Obsah (10)

§ 635§ 637§ 638§ 13§ 641§ 77§ 643§ 644§ 113§ 197

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Nele Atonen Otsuse tegemise aeg ja koht 05.06.2019, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-115253 Tsiviilasi Incproit OÜ hag

-ist muutuvad hageja poolt esitatud arvetes kajastatud summad sisse nõutavaks alles pärast seda kui hageja on kostjale esitanud teostatud tööde kohta aruande, kostja on aruande kinnitanud ning üleandmisakti allkirjastanud. Hageja aruandeid esitanud ei ole, seega on tööd ka vastu võtmata. Arve esitamise ja kättesaamisega kostja poolt ei teki hagejal õigust nõuda arvete tasumist ega kostjal kohustust arveid tasuda. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit ega kuupäeva, millal D üle anti. Hageja ei ole selgitanud, millal täpselt viidi lõpule D II etapi tööd, kes ja millal kostja esindajatest tööd vastu võttis ning, millises kostja keskkonnas D hageja poolt käivitati enne arvete esitamist. Seega ei ole kostjal olnud võimalust töid vastu võtta ega informeerida hagejat töödes esinevatest puudustest. Töö ülevaatamise võimaluse peab kostjale tagama hageja, mitte kostja ei pea tõendama, et kostja on keeldunud talle antud töö vastuvõtmisest. 22. Kostja peab puuduse iseloomu kirjelduse esitama ulatuses, milles see on võimalik pärast töö välist ülevaatust eriteadmisi mitteomava isiku poolt. Puudustest teavitamise ajahetk on otseselt seotud perioodiga, millal hageja andis D II etapis teostatud tööd kostjale ülevaatamiseks, millist kohustust hageja ei ole täitnud. 23. Lepingus lisas 1 on sätestatud arendusteenuste tingimuse kokkulepe, mis sätestas milline pidi mh olema D funktsionaalsus pärast hageja poolsete tööde lõppemist. Tarkvaralised vead ilmnesid alles siis, kui asuti praktiliselt kasutama D-eMR, enne ei olnud võimalik tuvastada vigu Dis. Esinenud vead saab liigitada: 1) funktsionaalsed vead (D konkreetsed funktsioonid ei käitu kokku lepitud viisil); 2) toimimise vead (nt hageja poolt loodud D laadis e-postkastis samu e-kirju korduvalt); 3) käitamise tõrked (D rakendus ei töötanud pärast mõnda versiooniuuendust); 4) arendusprotsessi puudustest tulenevad probleemid (hageja võimekus teostada rakenduse tehnilist testimist oli puudulik ning osa tehnilisi vigasid avaldusid alles Di kasutamise käigus). Konkreetsemad vead on: 18.1 Lepingu lisa 1 kohaselt leppisid pooled kokku Dis e-postkastide seadistamises (UC1). Täpsemalt, et (

1. i)administraator seob Dis e-posti aadressid ostuarve saajate (edaspidi vastuvõtja) organisatsiooni registrikoodiga (Äriregistri või eelarveliste asutuste registri kood); ning (
2. ii)juhul, kui vastuvõtjad on omavahel seotud organisatsioonid, saab ühe neist märkida "emafirmaks" ja teised selle "tütarfirmadeks". See seadistus võimaldab sisestajal muuta vastuvõtjat vahetades selle teise samasse grupi kuuluva vastuvõtja vastu – kirjeldatud võimalus saadi Dis tõrgeteta tööle alles 2016 ehk oluliselt hiljem pärast seda kui hageja oli arved Di tööde eest esitanud. Seega 2014 kui hageja arved esitas, ei vastanud D lepingus sätestatud nõuetele kuna Dil puudus kokkulepitud funktsionaalsus. 18.2 Lepingu lisa 1 kohaselt leppisid pooled kokku Dis kasutajaõiguste määramises ja muutmises (UC2). Täpsemalt, et (
3. i)kõik kasutajad (sh Administraator ise) on kirjeldatud isikukoodi, ees- ja perekonnanimega; ning (
4. ii)ühel isikul võib olla mitu rolli (nt Sisestusjuht võib olla ka Sisestaja) kasutajaõiguste probleemid esinesid kevadel 2016, mil lisatud kasutajad ei pääsenud Di süsteemile ligi. 6 18.3 Lepingu lisa 1 kohaselt pidi D suutma teostada automaatse e-kirjade impordi ja kirjete järjestamise (UC7). Kusjuures uue e-kirja saabumine pidi käivitama protseduuri, mis mh (
5. i)impordib e-kirja koos manus(t)ega sisestust ootavate dokumentide registrisse uue kirjena; ning (
6. ii)järjestab kirjed automaatselt vastavalt punktis c. omistatud tähtajale - 2014 toimunud Di testimisel (I etapi tööde käigus) ja 2016 toimunud Di töös arvutas D sisestustähtaegasid korduvalt valesti. 18.4 Lepingu lisa 1 kohaselt pidi D suutma monitoorida dokumendi registris olevaid kirjeid ja muuta sisestusjärjekorda Administraatori poolt seadustatud intervalliga (UC4). Vastava punkti all oli sätestatud eraldi reeglid kuidas konkreetne Di funktsionaalsus peaks toimima - nimetatud funktsionaalsus saadi toimima alles 2016 ehk 2014 valminud Dil kirjeldatud võimekust ei olnud. 18.5 Lepingu lisa 1 kohaselt pidi D dokumentidelt võimaldama konkreetse sündmuste jadana andmete sisestamist andmebaasi (UC5) - hageja poolt loodud D ei kuvanud sisestamiseks suunatavate ootel olevate kirjete arvu. Samuti ilmnes Di süsteemis viga, kus ühe kasutaja poolt hetkel sisestav dokument avanes sisestamiseks ka teisel kasutajal, mistõttu sisestati ühte ja sama dokumenti korduvalt. Veast teavitati kostjat juba 2014 testimise käigus. Diga ei olnud võimalik kasutada kreeditarve funktsionaalsust ning D ei olnud võimeline edastama makse saaja infot olukorras kus arve väljastaja erines makse saajast. Samuti ei täitnud D mitme arveldusarve funktsionaalsust. Täpsemalt, mitme arveldusarve puhul pidi D olema võimeline pakkuma mitut arveldusarvet ning samaaegselt tegema võimalikuks lisada uus arveldusarve vastavalt arvelt leitule. D pidi salvestama kõik arve väljastaja/makse saajaga seotud arveldusarved. Juhul, kui vastuvõtjal on seadistatud pangaeelistus, pakutakse või tuleb sisestada esimeses järjekorras just selles pangas olev arveldusarve. Kirjeldatud võimekust Dil ei olnud. D ei võimaldanud teostada valikuid organisatsioonide vahel, kus arve vastuvõtja oli seotud erinevate asutustega. D ei võimaldanud arverea õiguse kontrolli teostamist ning korrigeeris süsteemi sisestatud summasid ebatäpselt. 18.6 Lepingu lisa 1 sätestas veel lisa teemasid/funktsionaalsusi, mida D pidi olema võimeline realiseerima - ühtegi teemadest (hankijate üldine register, topeltarve, sisestuvigadest teavitamine, aruandlus ja andmete haldus) ei realiseerinud hageja oma tööde käigus Di arendamisel vastavalt poole vahel kokku lepitule. 24. Hagejal on kohustus anda kostjale üle Di lähtekood tulenevalt lepingu punktidest 9.2 ja 9.3. Lepingu punkti 9.3 järgi pidi hageja kostjale üle andma kõik varalised õigused. Varaliste õigustena on AutÕS § 13 lg 1 punkt 1 all mõeldud ka kostja õigust Di reprodutseerida, mida ei ole võimalik ilma lähtekoodita teha. Lähtekoodi üleandmine on IT-sektoris teostatavate töövõttude puhul tavapärane. Lähtekoodi üleandmise kohustust tõendab ka asjaolu, et pooled ei ole käesoleva ajani sõlminud mistahes piiramatut kasutamisõiguse litsentsi D osas. Hageja ei ole ka esitanud ohtegi lepingut ega ole selgitanud, mis tähendab piiramatu kasutamisõiguse litsents. 25. Hageja seisukoht, et hageja lõpetas kõik tööd Diga 19.09.2014, tõendab, et hageja ei ole täitnud omapoolseid lepingust tulenevaid kohustusi. Hageja ei ole teostanud Di II etapi töid. Hageja pidi alustama I etapi töödega 01.08.2014 ja andma tööd üle 18.09.2014 ja lõpetama II etapi tööd 20.10.2014. Kokkulepitud ajakava ning lepingus sätestatu kohaselt lõppes Di I etapp sellega, et kostja võtab Di vastu peale kostjapoolsete testide tegemist. Seega kinnitab hageja ise, et D seati pre-live keskkonda üles ühepäevase hilinemisega. Hageja rikkus juba I etapi lõpus lepingust tulenevaid kohustusi. Kostjat küll teavitati Di funktsionaalsuse testimise võimaluse tekkimisest, kuid see ei tõenda, et pre-live keskkonda ülespank võrdsustub Di üleandmisega kostjale. Hageja on ise kinnitanud, et hageja ei ole II etapi töid teinud ja neid kostja töökeskkonnas juurutanud. Seega ei saa rääkida töö keskmisest kvaliteedist, töö valmimisest või töö ülevaatamise võimaluse andmisest. Ebaõige on, et 19.09.2014 testimise järgselt ei väitnud kostja, et valminud programm D neile ei sobi. 19.09.2014 ei olnud võimalik testimist läbi viia, tegemist oli reedese päevaga ja teavitus edastati kell 18:33. Lisaks ei tehta testimist ühe päevaga. Asjaolusid, et Dil olid puudused kinnitab 22.04.2014 e-kirjavahetus. Lisaks teavitati puudustes suuliselt poolte vahel peetud koosolekutel. Olenemata pre-live testimisest, ei tõenda hageja seisukohad, et hageja on omapoolsed kohustused täitnud ja teostanud II etapi tööd. Kostja 05.05.2015 e-kiri tõendab, et Di ei olnud 7 selleks hetkeks kostja töökeskkonda juurutatud, millele hageja on vastanud 06.05.2015, et hagejal ei ole sellega aega tegeleda ja las D jääb jätkuvalt nende töökeskkonda. Kostja töökeskkonda Di juurutamisega alustati alles 03.11.2015, vaatamata sellele, et kostja palus juba infot 08.05.2015. Eeltoodust tulenevalt ei saa lugeda ka II etapi töid kostja poolt vastu võetuks. Kuna hageja leiab, et pooltevahelisi suhted tuleb hinnata üksnes poolte vahel sõlmitud lepingu alusel, siis hageja kinnitab, et tööde üleandmiseks tuli vormistada aruanne, millise kostja pidi kinnitama. Lisaks on hageja ise möönnud, et Dis esines vigu veel kaks aastat hiljem pärast seda kui D pre-live keskkonda üles pandi. Kuna poolte vahel toimub jätkuv arutelu vigade üle, siis oli hageja teadlik, et Dis esinevad erinevad vead. Asjaolu, et Dis ei saanud muuta tarnija nime, oli Dis esinev viga ning vastavat viga sai parandada üksnes vea tekkimise hetkel ehk 01.12.2016. Viga sai parandada Incproit Solutions OÜ, kellel oli juurdepääs Di töös olevale versioonile ja andmebaasile. Hageja oli oma äritegevuse ja Diga seonduva arendustegevuse üle viinud Incproit Solutions OÜ-sse. Hageja oli oma tegevuse raames uuele äriühingule üle andnud ka Di, kuna vastasel juhul ei oleks saanud ilmnenud vea parandamist nõuda Incproit Solutions OÜ-lt. Kostja ei ole käinud valdades tutvustamas Di, vaid tegemist oli eMRi ehk kinnitusringi koolitustega. 26. Pooled ei ole lepingut muutnud. Muudatused oleks lepingu kohaselt pidanud olema kirjalikud ja kahepoolsed ning vormistatud lepingu lisadena. Hageja ei ole esitanud ühtegi kahepoolset kirjalikku kokkulepet, mis oleks lepingu lisa ning, mis sätestaks, et pooled nõustuvad loobuma üleandmise-vastuvõtuaktide koostamisest ja allkirjastamisest ning ei kohalda lepingu punkti 6.2 ja lepingu lisa 1 punkti 1.5. Kostja ei ole ka soovinud vastavaid muudatus teha. 02.11.2014 e-kirjas on kostja konkreetselt märkinud, et soovib hagejalt töö dokumentatsiooni ja teostatud tööde töölehti. 27. Ebaõiged on hageja väited, et hageja tegi tööd vastavalt kostja juhistele. Hageja kui omaala professionaal pidi kostja poolt antud juhised ning nende sobilikkuse ja otstarbekuse üle kontrollima. Hageja oli kohustatud kostjat informeerima juhiste täitmisega kaasnevatest võimalikest riskidest ja ohtudest töö kvaliteedile või lepinguga silmas peetava tulemuse saavutamisele. Hageja vastavat teinud ei ole, mistõttu vastutab hageja kostja juhiste tulemusena tekkinud töö lepingutingimustele mittevastavuse eest. Kostja poolt esitatud Exceli tabel kajastab Dis esinenud vigu, mis avastati alles 2015 sügisel. Olukorras, kus kogu D arendus seisis pärast 2014 sügist ja ükski teine arendaja sellega tööd ei teinud, siis ei ole eluliselt võimalik, et 2016 avastatud puudused ei ole otseselt põhjustatud hageja ebaprofessionaalsest tööst. 28. Hageja oli teadlik, et D peab ühilduma eMRiga. Hageja esindaja on juba 09.12.2014 arutanud kostjaga eMR loogikat ning teinud ettevalmistusi eMR arendamiseks. 12.12.2014 edastas hageja kostjale eMRi ühe funktsiooni mobiilvaate kirjelduse ja 15.01.2016 toimus koosolek seoses eMR teemadega. Hageja on algusest peale olnud teadlik, et kostja soovitud terviklahendus koosneb Dist ja eMRist. Kohtu põhjendused 29. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega, kuulanud üle tunnistajad ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel. 30. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. 31. Kohus on tuvastanud järgmised vaidluse all mitteolevad asjaolud: 31.1 31.07.2014 sõlmisid (allkirjastatud 01.08.2014) hageja ja kostja tarkvaraarenduse lepingu nr TA-2014-15 (edaspidi leping), mille objektiks oli kostja poolt osutatav dokumentide mass-sisestuse tarkvara D (edaspidi D) arendustööde läbiviimine vastavalt lepingus ja selle lisades määratletud kirjeldustele ning kostja pidi hagejale tööde eest tasuma 14 700 eurot + lisatööde eest 55 eurot/h (I kd tl 24-31); 8 31.2 Hageja edastas kostjale lisatööde eest 06.10.2014 arve 1410-3 1056 eurot (I kd tl 32) ja II etapi üleandmise eest 10.10.2014 arve 1410-3 3240 eurot (I kd tl 32 pöördel); 31.3 Kostja seaduslik esindaja M T tasus osaliselt 09.02.2015 kostja eest arve 1410-3 katteks 556 eurot (I kd tl 33 pöördel); 31.4 Kostjal on tasumata 3740 eurot. 32. Pooled vaidlevad, kas hageja on II etapi tööd teostanud ja kostjale üle andnud; kas hageja nõue on muutunud sissenõutavaks. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas hageja poolt teostatud tööd vastavad lepingutingimustele ning kas kostjal on õigus hagiavaldusele vastu vaidlemisel tugineda töödes ilmnevatele puudustele. Poolte vahel on ka vaidlus, kas kostjal on tasaarvestatav nõue hageja vastu. 33. Pooled ei vaidle selle üle, et 31.07.2014 sõlmitud leping vastab sisult

§ 635

lg 1 järgi töövõtulepingu tunnustele.

§ 635

lg 1 järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja tasunõude sissenõutavaks muutumine

1. Kohus peab käesoleva vaidluse lahendamisel esmalt vajalikuks tuvastada, kas hageja tasunõue kostja vastu on sissenõutavaks muutunud.
2. Hageja on leidnud, et tema tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Hageja andis I etapi tööd üle 30.08.2014 ja II etapi tööd 19.09.
3. Kostja ei ole tööde osas vastuväiteid esitanud. Pooled on lepingut muutunud ning loobunud tööde üleandmisel aruannete esitamisest ning üleandmisvastuvõtmisakti allkirjastamisest ja on lugenud, et tööd antakse üle tööde laadimisel pre-live keskkonda. Kõik tehtud tööd vastasid lepingutingimustele. Kostja kasutab Di oma igapäevases majandustegevuses. Kostja hakkas puudustele viitama alles pärast seda, kui hageja nõudis arvete tasumist. Kostja ei ole hagejat puudustest teavitanud. Kostja ei ole välja toonud, millistele lepingutingimustele töö ei vasta. Kostja ei kirjeldanud, milles väidetavad puudused seisnesid enne kui hagi vastuses. Hagejal ei olnud kohustust anda kostjale üle Di lähtekood. Hagejale ei olnud teada, et D peab ühilduma eMRiga.
4. Kostja väitis hageja nõudele vastu vaieldes, et hageja tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks ning töid ei saa lugeda kostja poolt vastuvõetuks. Hageja ei ole teostanud II etapi töid. Hageja ei ole kostjale töid ning lähtekoodi üle andnud ning töid ei saa lugeda kostja poolt vastuvõetuks. Hageja ei ole kostjale esitanud ühtegi aruannet ning pooled ei ole allkirjastanud üleandmisevastuvõtmise akti. Pooled ei ole lepingut muutnud ja loobunud aruannete esitamisest ning üleandmis-vastuvõtmisakti allkirjastamisest. Kostja on teavitanud puudustest tähtaegselt. Kostja ei saanudki varem puudustest teavitada, kuna testimine toimus alles 2015 sügisel. Hageja oli teadlik, et D peab ühilduma eMRiga.
5. Kohus leiab, et kuigi kostjal on õigus viidata töödes esinevatele puudustele, on hageja kui töövõtja tasunõue muutunud sissenõutavaks.

§ 637lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.

Sellest tuleneb kohtu hinnangul, et kui lepingu alusel võlgnetava tulemuse saavutamiseks vajalikud tööd on tehtud ja tulemus saavutatud, on töö valminud. Töö võib valminuks lugeda ka juhul, kui kõik tööd on küll tehtud, kuid need ei vasta teatud osas lepingutingimustele. Sellisel juhul muutub töö valmimisega töövõtja tasunõue küll sissenõutavaks, kuid tellija võib keelduda tasu maksmisest ulatuses, mis vastab töös esinevate puuduste kõrvaldamise kuludele või puudustest tingitud töö väärtuse vähenemisele. Kui puudused on ebaolulised ega takista töö eesmärgipärase kasutamise alustamist, tuleb tööd vastu võtta.

§ 637

lg 5 järgi ei pea tellija töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust. Samas sätestab

§ 638

tellijale töö vastuvõtmise kohustuse.

§ 638

järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö 9 omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.

1. Riigikohus on analoogiliste vaidluste lahendamisel leidnud, et tellijal on teatud juhtudel õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kuid keeldumine võib olla hea usu põhimõttega vastuolus, kui töö on osadeks jaotatav ja oluliste puudusteta töö osa vastuvõtmine ei kahjustaks tellija õigusi (RK TKo 3-2-1-80-08, p 22). Tellija ei või keelduda, kui töövõtja on oma kohustused täitnud suuremas osas või oluliste puudusteta. Hea usu põhimõttega oleks vastuolus, kui tellija keelduks töö vastuvõtmisest ault ebaoluliste puuduste tõttu (samas, p 22). On vaja tuvastada, et tellija võttis tööd vastu või keeldus vastuvõtmisest alusetult. Need asjaolud peab TsMS § 230 lg 1 alusel tõendama hageja. Kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt, muutub tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks (RK TKo 28.10.2008 nr 3-2-1-80-08, p 19). Töö vastuvõtmine ei võta tellijalt õigust tugineda töös ilmnevatele puudustele, aga see muudab tõendamiskoormuse jaotust (samas, p 21). Tellija õigust jätta töö vastu võtmata võib tunnistada üksnes juhul, kui tehtud töö on täiesti kasutuskõlbmatu ja tuleb tervikuna asendada (RK TKo 28.03.2006 nr 3-2-1-16-06, p 11).
2. Tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingu punktist 2.1.4 klient on kohustatud arendaja poolt esitatud teenuse vastu võtma, kui teenus on osutatud tähtaegselt ja nõuetekohaselt. Kui teenuse vastuvõtmisel ilmneb vajadus teha teenuse tulemuses algselt kokku leppimata täiendusi või muudatusi, siis teenus võetakse kliendi poolt vastu ning muudatuste ja täienduste tegemine lepitakse eraldi kokku. Punkti 2.1.5 alusel klient on kohustatud teatama arendajale teenuse parandamise või täiendamise vajadusest viivitamatult e-posti teel. Lepingu punkti 6.1 järgi lepingus ja selle lisades sätestatud teenuse üleandmine-vastuvõtmine toimub sellekohase aruandega (elektroonse kirjaga) peale arendaja lepinguliste kohustuste täitmist. Tulenevalt lepingu punktist 6.2 teenuse üleandmise vormistamiseks esitab arendaja kliendile kinnitamiseks aruande teostatud tööde kohta. Klient on kohustatud vastavas aruandes kirjeldatud tööd üle vaatama ja aruande seitsme kalendripäeva jooksul kinnitama või esitama omapoolsed andmed aruande täiendamiseks. Vastuvõtmisest keeldumise korral peab klient eelnimetatud tähtaja jooksul esitama arendajale motiveeritud põhjenduse vastuvõtmisest keeldumise kohta ning puuduste olemasolul määrama tähtaja nende kõrvaldamiseks. Lepingu punkti 5.2 alusel teenuse eest tasumine toimub lisas 2 toodud maksetena arendaja poolt esitatud ning kliendi poolt aktsepteeritud tööde aruande alusel vastavalt esitatud arvele. Klient kohustub arendaja poolt esitatud arve tasuma seitsme kalendripäeva jooksul peale arve laekumist.
3. Kohus on seisukohal, et hageja ja kostja poolt lepingus kokku lepitud tööde vastuvõtmise kord vastab

§-le 637 lg 4, st töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks alates töö vastuvõtmisest kostja poolt või alates ajast, kui töö loetakse vastuvõetuks.

1. Tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingu lisa 1 „Arendusteenuse tingimuste kokkulepe“ (I kd tl 26-30) punktist 1.4 pidi hageja töid teostama kahes etapis: I etapp – tarkvara arendus – tööd, mille käigus valmistatakse tarkvara ning, mille lõpus võtab tellija vastava tarkvara vastu peale vastavate testide tegemist; II etapp – tarkvara juurutamine – tööd, mille käigus käivitatakse vastav tarkvara kliendi töökeskkonnas. I etapi töödega pidi alustatama 01.08.2014 ning üle andma 18.09.
2. II etapi tööde üleandmine pidi toimuma 20.10.
3. Kohus on seisukohal, et tõendamata ja paljasõnalised on kostja väited, et hageja ei ole teostanud II etapi töid ja neid kostjale üle andnud.
4. Kohus toetab hageja seisukohti, et pooled on muutnud suuliselt lepingut võlaõigusseaduse (

) § 13 lg 3 alusel ning on loobunud aruannete esitamisest ja üleandmis-vastuvõtmisakti allkirjastamisest.

§ 13

lg 3 järgi, kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. Kuigi pooled on lepingus kokku leppinud, et tööde üleandmine 10 toimub sellekohase aruandega (elektroonse kirjaga), siis nõustub kohus kostjaga, et hageja võis kostja käitumisest aru saada, et kostja on nõustunud tööde üleandmisega suuliselt koosolekute raames ja tööde laadimisel pre-live keskkonda. Tunnistaja M J ütlustega on tõendatud, et tööde üle andmine toimus suuliselt koosolekutel. Tunnistaja osales isiklikult iganädalastel koosolekutel, kus vaadati üle, mis hageja oli teinud. Kui tööd olid valmis, siis lepiti kokku, et need on üle antud. Tööde üleandmise-vastuvõtmise kohta akti ei koostatud (III kd tl 84, kell 02:14:36). Tunnistaja selgitas ka, et kokkulepped II etapi juurutamise osas olid mõeldud, et toimub pre-live keskkonda panekuga (III kd tl 84 pöördel). Tunnistaja A S on märkinud, et pre-live on valideerimiseks kõige tavalisem keskkond (III kd tl 82 pöördel, kell 01:27:18). Tunnistajate ütlusi kinnitab asjaolu, et kostja ei ole enne kohtumenetlust väitnud, et hageja ei ole kostjale II etapi töid üle andnud ja nõudnud aruannete esitamist. 30.10.2014 e-kirjas on kostja seaduslik esindaja M T hoopis kinnitanud, et on arved kätte saanud ning saldo on 4296 eurot (I kd tl 33). Lisaks on M T kriminaalasjas tunnistaja ülekuulamisel märkinud, et 2014 lõpus oli D sellisel kujul valmis, et seda sai reaalselt kasutama hakata (II kd tl 94 pöördel). 09.02.2015 on M T tasunud kostja eest hagejale arve 1410-3 osaliselt 556 eurot (I kd tl 33 pöördel). Usutav ei ole, et kostja kinnitaks arveid ja saldot ja tasuks arve osaliselt, kui hageja ei oleks II etapi töid teostanud ja üle andnud. J P (P) 02.11.2014 e-kiri ei tõenda, et kostja on küsinud hagejalt aruannet (I kd tl 222). J P kinnitab oma e-kirjas, et tema ettevõttel hagejaga leping puudub, seega ei saanud J P ka vastavat aruannet kostja nimel hagejalt küsida. Tunnistaja M J on samuti märkinud, et J P ei olnud 02.11.2014 lepingu osapooleks, vaid oli investoriks (III kd tl 86). Lepingu muutmist aga suuliselt tõendab kohtu hinnangul asjaolu, et ka I etapi tööde üleandmise osas ei ole aruannet esitatud ega üleandmis-vastuvõtmisakti allkirjastatud, mida pooled on kinnitanud ka 06.06.2018 korraldaval kohtuistungil (II kd tl 97 pöördel). Kohtule esitatud tõenditega, 29.08-30.08.2014 e-kirjaga on tõendatud, et hageja on kostjale üle andnud I etapi tööd ning esitanud 23.08.2014 I etapi üleandmise kohta arve 1408-3 10 200 eurot (II kd tl 126-127), milline on kostja pool tasutud. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et kostja ei ole I etapi töid saanud. Eeltoodud tõend lükkab ka ümber kostja väited, et hageja andis 19.09.2014 kostjale üle alles I etapi tööd.

1. Kohtule esitatud tõendiga on tõendatud, et D pandi pre-live keskkonda ülesse 19.09.2014 (II kd tl 107). E-kirjast nähtub, et hageja seadis Levirasse üles pre-live keskkonna. Tunnistaja M J ütlustega on tõendatud, et hageja kasutab enda lahenduste hoidmiseks Amazon pilve (III kd tl 84 pöördel). A K on samuti kinnitanud, et hageja kasutas Amazoni serverit (III kd tl 83). Puudub vaidlus, et Levira ei ole Amazoni server, mistõttu täitis hageja oma kohustuse ja käivitas Di kostja töökeskkonnas Leviras 19.09.
2. 22.09.2014 teavitas kostja Dis esinevatest mõningatest puudustest, millised hageja parandas ning, mida kostja kinnitas 22.09.2014 e-kirjaga (II kd tl 106 jj). 23.09.2014 e-kirjaga on hageja teavitanud, et kõik räägitud vead ja puudused on kõrvaldatud (II kd tl 61). Kostja ei ole esitanud tõendeid, et peale nimetatud kuupäeva kostja teavitas hagejat töös esinevatest puudustest. Kohus toetab hageja seisukohta, et kostja esitatud e-kirjavahetus (II kd tl 112-117) ei tõenda, et D üleandmine toimus alles september
3. E-kirjavahetus tõendab üksnes, et kostja soovis Di paigaldamist lisaks investorite andmekeskustesse, milleks kostja seaduslik esindaja M T andis juhised Incproit Solutions OÜ-le. Asjaolu, et kostja soovis Di paigaldamist ka investorite andmekeskustesse ei tõenda, et Di II etapi tööd olid tegemata ja üle andmata kostjale 19.09.
4. Kohus on seisukohal, et eelviidatud just tõendab, et Di II etapi tööd olid tehtud ja üle antud, mida kostja seaduslik esindaja M T on ise ka kinnitanud kriminaalasjas tunnistajana ütlusi andes. M T on kinnitanud, et 2014 lõpus oli D valmis. Ka 03.11.2014 e-kirjas on M T kinnitanud, et on teadlik hageja ees olevatest kohustustest ning märgib üksnes, et veninud on uue juriidilise isiku loomine ja hagejalt tellitu üleandmine (II kd tl 16). Tunnistaja M J ütlustega on tõendatud, et hageja teostas nii Di I kui ka II etapi tööd (III kd tl 85 pöördel). Tunnistaja A S on kinnitanud, et asus kostja juures tööle august 2016 ning sellel ajal asus D füüsiliselt kostja serveriruumides Jõhvis (III kd tl 80 pöördel). Seega kinnitavad ka A S ütlused, et II etapi tööd olid teostatud. Kostja ei ole tõendanud, et tööd teostas mõni teine arendaja. Tõendamata on kostja väited, et hageja viis oma tegevuse üle Incproit Solutions OÜ ja pidi tegema kostjale kreeditarved. Kohtule esitatud lepinguga, 22.07.2015 tarkvaraarenduse leping TA-2015-07 (I kd tl 56-69), on 11 tõendatud, et kostja ja Incproit Solutions OÜ on sõlminud uue lepingu iseseisva veebipõhise rakenduse eMR loomiseks. Ühtegi tõendit, et kostjal ja Incproit Solutions OÜ-l olid kokkulepped seoses Diga, kohtule esitatud ei ole. Puudub ka vaidlus, et kostja kasutas Di oma majandustegevuses, mida on kinnitanud ka kõik tunnistajad.
5. Eelviidatud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et hageja on kostjale II etapi tööd üle andnud hiljemalt 23.09.2014, kui hageja on kõrvaldanud kostja poolt viidatud puudused (II kd tl 61) ning kostja on tööd vastu võtnud juhindudes

§ 638

. Arvestades pooltevahelist praktikat, et I etapi tööd on üle antud ilma aruannet esitamata ja üleandmis-vastuvõtmisakti allkirjastamata, siis tuleb lugeda, et pooled on lepingut suuliselt muutnud ning aktsepteerinud ka II etapi tööde üleandmist ilma aruannet esitamata ja akti allkirjastamata. Nimetatut kinnitab ka asjaolu, et kostja on asunud Di kasutama ja edasi arendama. Nimetatu ei võta aga kostjalt iseenesest õigust tugineda töös esinevatele puudustele ning järgnevalt annab kohus hinnangu küsimusele, kas hageja poolt teostatud töö vastas lepingutingimustele. Tööde lepingutingimustele mittevastavus 45.

§ 641lg 1 järgi töö peab vastama lepingutingimustele.

Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid.

§ 641

lg 2 järgi töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui: 1) tööl ei ole kokkulepitud omadusi; 2) kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse.

§ 77

lg 2 sätestab, et võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga.

§ 77

lg 2 alusel, kui kohustuse täitmiseks võlgnetakse liigitunnustega asi ja sellesse liiki kuuluvad asjad on erineva kvaliteediga, peab võlgnik kohustuse täitma vähemalt keskmise kvaliteediga asjaga. 46.

§ 643

kohaselt, kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma.

§ 644

lg 1 järgi tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Vastavalt

§ 644

lg 2 oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama ning

§ 644

lg 3 alusel, kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu.

1. Puudub vaidlus, et pooled on lepingu lisas 1 „Arendusteenuse tingimuste kokkulepe“ kindlaks määranud, millistele omadustele D peab vastama. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud, et D ei vasta lepingus kokku lepitud omadustele. Kostja on hagejat puudustest Dis teavitanud 22.09.2014, millised puudused on hageja kõrvaldanud, mida tõendab M T 22.09.2014 e-kiri, kus M T kinnitab, et kõik on korras (II kd tl 106-107). 23.09.2014 e-kirjaga on tõendatud, et hageja on kõik räägitud vead ja puudused on kõrvaldatud (II kd tl 62). Kostja vastupidist tõendanud ei ole. 30.10.2014 ja 03.11.2014 e-kirjades on M T kinnitanud, et arved on käes ja saldo on teada. 06.06.2018 korraldaval kohtuistungil on kostja seaduslik esindaja selgitanud, et tõendeid puudustest teavitamise osas kostjal ei ole (II kd tl 99). Üle kuulatud tunnistajad ei ole suutnud tõendada, et D ei vastanud lepingutingimustele. Tunnistaja A S märkis ütlusi andes, et puutus Diga esimest korda kokku alles 2016 august (III kd tl 80 pöördel) ning, et lepinguga tunnistaja tutvunud ei ole (III kd tl 81 pöördel). Tunnistaja A K on märkinud, et ei ole lepinguga tutvunud ja ei tea, millele lepingu kohaselt D vastama pidi (III kd tl 83 pöördel). A K ütlustega on tõendatud, et vead 12 võivad tekkida edasiarendamisel. Täiendus võib ära lõhkuda töötava funktsionaalsuse (III kd tl 83 pöördel). M J ütlustega on tõendatud, et vead, mis avastatakse hiljem, on tekkinud hilisemate parenduste ja täienduste juures (III kd tl 85). Puudub vaidlus, et kostja sõlmis 22.07.2015 Di edasiarendamiseks tarkvaraarendamise lepingu Incproit Solutions OÜ-ga, kes pidi arendama iseseisva veebipõhise rakenduse eMR, mis pidi ühilduma Diga. Asjaolu, et puudused võisid tekkida edasiarendusest tõendavad ka A S ütlused, kelle ütluste kohaselt võrreldes eMRiga on D stabiilne ning vead eMRis on palju suuremad kui Dis (III kd tl 81). Tõendatud ei ole, et hageja pidi olema teadlik, et D peab ühilduma hiljem eMRiga. Tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingu kohaselt pidi D koostama arve XML-i ja edastama selle AVP-sse. Tunnistaja A S on märkinud, et ei tea, mis on AVP (III kd tl 81 pöördel). Tunnistaja A K on märkinud, et AVP ja eMR on erinevad, tunnistaja enne ei teadnud, mis on AVP (III kd tl 83 pöördel). 09.12.2014-15.01.2015 e-kirjavahetus (II kd tl 118-120) ei tõenda, et hageja pidi olema lepingu sõlmimise ajal 31.07.2014 teadlik, et D peab ühilduma eMRiga. Detsembriks 2014 oli D juba kostjale üle antud u kaks kuud. Asjaolu, et hageja ei olnud teadlik lepingu sõlmimisel, et D peab ühilduma eMRiga tõendavad ka M J ütlused. M J on märkinud, et eMRist sai tunnistaja teada 2014 lõpp. D anti üle august-september 2014, kui D oli valmis, siis hageja eMRist ei teadnud (IIII kd tl 85). Seega saab järeldada, et Dis esinenud vead 2016 olid tingitud tarkvara edasiarendamisest ning esialgse soovi, ühildumisest AVP-ga, muutmisest. Kuna hageja ei olnud teadlik kostja soovist, et D peab ühilduma eMRiga, siis ei saa teha järeldusi, et hageja tehtud töö ei vasta lepingutingimustele. Tööde lepingutingimustele mittevastavust ei tõenda ka kostja pool koostatud ja esitatud tarkvaratööde aruanne juunistnovembrini 2016 (I kd tl 70-88). Kostja ei ole välja toonud, millisele täpsele lepingutingimusele, mis rida ei vasta. Lisaks on tunnistaja A S ütlustega tõendatud, et read 17, 105, 139, 140, 235, 274 ei ole tegemist vigadega, vaid tegemist oli töömahtude hindamise, tiimi koordineerimise koosoleku ja versiooniuuendustega (III kd tl 82 jj). Vigadena ei saa ka käsitleda ridasid, mis puudutavad D ühilduvust eMRiga. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja ei olnud ja ei pidanudki olema teadlik, et D peab ühilduma eMRiga. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja ei ole tõendanud, et hageja poolt tööde üleandmisel esinesid töödes vead ja D ei vastanud lepingutingimustele.
2. Vastavalt lepingu punktile 7.1 arendaja annab kõikidele lepingu alusel teostatud töödele ühe aastase garantii. Garantii katab kõik garantii tähtaja jooksul ilmnenud tööde puudusi. Garantii katab kõiki tööde muudatusi ja modifatsioone, mis on tehtud arendaja poolt ja mida ei loeta täiendavateks töödeks. Lepingu punkti 7.2 alusel arendaja on garantii kehtivuse ajal (so garantii tähtaja jooksul) kohustatud tasuta kõrvaldama töödes ilmnenud puudused. Kohtule ei ole esitatud ka tõendeid, et kostja oleks hagejat teavitanud puudustest garantiiajal.
3. Kohus toetab hageja seisukohti, et hageja ei pidanud kostjale üle andma D lähtekoodi vastavalt lepingule. Tulenevalt lepingu punktist 9.2 pidi hageja kostjale andma lähtekoodi üksnes kui üleantav tarkvara on kliendile kuuluva tarkvara täiendus ja/või selle lahutamatu osa. Puuduv vaidlus, et D oli uus tarkvara, mitte tarkvara täiendus ja/või selle lahutamatu osa. Kohus toetab hageja seisukohta, et tulenevalt lepingu punktist 9.5 pidi hageja kostjale andma tarkvara piiramatu kasutamisõiguse litsentsi. Seega ei saa pidada lähtekoodi mitteüleandmist lepingutingimuste rikkumiseks. Samas puudub vaidlus ja tunnistajate ütlustega on tõendatud, et Di lähtekood on kostja valduses. Tunnistaja A S ütlustega on tõendaud, et kui toimus DStreami ülevõtmine, siis oli lähtekood olemas (III kd tl 82). Tunnistaja A K on tunnistanud, et tal oli olemas ligipääs lähtekoodile (III kd tl 83). Seega on ka asjakohatud kostja väited, et hageja ei ole kostjale lähtekoodi üle andnud ning tegemist ei ole lepingutingimustele mittevastavusega.
4. Isegi kui Dis oleks esinenud selle üleandmise ajal puudused, siis on kostja minetanud oma õiguse puudustele tugineda tulenevalt

§ 644

lg 1.

§ 644

lg 1 esimese lause kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama.

§ 643

kohaselt, kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud 13 töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja paigutas Di pre-live keskkonda 19.09.2014, millisest ajast oli kostjal võimalus Di testida. Tunnistaja A S kinnitas, et pre-live on kõige tavapärasem koht tarkvara valideerimiseks (III kd tl 82). Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et peale 23.09.2014, kui hageja kõrvaldas räägitud vead ja puudused, oleks kostja esitanud hagejale nõudeid puuduste kõrvaldamiseks. Tunnistaja A S on kinnitanud, et D oli stabiilne. M T on kriminaalasjas kinnitanud, et 2014 lõpus oli D kasutamisvalmis. Seega puuduvad põhjused, miks kostja ei saanud koheselt Di testida. Kostja on hagejat teavitanud puudustest alles 2017 ehk u 2,5 aastat hiljem tööde üle andmisest ja seda ajal, mil kostja on asunud Di edasi arendama ja ühildama eMRiga. Kostja ei ole ka piisavalt täpselt kirjeldanud, millistele lepingutingimustele hageja poolt teostatud töö ei vastanud. Seega on kostja minetanud õiguse tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele vastavalt

§ 644lg 3.

1. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 3740 eurot.
2. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivise 3740 eurot.

§ 113

lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu punkti 8.2 kohaselt nõuetekohase arve tasumisega viivitamise korral on arendajal õigus nõuda kliendilt viivis 0,15% õigeaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Hageja on arvestanud tasumata arvetelt viivist perioodi 13.10.2014-29.08.2017 eest kokku 5981,53 eurot, millest hageja palub välja mõista 3740 eurot. Kohus on seisukohal, et viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 53. Hageja on kohtukõne teesides palunud kostjalt välja mõista viivise 0,15% päevas alates otsuse jõustumisest kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Kohus märgib, et kuna hageja ei tasunud nimetatud nõudelt riigilõivu, siis kohus vastavat nõuet menetlusse ei võtnud ning ka käesoleval aja ei menetle ning hinnangut ei anna. 54. Kostja on käesolevas menetluses toonud esile, et kostjal on hageja vastu tulenevalt lepingu punktist 8.1 lepingu täitmisega hilinemisest tulenev nõue summas 25 392,32 eurot, milllise nõude kostja soovib hageja nõudega tasaarvestada. 55.

§ 197

lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kui ühe või mõlema nõude eest on juba makstud intressi, ei ulatu tasaarvestus tagasi rohkem kui viimase ajavahemiku lõpuni, mille eest intressi maksti. Riigikohus on korduvalt jaatanud menetluses tehtud tasaarvestusavaldust ja on märkinud, et tasaarvestuse esitamiseks ei pea kostja ilmtingimata esitama vastuhagi. Kui kostja on esitanud hagejale kohtumenetluse ajal tasaarvestuse avalduse, siis peab kohus seda arvestama. Juhul, kui kostja esitab tasaarvestusele suunatud avalduse üksnes kohtule, siis saab tasaarvestuse lugeda tehtuks alates hetkest, mil hageja on tasaarvestuse avaldusest teada saanud (vt nt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-111-06; 3-2-1-23-11, 3-2-1-42-12). Seega tuleb kohtul käesoleval juhul arvestada kostja esitatud tasaarvestusavaldusega. Tasaarvestuse vastuväite esitamise korral protsessis tuleb kohtul kontrollida sisuliselt ka tasaarvestuseks kasutatud nõude olemasolu ja tasaarvestuse lubatavust (Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-42-12, p 10; 3-2-1-58-04, p 11).

1. Lepingu punktist 8.1 kohaselt juhul kui arendaja ei teosta teenust vastavalt lepingus sätestatud tingimustele, on kliendil õigus vähendada teenuse eest maksmisele kuuluvat summat 0,15% iga 14 hilinenud päeva eest. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja on teostanud tööd vastavalt lepingule ja tööd õigeaegselt kostjale üle andnud. Seega puudub kostjal õigus vähendada teenuse eest maksmisele kuuluvat summat ning kostjal ei ole hageja vastu lepingu punktist 8.1 tulenevat nõuet, mida kostja saaks hageja nõudega tasaarvestada. Eeltoodust tulenevalt ei ole võlasuhe lõppenud tasaarvestusega. Menetluskulude jaotamine ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
3. Kohus ei määra menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
4. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen Kohtunik Kohtuotsuse põhjendusi on muudetud Tallinna RK lahendiga. 15