Obsah (13)

§ 8§ 396§ 402§ 76§ 82§ 100§ 416§ 94§ 1132§ 113§ 415§ 1§ 4062

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anu Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht 30.09.2020.a.Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-121091 Tsiviilasi Aktsiaseltsi P

) § 108 lg 1 alusel koosmõjus

§ 8

lg 2,

§ 396lg-ga 1 ja poolte vahel sõlmitud laenulepinguga.

Vastavalt

§ 8

lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 402

lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

§ 76

lg 1 ning

§ 82

lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule.

§ 82

lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust tähtajaks tasunud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt

§-ist 100. Nimelt sätestab

§ 100

, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 416

lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

§ 94

lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

§ 1132

lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Sealhulgas kui on kokkulepitud mitmes makses, saab iga makse eest nõuda 5 eurot hüvitist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. 4

§ 113

lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval (

§ 82lg 1).

Kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist (

§ 82lg 7 esimene lause).

Rahalise kohustuse täitmise nõude eeldused on järgmised: 1) kehtiv leping või muu võlasuhe; 2) raha maksmise kohustus; 3) sissenõutavus; 4) kohustuse rikkumine; 5) vabandatavuse puudumine.

1. Kostja ei ole vaidlustanud enda vastustes hagis esitatud asjaolusid, mis seonduvad eelnimetatud eeldustega, välja arvatud vastuväide, et võlg on tagasi makstud.
2. Täiendavalt palus kohus hagejal 14.07.2020 (ja ka 25.08.2020) kohtunõudes täpsustada nõuet kostja vastu, sest hagis on üldsõnaliselt märgitud, et kostja oli tasunud makseid osaliselt (toomata välja, millal ja mille katteks laekumised toimusid). Samuti selgitas kohus, et kostja tasutud summasid ei ole arvestatud maha vastavalt

§ 415lõikes 2 toodud järjekorrale.

Muuhulgas märkis kohus, et panga poolt kirjeldatud sissenõudekulud ei ole tõendatud. 16.1. 27.08.2020 esitas hageja vastuse kohtunõudele. Hageja täpsustas, et tema poolt 15.11.2019 esitatud tabelist (lepingu 120611296ST_teenindamine) nähtuvad mahaarvamised on kooskõlas

§ 415lg 2 järjekorraga.

Hageja on esitanud hagiavalduses selge arvestuskäigu, millistes summades on kostja jätnud tasumised teostamata. Hageja varasemalt esitatud tabelist nähtub selgelt, millised summad on arvestatud tagastamata krediidisumma katteks. Tabeli alusel on näha kuupäevaliselt, et tagastamata krediidisumma katteks on arvestatud 698,32 eurot. See tähendab, et põhiosa jääk on 1870 - 698,32= 1171,68 eurot. Tsiviilkohtumenetlus on võistlev menetlus ning kui kostja väidab, et ta on teostanud tasumisi suuremas ulatuses, siis tuleb seda kostjal ka tõendada. Hageja on esitanud selged võlgnevuse kujunemise asjaolud ning antud asjaoludega on hageja nõue tõendatud. Tabelisse puutuvalt on hageja selgitanud, et tabelit vaadates võib esmapilgul tunduda, et näiteks 24.05.2013 arvestati esimese asjana võlgnevus viivise katteks, seejärel kirjakulu katteks, siis intressi katteks ning lõpuks krediidisumma katteks. Hageja selgitab, et nimetatud laekumised ei ole seal aga selles järjekorras, mille alusel kliendilt laekumist maha arvestati. Kuna kõikide laekumiste kuupäevaks on 23.052013, siis esmalt arvestati maha võlgnevuses olnud põhiosa, seejärel intress ning alles siis kirjakulu ning viivis vastavalt

§ 415lg-le 2.

Hinnates hageja poolt 15.11.2019 esitatud tabelit ja hageja täiendavaid selgitusi kostjalt laekunud summade arvestamist kostja võlgnevuse katteks, leiab kohus, et hageja võlaarvestus on selge ning hageja on arvestanud kostja poolt tasutud summasid kostja võlgnevuse katteks vastavalt

§ 415lõikele 2.

16.

1. Samuti märkis hageja, et kuna lepingu kehtivuse ajal on leping ka ajutiselt üle antud inkassofirmale, kes on tegelenud kostja kontakti otsinguga ning võimalike kokkulepete sõlmimisega, siis nimetatud teenuse eest on tasutud vastavalt Bigbank AS ja Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ vahel sõlmitud lepingule. Hageja on pöördunud sissenõudekulude selgituse saamiseks panga poole ning panga vastusest johtuvalt esitab panga edastatud selgitused manuse ja märgib, et Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ ja Bigbank AS vahel oli sõlmitud käsundusleping, kus muuhulgas on sätestatud ka teenuse osutamise eest vastav hinnakiri. Hageja edastas kohtule pangast saadud mõned arved ja selgitused. Sissenõudekulude osakaal moodustab nii inkassofirma tehtud tööst: nt on selleks kontakti saavutamine, kliendi koduse aadressi väljaselgitamise ja koduvisiidi; kliendi töökoha väljaselgitamise ja visiitidest tööle jm tegevused, et saada kliendiga kontakt või sõlmida poolte vahel 5 kokkulepe, kuidas võlgnevus tasutakse. Lisaks sellele on juba ka varasemas hageja poolt kohtule edastatud K. Pettai kirjas toodud välja, et vastavalt laekumistele, mis on saavutatud läbi inkassofirma tulemusena, on arvestatud 23 % inkassofirma töötasuks ehk sissenõudekulude katteks. Hageja edastas iga perioodilise arve kui ka väljatoodud tabeli selles osas, kui palju inkassofirma tööst laekus nõude katteks pangale. Kuna panga poolt edastatud digikonteiner kui ka failid sisaldavad suurtes kogustes ka asjasse mittepuutuvate isikute delikaatseid isikuandmeid, siis edastas pank väljavõtte just kostjaga seotud toimingutest. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja on piisavalt selgitanud sissenõudmiskulude põhjendatust ja tõendanud nende suurust.
2. Seega puudub poolte vahel vaidlus järgmiste asjaolude üle:  kostja ja Bigbank AS sõlmisid 21.06.2012 väikelaenulepingu nr 1206112/96ST, mille kohaselt andis pank kostja kasutada laenusumma 1870 eurot;  pooled leppisid kokku, et laenu intressi suurus on 45,5436 %;  laenulepingu üldtingimuste p 2.1 kohaselt krediidisaaja kohustus tagastama krediidisumma ja tasuma intressi vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule igakuiste maksetega alates 35,14 eurot kuni 80,47 eurot;  põhiosa osamaksed olid tasumata alates 12.10.2015 kokku summas 574,53 eurot;  intressi osamaksed olid tasumata perioodil 12.06.2015 kuni 12.10.2016 kokku summas 644,72 eurot;  krediidiandja andis kostjale 19.09.2016 täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks ja hoiatas kostjat, et kui kostja võlgnevust hiljemalt kahe nädala jooksul ei likvideeri, on krediidiandjal õigus leping üles öelda;  lepingu üldtingimuste p 6.1.1 kohaselt oli pangal õigus leping üles öelda ja nõuda kostjalt kogu võla kohest tasumist, kui laenusaaja on täielikult või osaliselt viivituses kolme üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingust, teavitas pank lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning kuulutas laenu tagastamise tähtpäeva saabunuks 12.10.2016;  pärast lepingu erekorralist ülesütlemist kohustus kostja tagastama lisaks tasumata osamaksetele ka tagastamata ja sissenõutavaks muutunud laenujäägi tasumata osa 597,15 eurot. Seega oli kostja tasumata kohustus peale lepingu erakorralist ülesütlemist põhisummas 1171,68 eurot (574,53 eurot + 597,15 eurot);  BigBank AS nõue kostja vastu loovutati 29.03.2018 hagejale ja sellest teavitati kostjat;  kostjale on kätte toimetatud kolm võlateatist (so 23.04.2018, 14.05.2018 ja 14.06.2018) hagejale teadaolevale kostja aadressile X küla, x, mille ühe kulu on 25 eurot ja teise kahe kulu kokku 10 eurot. Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.
3. Kostja ei ole esitanud põhistatud vastuväiteid võlgnevuse olemasolu ega põhinõude suuruse suhtes. Kostja on esitanud vaid väite, et on tasunud rohkem tagasi, kui ta laenu võttis. Kostja oma väiteid tõendanud ei ole. Kostja on esitanud kirjavahetuse, selgitades et on alati vastanud. Võlausaldajale vastamine, et kostja võlaga nõus ei ole, ei muuda võla sissenõudmiseks olevaid asjaolusid ja nõude eelduste olemasolu. Kohus selgitas korduvalt kostjale 17.06.2019 ja 26.08.2019 kirjadega, et kostjal tuleb esitada konkreetsed asjaolud- millal ja mis summas on kostja enda kohustused täitnud. Kostja peab enda vastuväidet, et ta on võla tasunud, ise tõendama. Kostja seda käesoleval juhul teinud ei ole, seega ei saa kohus ka arvestada kostja üldsõnaliste väidetega, et tema või tema elukaaslane on kostja võla tasunud. Samuti ei mõjuta käesolevas asjas esitatud nõuete esitamist asjaolu, et nõuet on ka varem üritatud sisse nõuda ning seda ka teiste äriühingute poolt. Kostjal oleks olnud võimalik esitada enda ja enda elukaaslase pangakonto väljavõte, kust nähtuva tasumised, kuid kostja seda ei teinud. Hageja kohustus ei ole tõendada kostja vastuväiteid. 6
4. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-41-05 jõudnud seisukohale, et kohus ei ole seotud hageja poolt õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles eelnevalt tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. Tulenevalt TsMS § 438 lõikest 1 ja TsMS § 436 lõikest 7 saab kohus tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte.

§ 402

kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. BigBank AS on andnud kostjale laenu oma majandus- või kutsetegevuse raames ja kostja on tarbija

§ 1lg 5 tähenduses.

Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel väljastas hageja kostjale laenu kokku summas 1870 eurot 62 kuuks. 21.06.2012 sõlmitud laenulepingu nr 1206112/96ST krediidi kulukuse määr on 58,51 %. Eesti Panga poolt avaldatud keskmine eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 2012. aasta juunis (21.06.2012 lepingu sõlmimisel) oli 32,25 %.

§ 4062

lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Seega krediidi kulukuse määr ei ületanud lepingute sõlmimisel Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning seega on tarbijakrediidileping kehtiv.

1. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1171,68 eurot, intressi 644,72 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 1171,68 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulud 35 eurot. Menetluskulude jaotus
2. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
3. 17.04.2019 esitas hageja kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on käesoleva tsiviilasja käigus teinud alljärgnevad kulutused: - maksekäsu kiirmenetluse avalduselt ja hagiavalduselt makstud riigilõiv kokku 300 eurot; - õigusabikulud 420 eurot. Kokku on käesolevas tsiviilasjas hageja kandnud menetluskulusid summas 720 eurot.
4. Kostja vastuväiteid hageja menetluskulude nimekirjale esitanud ei ole.
5. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 7 Kohus leiab, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus. Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus. Õigusabi osutamise käigus tehtud toimingud on järgmised: 1) esindustasu T O kohtumenetluses 2-18121091 dokumentide komplekteerimine ja analüüs hagiavalduse koostamine ja esitamine- 3 tundi 30 minutit, kokku summas 420 eurot (350 eurot + km 70 eurot). Kohus peab juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja õigusabikulud summas 100 eurot, arvestades käesoleva tsiviilasja hinda ning keerukust. Olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning vaidlus lahendati lihtmenetluses, samuti arvestades hagi hinda ei pea kohus võimalikuks kostjalt õigusabikulusid suuremas summas kui 100 eurot välja mõista. Kohus toetub siinjuures ka Tallinna Ringkonnakohtu seisukohale analoogses tsiviilasjades nr 2-19-11647 ja 2-18-129072, milles ringkonnakohus leidis, et tegemist tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad. Ringkonnakohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad. Ringkonnakohtu hinnangul on ilmselge, et sellise hagi koostamiseks ei ole põhjendatud ajakulu 3,5 tundi. Tõenäoliselt on hagi koostamine võimalik vähem kui tunniga. Samuti ei ole mõne arvutustehte tegemine ja lünkade täitmine keeruline ega nõua kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ka tunnitasu suurus 100 eurot. Oma raskusastmelt ei erine praeguses asjas hagi koostamine oluliselt võla kohtueelsest sissenõudmisest, mille puhul on võlaõigusseaduse § 1132 lg 2 p 3 kohaselt maksimaalne tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu samuti 50 eurot. TsMS § 174 lõige 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja ei ole käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Tuginedes eeltoodule ja TsMS § 174 lõikele 10 on hagejale hüvitamisele kuuluv lepingulise esindaja tasu käibemaksuga. Kokku loeb kohus hageja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 100 eurot. Hageja menetluskuluks on ka tasutud riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel summas 94,25 eurot ja hagiavalduse esitamisel summas 205,75 eurot, kokku 300 eurot. Toimikust nähtuvalt on hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 94,25 eurot ja hagiavalduse esitamisel 205,75 eurot, kokku 300 eurot. Kuna riigilõivu tasumine maksekäsu kiirmenetluse avalduselt ja hagiavalduselt on hageja poolt tõendatud ning tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 300 eurot. 8 Kokku tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja menetluskulud summas 400 eurot (100 + 300). Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 320 eurot (720 –400). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esindaja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg
6. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik 9