KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Indrek Parrest, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht
- juuli 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-19-18867 Tsiviilasi A.A. i ja B.B. i hagi C.C. i vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus A.A. i nõude osas 1800 eurot B.B. i nõude osas 1800 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
- aprilli 2020 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik C.C. i apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (kostja): C.C. (ik: XXX), esindaja Kaie Mandel Vastustajad (hagejad): A.A. (ik: XXX) ja B.B. (ik: XXX), seaduslik esindaja D.D. RESOLUTSIOON
- Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu
- aprilli 2020 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt kohtuotsuse põhjendusi.
- Jätta menetluskulud ringkonnakohtus C.C. i kanda. Seoses A.A. il ja B.B. il hüvitatavate menetluskulude puudumisega jätta menetluskulude rahaline suurus ringkonnakohtus kindlaks määramata.
- Võtta asja materjalide juurde C.C. i apellatsioonkaebusele lisatud Tartu Maakohtu
- aprilli 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-19-
- Jätta ülejäänud C.C. i apellatsioonkaebusele ja
- juuni 2020 seisukohale lisatud täiendavad tõendid asja juurde juurde võtmata. Jätta A.A. i ja B.B. i vastusele apellatsioonkaebusele lisatud täiendav tõend asja juurde võtmata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
- A.A. (hageja I) ja B.B. (hageja II) esitasid oma seadusliku esindaja (ema) D.D. i kaudu 02.12.2019 maakohtule C.C. i (kostja/isa) vastu hagi miinimummääras elatise väljamõistmiseks alates hagi esitamisest. Hagiavalduse kohaselt on kostja tasunud hagejatele pärast vanemate lahutust 27.03.2017 igakuiselt elatist kokku 300 eurot. Arvestades hagejate vajadusi, oleks õiglane elatis vähemalt 200 eurot kuus hageja kohta. Kostja ei ole nõus elatist suurendama ja seda notariaalselt kinnitama. Hageja I vajadused moodustavad 430 eurot kuus ja hageja II vajadused 450 eurot kuus, sh eluasemekulud 165 eurot, toit 80 eurot, transport 20 eurot, tervishoid 15 eurot, hügieenitarbed 15 eurot, riided-jalanõud 20 eurot, sünnipäevadel osalemine ja huvitegevus 45 eurot, taskuraha 20 eurot, hageja I trenn 50 eurot, hageja II trenn 35 eurot ning hageja II koolikohustuse täitmine 35 eurot.
- Kostja palus jätta hagi rahuldamata, kuna kostja on andnud hagejatele ülalpidamist oluliselt suuremas ulatuses kui seadusega ettenähtud minimaalne määr. Kostja on tasunud hagejatele elatist igakuiselt kokku 300 eurot. Lisaks on hagejad viibinud kostja ülalpidamisel aasta jooksul ligikaudu 120 päeva, kuus keskmiselt 10 päeva, s.o 1/3 ajast. Sel ajal kannab kostja hagejate eluaseme-, toidu- ja lõbustuste kulud, samuti on kostja soetanud hagejatele riideid, jalanõusid, mänguasju ning kõike muud vajalikku. Kostja on käinud hagejatega igal aastal kahel pikemal reisil (ühe reisi kulu ligikaudu 1250 eurot ühele lapsele) ning kolmel korral Peterburis. Kostja kanda on hagejate telefonikulud. Hagejate suvelaagrite kulud kannavad vanemad pooleks. Kostja enda kulud on keskmisest suuremad, kuna ta viibib töönädala esimese poole Peterburis. Kostja palus elatise määramisel arvestada ka riiklikku lapsetoetust 60 eurot kuus lapse kohta. Lisaks saavad hagejad puudega lapse toetust, hageja I 69,04 eurot ja hageja II 80,55 eurot kuus. MAAKOHTU LAHEND
- Tartu Maakohus rahuldas
- aprilli 2020 otsusega hagi osaliselt ning mõistis C.C. ilt välja elatise A.A. i kasuks 200 eurot kuus ja B.B. i kasuks 200 eurot kuus alates
- detsembrist 2019 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kostja poolt alates
- detsembrist 2019 D.D. i pangakontole hagejate elatise katteks kantud summadega. 2 Menetlusosaliste kantud menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel nende endi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on seadusandja lapse vajaduste kaitseks näinud perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 ette elatise miinimumsuuruse, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuus,
- aastal 270 eurot ja alates 01.01.
- a 292 eurot. Elatisenõuet ega selle esitamise eelduseks olevaid lapse vajadusi, mis ei ületa miinimummäära, ei pea põhjendama ega tõendama. Eeldada tuleb, et lapse ülalpidamiseks kulub kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad anda lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Elatise alla miinimummäära vähendamine on võimalik vaid väga erandlikel juhtudel, seaduses sätestatud eelduste esinemise korral. Kohus on tsiviilasjas nr 2-19-18868 tuvastanud, et hagejad on olnud isaga reedel pärast kooli kuni õhtuni ja laupäeva hommikust pühapäeva õhtuni. Kohus on 13.04.2020 määrusega kinnitanud vanemate kokkuleppe, mille järgi hakkavad lapsed alates maist 2020 viibima isa juures reede õhtust pühapäeva õhtuni, v.a iga kuu kolmandal nädalavahetusel, mil lapsed on emaga. Seega ei vasta tõele kostja väide, et hagejad on viibinud ja viibivad kostja juures 1/3 ajast. Kohus ei analüüsinud kostja esitatud tõendeid, kuna valdav osa kulutusi on tehtud enne hagi esitamist, mistõttu ei ole need asjakohased. Elatise suurust ei saa määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist. Samas ei sõltu lastega seotud püsikulude, nagu sidekulud või kulud riietele, hügieenitarvetele, koolile või lasteaiale, laagritele, treeningutele, huvialaringidele, reisidele jms kandmine eeldatavasti sellest, kumma vanema juures laps on. Kostja on väitnud, et on hetkel töötu, kuid ei ole avaldanud enda sissetulekuid. Lisaks igakuise elatise (kokku 300 eurot) tasumisele kannab kostja hagejate sidekulud, on ostnud hagejatele riideid ja tasub poole laagrite kulust. See ei ole olnud piisav hagejate vajaduste rahuldamiseks ning ei vasta kostja ülalpidamiskohustuse ulatusele. Kulutusi meelelahutusele ja puhkusereisidele ei saa lugeda hädavajalikeks. Nende tegemine sõltub eelkõige vanemate rahalistest võimalustest. Kohus, arvestades hagis välja toodud hagejate vajadusi (hageja I kulud 430 eurot ja hageja II kulud 450 eurot), kostja tehtavaid vajalikke ja põhjendatud kulutusi (sidekulud, osaliselt laagrikulud, toit, riided-jalanõud ja mõistlikus ulatuses meelelahutus) ajal, mil hagejad viibivad kostja juures, ning hagejate seadusliku esindaja seisukohta elatise vajaduse osas, oli seisukohal, et põhjendatud elatise suurus ühele hagejale on 200 eurot kuus. Arvestades kostja senist panust hagejate ülalpidamisse, ei kahjusta sellise summa tasumine kostja enda tavapärast toimetulekut ja katab hagejate igapäevased vajaduspõhised kulutused. Perekonnaseadus ei näe ette alust vähendada miinimummääras elatist lapsetoetuste tõttu. Kohus leidis, et antud juhul ei ole põhjendatud elatise väljamõistmisel peretoetustega arvestada. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
- C.C. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
- aprilli 2020 otsuse tühistamist osas, milles maakohus hagi rahuldas ja jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, ning tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata või saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks ja jätta kõik menetluskulud D.D. i kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kohus oluliselt rikkunud PKS § 100 lg-t 2, kuna on jätnud arvesse võtmata, et 13.04.2020 määrusega kinnitatud suhtluskorra alusel viibivad hagejad kostjaga ja tema ülalpidamisel alates 01.05.2020 ligikaudu 106,5 päeva aastas ehk vähemalt 30% ajast. Tsiviilasjas nr 2-19-18868 3 tuvastatud asjaoludele tuginedes viibisid hagejad enne suhtluskorra määramise kohtumenetlust kostjaga rohkem kui 1/3 ajast. Kohus ei ole teinud kindlaks, kui suure osa ajast viibivad hagejad ühe ja teise vanema juures, kuigi kostja esitas kohtule koopia oma märkmikust, kust nähtus hagejate viibimine kostjaga, ning sama kohus kinnitas suhtluskorra kokkuleppe. Riigikohus on selgitanud, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib. Teisel vanemal on (last esindades) võimalik see eeldus ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, peab ka tema lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema. Hagejad ei ole tõendeid esitanud; 2) jättis kohus põhjendamatult analüüsimata kostja tõendid hagejatele vahetu ülalpidamise andmise kohta. Vahetut ülalpidamist saab tõendada enne hagi esitamist tehtud kulutustega, millest saab järeldada, et kostja teeb kulutusi ka edaspidi. Kostja palub võtta asja juurde kostja kulutusi tõendavad dokumendid 06.04.2020 kohtuistungile järgneval perioodil ja kulutusi tõendavate dokumentide koondtabel. Kuna kohus jättis analüüsimata kostja tõendid hagejatele vahetu ülalpidamise andmise kohta, ei saanud kohus tuvastada, kas hagi rahuldamise peamine eeldus (ülalpidamiskohustuse rikkumine) on täidetud. Lisaks oleks kohus pidanud tuvastama ema poolt hagejatele tehtud kulutuste suuruse. Selliselt oleks kohus saanud tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud laste vajaduste rahuldamiseks ning kas kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta ka elatist; 3) ei võtnud kohus eelmenetluses seisukohta kostja 26.02.2020 esitatud tõendite asjakohasuse ja lubatavuse osas. Kohus on rikkunud TsMS § 392 lg 1 p 4 ja § 238 lg
- Kohus teatas kostjale alles pärast 06.04.2020 kohtuistungit, et ei saanud tõendeid turvakaalutlustel avada, ning palus tõendid uuesti failidena esitada. Seda kostja 13.04.2020 ka tegi; 4) jättis kohus lahendamata kostja taotluse protokolli parandamiseks, rikkudes TsMS § 53 lg-t
- A.A. ja B.B. vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ning taotlevad selle rahuldamata ja apellandi menetluskulude tema enda kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei saa hagejate esindajale teadaolevalt kohtu kaudu nõuda elatist vähem kui seadusest tulenev miinimum. Hagejate esindaja on teinud kompromissettepaneku määrata elatiseks 200 eurot lapse kohta. Kostja ei ole esitanud asjaolusid, mis õigustaksid elatise vähendamist alla seaduses sätestatud miinimumi. Lapsed elavad enamuse ajast ema juures ning ema tasub kõik laste vältimatud kulud (lastel on oma tuba, televiisorid, arvutid, telefonid, internet, ema tasub kõikide trennide, koolidega seotud kulude, riiete, jalanõude, söögi, ravimite jm eest). Kostja on võtnud enda kanda üksnes telefoniteenuse kulud. Kulud on kasvanud, sest lapsed on kasvanud. Selleks, et katta laste suuremad kulud (viimati mobiiltelefonide ost) või kord aastas lastega reisil käia, tuleb hagejate esindajal igakuiselt säästa. See, milliseid kulutusi kostja lastega olles teeb, on kostja valik. Hagejate esindaja ei eelda kostjalt ühegi vältimatu kulu kandmist (v.a toit). Selle arvel, et kostja on käinud lastega nt seikluspargis, ei saa elatist vähendada. Emal peab olema võimalik katta kõik laste vajalikud kulud. Kostja on ettevõtja Venemaal ning kostja meelelahutusele tehtavad kulud jms näitavad, et tema sissetulekud on piisavad; 2) paluvad hagejad jätta kostja esitatud täiendavad tõendid asja juurde võtmata, sest neil pole asja lahendamisel tähtsust. Hagejad esitavad uue tõendina kostja 25.11.2019 vastuse hagejate ema e-kirjale, kus kostja vastab, et ta ei ole nõus tegema elatise kohta notariaalset kokkulepet. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4
- Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 27.04.2020 otsuse resolutsioon muutmata. TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb osaliselt muuta maakohtu otsuse põhjendusi.
- Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsuse peale on esitanud apellatsioonkaebuse kostja, taotledes maakohtu otsuse tühistamist osas, milles kohus hagi rahuldas, ja tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata või saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust eeltoodud osas.
- Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebusele lisatud täiendavatest tõenditest asja juurde Tartu Maakohtu 13.04.2020 määruse tsiviilasjas nr 2-19-18868, millele on maakohtu otsuses tuginetud, kuid mida asja materjalides ei ole. Kostja 10.06.2020 seisukohale lisatud kuvatõmmis hagejate seadusliku esindaja 06.04.2020 kirjast kostjale on asja materjalides olemas (tl 144). Ülejäänud apellatsioonkaebusele ja kostja 10.06.2020 seisukohale lisatud tõendid (kostja poolt hagejate lastelaagri ½ ettemaksu ja alates 06.04.2020 elatise tasumise ning hagejatele riiete, spordivahendite ja seikluspargi pileti ostu kohta; kostja kulutusi kajastav koondtabel; vanemate 25.05.2020 kirjavahetus lastelaagri teemal) jätab ringkonnakohus asja juurde võtmata. Samuti jätab ringkonnakohus asja juurde võtmata hagejate vastusele apellatsioonkaebusele lisatud kostja 25.11.2019 e-kirja. Nimetatud tõendite lubatavust ei ole pooled TsMS § 652 lg 4 kohaselt põhjendanud ning need ei ole vajalikud asja õigemaks lahendamiseks.
- Ringkonnakohus leiab, et ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks ega ka maakohtu väljamõistetud elatise suuruse vähendamiseks. Hagejad on esitanud kohtule hagi kostjalt miinimummääras elatise väljamõistmiseks, olles nõus sõlmima kokkuleppe kostjalt elatise summas 200 eurot kuus hageja kohta saamiseks. Maakohus on õigesti lähtunud Riigikohtu juhistest (nt 09.06.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28), mille kohaselt erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel ning mõjuvaks põhjuseks saab olla lisaks seaduses otse nimetatutele (vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps) ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega). Mõjuva põhjuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus (Riigikohtu seisukoht nt 07.02.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 14). Kostja arvates annab ta hagejatele piisavalt ülalpidamist, tasudes igakuiselt elatist 150 eurot lapse kohta ja hagejate telefonikulud ning ½ suvelaagrite kuludest ning andes ajal, kui hagejad viibivad kostja juures, s.o 30% ajast, neile ülalpidamist vahetult (eluase, toit, riided, jalanõud, mänguasjad, lõbustused, reisid). Maakohus on otsuse p-s 17 välja toonud, et kohus on tsiviilasjas nr 2-19-18868 (D.D. i avaldus lastega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks) tuvastanud, et hagejad on olnud isaga reedel pärast kooli kuni õhtuni ja laupäeva hommikust pühapäeva õhtuni, ning on 13.04.2020 määrusega kinnitanud vanemate kokkuleppe, mille järgi hakkavad lapsed alates
- a maist viibima isa juures reede õhtust pühapäeva õhtuni, v.a iga kuu kolmandal nädalavahetusel, mil lapsed on emaga. Sellest on maakohus teinud järelduse, et kostja väide, et hagejad on viibinud ja viibivad kostja juures 1/3 ajast, ei vasta tõele. 5 Hagejad ei ole oma kirjalikus vastuses vaielnud vastu apellatsioonkaebuses toodud arvestusele, mille kohaselt viibivad hagejad kohtu kinnitatud suhtluskorra kompromissi alusel kostja juures ligilähedaselt 30% ajast. Kostja väidet kinnitab Tartu Maakohtu 13.04.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-19-
- Hagejad ei ole selgelt vastu vaielnud ka kostja väitele, et enne suhtluskorra kinnitamist viibisid hagejad kostja juures 1/3 ajast. Ringkonnakohus loeb eeltoodu alusel tõendatuks, et hagejad viibivad kostja juures ca 30% ajast, mis on käsitletav olulise osa ajast kostja juures viibimisena. Maakohtu järeldus, et tõele ei vasta kostja väide, et hagejad on viibinud ja viibivad kostja juures 1/3 ajast, tuleb kohtuotsuse põhjendustest välja jätta. Ringkonnakohus nõustub kostja etteheitega ka selles, et maakohus jättis analüüsimata kostja 26.02.2020 (teistkordselt 13.04.2020) esitatud tõendid hagejatele vahetu ülalpidamise andmise kohta. Ringkonnakohus leiab erinevalt maakohtust, et tõendid on asjakohased tõendamaks, mis laadi kulutusi ja millises suuruses on kostja hagejate heaks teinud. Vaatamata eeltoodud eksimustele on maakohus ringkonnakohtu hinnangul mõistnud kostjalt hagejate kasuks elatise välja põhjendatud suuruses. Riigikohus on selgitanud (tsiviilasja nr 3-2-1-35-17 p-s 23), et elatise suurust ei saa määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist. Sealjuures ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib. Teisel vanemal on võimalik see eeldus ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, peab ka tema lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema. Vanemate eraldi elamise korral kannavad mõlemad vanemad eelduslikult nende juures olevate laste esmased kulud, nt söögikulud. Mõlemad vanemad kannavad eelduslikult ka eluasemekulusid, mida saab jagada laste vanemate juures oleku aja järgi. Samas ei sõltu lastega seotud püsikulude, nagu sidekulud või kulud riietele, hügieenitarvetele, koolile või lasteaiale, laagritele, treeningutele, huvialaringidele, reisidele jms kandmine eeldatavasti sellest, kumma vanema juures laps on. Riigikohus on korduvalt selgitanud (nt lahendi nr 3-2-1-35-17 p-s 27) ka seda, et tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Kuivõrd hagi on esitatud
- a lõpus (detsembris), teeb ringkonnakohus arvestused lähtudes alates 01.01.2020 kehtivast miinimumelatisest, s.o 292 eurost kuus ühe lapse kohta. Mõlema vanema ülalpidamiskohustus kokku moodustab 584 eurot kuus lapse kohta. Kostja ei ole väitnud, et tema varanduslik olukord ei võimalda hagejatele seaduses sätestatud suuruses ülalpidamist anda. Kostja on kinnitanud, et ta on alati andnud hagejatele ülalpidamist oluliselt suuremas ulatuses kui seadusega ettenähtud minimaalne määr. Vaatamata maakohtu istungil tehtud viitele oma töötustaatusele ei ole kostja taotlenud väiksema elatise väljamõistmist oma majanduslikust olukorrast tulenevalt. Seonduvalt hagejate kuludega märgib ringkonnakohus järgmist. Kahtlust ei ole selles, et kumbki vanem kannab ajal, mil lapsed viibivad tema juures, laste eluaseme-, toidu- ja hügieenitarvete kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil lapsed tema juures viibivad. Laste ülejäänud kulude osas tuleb arvestada, et hagejate elukorraldus on selline, et hagejad on ema juures kõik koolipäevad ning isaga veedetakse oluline osa koolivabast ajast (kolm nädalavahetust kuus, lisaks pikemad perioodid koolivaheaegadel). Seega on eluliselt usutav, et 6 ema kannab igapäevaselt enamuse hagejate kuludest koolikohustuse täitmisele, huvitegevusele, riietele-jalanõudele ja tervishoiule. Samuti ei ole mõistlikku alust kahelda ema väites vastuses apellatsioonkaebusele, et ema on loonud hagejatele vajalikud elamistingimised: sisustatud on oma tuba, ostetud arvutid, mobiiltelefonid ja kõik muu, mis lastele eakohaselt vajalik. Ehkki hagiavalduses on hagejate vajadusteks märgitud
- a lõpu seisuga hagejal I 430 eurot ja hagejal II 450 eurot kuus, siis nimetatud summade koosseisus on loetletud vaid igakuised vältimatud kulud, s.o kulud eluasemele, toidule, transpordile, tervishoiule, hügieenitarvetele, riietele-jalanõudele, koolikohustuse täitmisele, sünnipäevadel osalemisele ja huvitegevusele ning taskuraha. Seal hulgas ei ole välja toodud teatud aja tagant tehtavaid suuremaid kulutusi lastele vajalikele esemetele (nn kestvuskaupadele, nt arvutid, telefonid), millele ema on viidanud vastuses apellatsioonkaebusele. Ema on vastuses apellatsioonkaebusele kinnitanud ka seda, et ta ei eelda edaspidi kostjalt ühegi hagejate vältimatu kulu kandmist (nt lastelaagrite tasud, mis vanemad on varasemalt tasunud pooleks, riided-jalanõud, arvutid, telefonid jne). Vaidlust ei ole ning see nähtub ka kostja poolt maakohtule esitatud tõenditest, et isa teeb samas suuri kulutusi laste vaba aja sisustamisele (reisib hagejatega ning võimaldab neile erinevat tasulist meelelahutust (kino, veepargid, kohvikud jms), on ostnud mänguasju ja mõned riidedjalanõud ning osalenud tervisekulude kandmisel, samuti tasunud hagejate telefoniarve 8 eurot lapse kohta kuus). Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et kui laste puhkuse ja vaba aja sisustamiseks tehtavad kulud sõltuvad suures osas vanema rahalistest võimalustest, siis koolikohustuse täitmise ja huvitegevusega seonduvad kulud, kulud riietele-jalanõudele ja tervishoiule tuleb vanemal, kelle juures laps sel ajal on, vältimatult kanda. Laste huvides on, et vanemal, kelle juures on laste põhielukoht ning kelle juures elades täidavad nad koolikohustust, oleksid olemas piisavad rahalised vahendid, et katta nii laste igapäevased vältimatud kulud kui ka pikemate perioodide järel vajalikud suuremad kulud (nt hagejate esindaja välja toodud mobiiltelefonide ost). Seetõttu ei ole põhjendatud lugeda kõiki kostja kulutusi laste vaba aja tegevustele hagejate vajalikeks kuludeks, mille arvel tuleks mõista välja väiksem elatis. Eeltoodut arvestades ei ole maakohus ringkonnakohtu arvates pannud kostjale hagejate ülalpidamiskohustust emaga võrreldes ebaproportsionaalselt suures ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul saab poolte väidete ja kostja esitatud tõendite põhjal teha järelduse, et kostja kannab hagejate põhjendatud kulusid vahetult mõnevõrra väiksemas ulatuses, kui on hagejate tema juures viibimise ajaline proportsioon, rahaliselt ca 100 euro ulatuses kuus hageja kohta (ca 17% 584 eurost), sh siis toit, eluaseme- ja hügieenitarvete kulud ja mõistlikus ulatuses meelelahutus, ning kostjal tuleb tasuda vastavalt oma ülalpidamiskohustuse ulatusele (292 eurot kuus lapse kohta) elatist ühe lapse kohta veel ligi 200 eurot kuus (292 – 100 = 192). Ringkonnakohus arvestab siinkohal ka, et hagejate väitel (mida kostja ei ole vaidlustanud) leppisid vanemad kostja poolt siiani tasutud 150-euroses elatises kokku kolm aastat tagasi, ja kostja väitel viibisid hagejad enne suhtluskorra kohtumenetlust kostja juures 1/3 ajast. Ringkonnakohus ei kahtle hagejate väites, et möödunud kolme aasta jooksul on hagejate vajadused kasvanud. Samuti on iga-aastaselt tõusnud seadusega kehtestatud miinimumelatis. Riigikohus on korduvalt rõhutanud (nt lahendi nr 3-2-1-35-17 p-s 21.1), et kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Hagejate ülalpidamiseks selliste kulutuste tegemist saab pidada vanemate elustandardile vastavaks. Seega maakohus on mõistnud kostjalt elatise välja põhjendatud suuruses. Kuivõrd kostja ei ole andnud hagejatele ülalpidamist vajalikus ulatuses, on ta oma ülalpidamiskohustust rikkunud ning kostjalt hagejate kasuks elatise väljamõistmine on seaduslik ja põhjendatud. 7
- Vastuseks apellandi väitele, et maakohus jättis lahendamata kostja taotluse protokolli parandamiseks, märgib ringkonnakohus, et tegemist ei ole menetlusnormi olulise rikkumisega, mis saaks olla aluseks maakohtu otsuse tühistamisele. Toimiku materjalidest nähtub, et maakohus on edastanud kostja protokolli parandamise taotluse hagejatele seisukoha võtmiseks ja on 27.04.2020 märkinud taotlusele resolutsiooni „Parandused lisada protokolli“ (tl 54). Seega ehkki taotluse lahendamine on jäänud kohtulahendis fikseerimata, siis sisuliselt on maakohus kostja taotluse lahendanud ja selle rahuldanud.
- Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Kuna hagejatel hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad, jätab ringkonnakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest 8 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja