi; sama auto koos haagisega, mille lubatud täismass ületab 750 kilogrammi, kusjuures autorongi lubatud täismass ületab 3500 kilogrammi, kuid ei ületa 4250 kilogrammi, tingimusel, et sellise auto ja haagise ühendi juhtimisõigus on saadud pärast vastava sõidueksami sooritamist.

§ 93

lg 2 p 4 kohaselt on BE kategooria autorong, mis koosneb B-kategooria autost ning haagisest või poolhaagisest, kui haagise või poolhaagise lubatud täismass ei ületa 3500 kilogrammi.

1. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas juhtis Lehor Kallas autorongi, mis koosnes sõidukist Toyota Avensis registreerimisnumbriga XXX, ja haagisest (Respo 2000M332L150, reg nr XXX) ning Lehor Kallasel oli B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.
2. Vaidlus on selles, kas Lehor Kallasel oli B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigusega õigus juhtida autorongi, mis koosnes eelnimetatud sõidukist ja haagisest. Nähtuvalt väärteotoimikule lisatud Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest on Toyota Avensise reg numbriga XXX täismassiks 2050 kg (tl 36-37) ning haagise täismassiks (reg numbriga XXX) 2000 kg (tl 34-35). Seega oli haagisest ja sõidukist koosneva autorongi täismass kokku 4050 kilogrammi.
3. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga, mille kohaselt

§-s 93 kirjeldatud sõiduki ja autorongi masside puhul tuleb arvesse võtta sõidukite ja haagiste puhul vaid registreeritud täismasse. Menetlusalune isik on vääralt mõistnud liiklusseaduses sätestatud nõudeid ja leidnud, et tal oli õigus B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigusega nimetatud autorongi 11.05.2020.a juhtida, kuna autorongi tegelik mass oli alla 4250 kg. Kohus selgitab, et

§ 93

lg 2 p 3 kohaselt võib B-kategooria autorongi täismass olla kuni 3500 kg, erandjuhul võib autorongi täismass olla B-kategooria autorongil kuni 4250 kilogrammi, kui auto ja haagise ühendi juhtimisõigus on saadud pärast vastava sõidueksami sooritamist (märkega B96). Väärteoasja materjalidest nähtub, et Lehor Kallas on pärast väärteo toimepanemist sooritanud vastava eksami ning tal on alates 19.05.2020.a õigus juhtida autorongi, mille täismass on maksimaalselt 4250 kg. Seega on tuvastatud, et Lehor Kallasel 11.05.2020.a ei olnud õigust juhtida autorongi, mille täismass ületab 3500 kilogrammi. Nagu eelpool märgitud, olid sõiduki ja haagise täismassid kokku 4050 kilogrammi.

§ 93

puhul ei võeta seega arvesse mootorsõiduki ja haagise tegelikku massi, tühimassi vm menetlusaluse isiku poolt märgitud massiühikut, vaid oluline on, et nende sõidukite täismassid ei ületaks 3500 kilogrammi. Seega ei oma juhtimisõiguse tuvastamisel õiguslikku tähendust asjaolu, milline on autorongi tegelik mass autorongi vedamise hetkel. Järelikult puudus Lehor Kallasel õigus juhtida 11.05.2020.a autorongi, mille täismass oli 4050 kg. 15. Kohus märgib, et menetlusaluse isiku viited

§ 2

p-le 84 ja § 34 lg-le 11 ei ole käesolevas asjas kohased, kuivõrd antud juhul pani menetlusalune isik toime väärteo, mille kohaselt tal puudus vastava autorongi juhtimiseks vastava kategooria juhtimisõigus ning tegemist ei olnud olukorraga, mil autorongi mass oleks ületanud lubatavat piirmäära. Sellisel juhul tuleks kohtuvälisel menetlejal tõepoolest tuvastada autorongi mass konkreetsel ajahetkel koos juhi, sõitjate ja veosega.

§ 93

puhul on isikul aga õigus autorongi juhtimiseks siis, kui tal on vastava kategooria juhtimisõigus ning autorongi täismassid jäävad vastava kategooria vahemikku (st B-kategooria puhul kuni 3500 kg, B96 märkega juhtimisõiguse puhul täismass kuni 4250 kg ning BEkategooria puhul haagis kuni täismassiga 3500 kg). Liiklusregistri andmetel lubatud maksimaalsest haagise massist raskema haagise vedamine on kvalifitseeritav

§ 242lg 1 järgi.

Käesoleval juhul ei olnud kohtuvälisel menetlejal kohustust ega ka vajadust autorongi kaaluda, kuivõrd tugineda tuleb autorongi registreeritud täismassi andmetele.

1. Menetlusalune isik on kaebuses toonud välja, et väärteoprotokollis ei ole märgitud, kuidas ja mil viisil tuvastati auto ja haagise täismassid. Kohus nendib, et tõepoolest ei ole antud asjaolu väärteoprotokolli märgitud. Samas leiab kohus, et taoline asjaolu ei ole oluline rikkumine VTMS § 150 mõttes. Nimelt on kohtuväline menetleja ka oma kirjalikus seisukohas selgitanud, et politseiametnikel on liiklusjärelevalve korras võimalik tutvuda sõidukite andmetega nii e-politsei seadme abil kui ka paberdokumentidega tutvudes. Lisaks on sõidukite andmed avalikust andmebaasist kättesaadavad, ka väärteotoimikule on lisatud sõidukite andmete väljavõtted Maanteeametist, millest nähtub, et kohtuväline menetleja on sõiduki ja haagise täismassid märkinud väärteoprotokolli ja otsusesse korrektselt. Seega ei ole alust kahelda, et kohtuväline menetleja on väärteoprotokolli koostades kontrollinud ja tuvastanud sõiduki ning haagise täismassid kontrollides korrektselt vastavad andmeid väärteoprotokolli koostades.
2. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtuväline menetleja on õigesti leidnud, et väärteoprotokollis määratud ajas ja kohas ei tohtinud Lehor Kallas juhtida autorongi, mille täismass oli 4050 kilogrammi, kuna tal ei olnud väärteoprotokollis kirjeldatud autorongi juhtimisõigust. Juhtides autorongi ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta, täitis Lehor Kallas

§ 201lg 1 väärteokoosseisu. 18. Kar

S § 15 lõike 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus arvestab Lehor Kallase kaebuses märgitud seisukohta, mille kohaselt lähtus ta autorongiga sõitmisel sellest, et hindas mootorsõiduki ja haagise tegelikke masse sellel ajahetkel ja leidis, et need ei ületa 3500 kilogrammi ning tema hinnangul oli tal Bkategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse õigus antud autorongi juhtida. Isegi juhul, kui Lehor Kallas ei teadnud süüteokoososeisule vastava asjaolu esinemist, st tema hinnangul tuli autorongi juhtimisel arvestada selle tegelikku massi, mitte registreeritud täismassi, oleks ta tähelepaneliku ja kohusetundliku juhina pidanud enne autorongi juhtima asumist tegema kindlaks vastavad nõuded. Kuigi Lehor Kallas enda väitel on Maanteeametist saanud juhiseid autorongi juhtimise osas, lähtus ta ebaõigest teadmisest ning pani autorongi juhtimisel Lehor Kallas teo toime vähemalt hooletusest. 19. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. 20.

§ 201

lg 1 kohaselt karistatakse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.

1. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
2. Lehor Kallase tegevuses KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid ei ole. Kohtu hinnangul ei ole Lehor Kallase puhul võimalik tuvastada ka karistust kergendavaid asjaolusid. Vastulauses on Lehor Kallas palunud arvestada, et tal puudus tahtlus antud rikkumist toime panna. Samas nähtub vastulausest ja kohtule esitatud kaebusest, et Lehor Kallas ei loe oma tegu väärteoks ja leiab, et koosseis puudub. Kohtu hinnangul tuleb arvestada asjaoluga, et Lehor Kallas ei pannud rikkumist toime tahtlikult, vaid hooletusest, kuna lähtus ebaõigest teadmisest autorongi juhtimisel. Seda on ka kohtuväline menetleja karistust määrates teinud ning leidnud, et Lehor Kallase süü ei ole suur. Samas on kohtuväline menetleja leidnud õigesti, et Lehor Kallase puhul on rahatrahv minimaalses määras (20 trahviühikut) kohane ja proportsionaalne meede, kuivõrd Lehor Kallas ei ole aru saanud autorongi juhtimisõiguse nõuetest. Samas tuleb arvesse võtta ka asjaolu, et pärast väärteo toimepanemist on Lehor Kallas teinud eksami ning tal on edaspidi õigus juhtida kuni 4250 kilogrammist autorongi.
3. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul põhjendatud lõpetada väärteoasi otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 alusel, kuivõrd Lehor Kallase puhul on oluline eripreventiivne eesmärk karistuse määramisel – Lehor Kallas on enda väitel aastaid olnud autojuht ning lähtunud autorongi juhtimisel loogikast, mis ei ole kooskõlas liiklusseadusega. Samuti nähtub kaebusest, et ta ei ole mõistnud, miks ei olnud tal õigust vastavat autorongi juhtida. Seetõttu leiab kohus, et karistuse määramine Lehor Kallasele (rahatrahv määras 20 trahviühikut) on käesoleval juhul kohane ning põhjendatud, puudub alus väärteoasja lõpetamiseks.
4. Eelnevast tulenevalt jätab kohus Lehor Kallase kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Peet Teidearu Kohtunik