4-20-1095/40

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22.septembril

1. a, Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-20-1095 Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu Sekretär Väärteoasi Heli Eilonen Menetlusaluse isiku Arvi Kruustüki kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 27.02.
2. a otsusele väärteoasjas nr 2780,19,011590 Kaebuse esitaja Arvi Kruustük (isikukood: 36404272733; elukoht: XXXX; e-post: XXXX) Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur (e-post: louna@politsei.ee) Esindaja: üleminspektor Taivo Rosi Juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 132 p. 3, kohus Otsustas : Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 27.02.2020.a. otsus väärteoasjas nr 2780,19,011590 ja lõpetada käesolevas väärteoasjas menetlus otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg. 1 p. 1 alusel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikus vormis kassatsiooniteatega 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsioonkaebuse esitamise tähtaeg otsuse kättesaamisest 30 päeva jooksul. Kohtuotsuse põhiosa 27.02.
3. a koostas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuur üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2780,20,000972, millega mõisteti Arvi Kruustükile karistuseks rahatrahv10 trahviühikut ehk 40 eurot. Otsuse kohaselt juhtis Arvi Kruustük 29.01.
4. a kell 12.28 Lai tn 36, Tartu linnas, Tartu maakonnas mootorsõidukit ning seejuures ei võimaldanud reguleerimata ülekäigurajal sõiduteele astuval jalakäijal ohutult sõiduteed ületada. Otsuse kohaselt Arvi Kruustük rikkus Liiklusseaduse (LS) § 35 lg 4 nõudeid. Väärteo kvalifikatsioon LS § 222 lg
5. Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale saabus 10.03.2020 kaebus kohtuvälise menetleja 27.02.
6. a otsusele väärteoasjas nr 2780,20,
7. Kaebus saadeti arutamiseks Tartu Maakohtu Tartu kohtumajja. PPA Lõuna Prefektuur vastuses kaebusele oli seisukohal, et Arvi Kruustük väärtegu on õigsti kvalifitseeritud ja karistuse määramisel on arvestatud teo raskust ja süü suurust, samuti seda et isikul puuduvad kehtivad väärteokaristused. Kaebuse kohtulik arutamine on edasi lükkunud, erinevatel põhjustel, sh.ka Arvi Kruustük taotlusel. Tartu Maakohus arutas Arvi Kruustüki kaebust Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 27.02.
8. a otsusele väärteoasjas nr 2780,19,011590 istungimenetluses. Arvi Kruustük jäi kohtulikul arutamisel 17.09.2020 esitatud kaebuse juurde kinnitades, et tema sünduskohal jälgis Laia tänava parempoolsel kõnniteel olnud jalakäijat ning ei suutnud tähelepanu koondada vasakul kõnniteel olnud jalakäijale. Arvi Kruustükk kinnitas, et vasakul kõnniteel olnud jalakäija ei olnud teele astunud ega ka astumas, jalakäija lasi rahulikult tema juhitud sõiduki mööduda ning tema jalakäijat ohtu ei seadnud, mistõttu PPA Lõuna Prefektuur on teda alusetult karistanud 40 € rahatrahviga. Arvi Kruustükk ei pidanud põhjendatuks seisukohta, et iga jalakäijat, kes läheneb üleäigurajale, nähes, ei peaks sõidukijuht peatuma ning veenduma kas jalakäija ikka tahab üle tee minna (vastuväide protokollile tl. 20). Käesoleval juhul aga jalakäija andis sõidukile teed ja siis alles astus ülekäigurajale. Arvi Kruustük selgitas ,et peab tähtsaks põhimõtet, et politsei ei pea alati karistama ja võib ka noomida ja hoiatada, arvestades rikkumise määra. Kohus, arutas, kaebust juhindudes VTMS §
9. Väärteomenetlus on läbi viidud pädeva menetleja poolt ning menetlusdokumendid on vormistatud korrektselt. Menetlusalusele isikule on selgitatud tema menetluslikke õigusi ning isik on selle kohta ka allkirja andnud. Väärteoprotokollis ja väärteootsuses on süüteokirjeldus ja süüteokvalifikatsioon esitatud nõutaval viisil ja õigesti. Kohus kaebuse arutamisel lähtus kohtule esitatud tõenditest. Arvi Kruustük ütlustel tema tähelepanu oli koondunud paremal kõnniteel liikunud jalakäijale ning ta märkas vasakul pool kõnnitee juures peatunud jalakäijat hilinenult. Vasakul pool kõnniteele lähenenud jalakäija ei olnud asunud teed ületama, lasi tema poolt juhitava sõiduki mööduda. Tunnistajate I.P.ka M.R.ütlused kohtuistungil tõendavad, et nemad sõites politseibussiga tagapool Arvi Kruustüki poolt juhitavat sõidukit märkasid, et Arvi Kruuustük ei andnud Tartus Lai 36 juures ülekäiguraja ees seisma jäänud jalakäijale sõidutee ületamise võimalust. Kohtule esitatud ja kohtuistungil vaadeldud politseibussi pardakaamera salvestusest nähtub, et sündmuskohal Lai 36 juures jalakäijate reguleerimata ülekäiguraja juurde vasakule poole, e. vastassuuna sõidusuuna poolsel kõnnitee juurde jõudis tõtlikul sammul kõndinud jalakäija ning peatus. Samal ajal oli lähenenud Arvi Kruustüki poolt juhitud sõiduk Dodge Ram 1500 ülekäigukohale vastasuunavööndi sõidurajal. Jalakäija ootas kõnniteel sõiduki möödumist ning pärast Arvi Kruustüki poolt juhitud sõiduk Dodge Ram1500 möödumist astus jalakäija sõiduteed- Laia tn – ületama. 2 Kohtu hinnangul on käesolevas liiklussituatsioonis PPA Lõuna Prefektuuri poolt LS § 35 lg. 4 toodud objektiivse süüteokooseisu tuvastamine põhjendatud. Videosalvestist vaadates saab üheselt aru , et jalakäia peatus ülekäiguraja juures sooviga asuda sõiduteed ületama ning jalakäija oli juhile nähtav ja jalakäija sõidutee ületamise soov arusaadav. LS § 35 lg. 4 mõtte kohaselt on autojuht kohustatud võimaldama jalakäijale sõidutee ületamist. Videosalvestiselt on näha, et jalakäija oli peatunud ja ootas sõidutee ületamist. Arvi Kruustük oli õiguslikult kohustatud sõitma ülekäigurajale lähenedes kiirusega, mis võimaldab vajadusel kiiresti peatuda. Kui ta sõitis kiiremini kui 30 km tunnis( mida loetakse kiiruseks, mis võimaldab teel olevate ohtude ees peatuda) siis oli see tema risk. Tõsi, lubatud sõidukiirus oli sel teelõigusl 40 km/h ning kiiruseületamise osas ei olegi Arvi Kruustükile etteheidet tehtud. Mootorsõiduki juht peab valima sõidukiiruse, mis tagab ohtutu liikluse ja vajadusel peatumise võimaluse. Nagu nähtub videosalvestiselt, ei täitnud Arvi Kruustükk mootorsõiduki juhina seda nõuet, st ei andnud teed sõiduteed ületada soovinud jalakäijale- jalakäija oli peatunud ning pöördunud sõidutee poole, seisma jäänud ning ootas võimalust sõiduteed ületada. Sellises situatsioonis oli mootorsõidukijuhi kohustuseks vähendada kiirust ning peatuda, et jalakäija üle tee lasta. Käesolevas olukorras aga sõidukijuht Arvi Kruustükk nii ei toiminud. Seega oli objektiivselt Arvi Kruustük poolt pandud toime LS § 35 lg. 4 järgse väärteo tunnustega tegu. KarS § 15 kohaselt on süüvormiks väärtegude puhul ka ettevaatamatus. Käesolevat liiiklussitustsiooni analüüsides, saab teha järelduse, et Arvi Kruustüki süüvormiks oli ettevataamatus; ta ei valinud mootorsõidukijuhina ülekäigurajale lähenedes sõidukiirust, mis võimaldanuks kirjeldatud situatsioonis sõiduki peatada ning jalakäija üle tee lasta. Arvestades aga asjaolu, et Arvi Kruustüki poolt toime pandud väärteos ei ole tema süü suur ning kahju ei tekkinud, on põhjendatud käesolevas väärteoasjas menetlus lõpetada VTMS § 30 lg.1 p. 1, § 132 p.3 alusel; puudub ka avalik menetlushuvi menetluse jätkamiseks. Sama seisukohta avaldas kohtuistungil ka PPA Lõuna Prefektuuri üleminspektor Taivo Rosi. Menetluskulude nõuet ei ole kohtule esitatud. Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3