Plus Capital (registrikood 11919806) kasuks Elisa Eesti AS-i ja kostja vahel 30.03.2012 sõlmitud liitumislepingust nr 1682609, 22.01.2015 sõlmitud liitumislepingust nr 3657394 ja nõude 01.02.2018 hagejale loovutamisest tulenev põhivõlg 64,53 eurot, sissenõude kulu 25 eurot ja seisuga 17.09.2019 kogunenud viivis 56,33 eurot, K.u 145,86 eurot (ükssada nelikümmend viis eurot ja kaheksakümmend kuus senti). 3. Välja mõista K.V. ’ilt AS-i PlusPlus Capital kasuks alates 18.09.2019 kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivis tasumata põhivõla jäägilt (otsuse tegemise seisuga põhivõlg 64,53 €) lepingujärgses määras 0,07 % (null koma null seitse protsenti) päevas. 4.
Plus Capital kasuks mõistlikud ja põhjendatud menetluskulud summas 195,00 eurot (ükssada üheksakümmend viis eurot), s.o hagi esitamisel tasutud riigilõiv 75,00 eurot ja lepingulise esindaja kulud 120,00 eurot (sh käibemaks 20 eurot). 1
Edasikaebamise kord Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh
Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (
Sisulised asjaolud ja kohtu õiguslik põhjendus Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 ja § 444 lg 1 alusel õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud elektrooniliselt kättesaamise kinnitusega 04.10.2019 ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud. Sel juhul loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine. Kohus, vaadanud läbi esitatud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid, leiab, et hagi tuleb kooskõlas
Kostja ei ole täitnud Elisa Eesti AS-i ja kostja vahel 30.03.2012 sõlmitud liitumislepingust nr 1682609 ja 22.01.2015 sõlmitud liitumislepingust nr 3657394 tulenevaid rahalisi kohustusi, nõue on 01.02.2018 hagejale loovutatud ning hagejal on õigus võlaõigusseaduse (VÕS) 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist, VÕS § 1132 lg 2 alusel võla sissenõudmisega seotud 2
lg.1 ja § 173 lg.1 tuleb menetluskulud jätta isiku, kelle kahjuks otsus tehakse, s.o. kostja K.V.’i kanda. Hagivalduses taotleb hageja menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, s.o. riigilõivu summas 75 € ja lepingulise esindaja kulude summas 420 € (käibemaksuga) väljamõistmiseks. Hageja palub hüvitada õigusabi tasu 3,5 tunni ulatuses, tunnitasuga 100 € (lisandub käibemaks). Hageja kinnitusel kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Kohus rahuldab hageja menetluskulude taotluse osaliselt. Vastavalt
lõikele 1, kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Väljakujunenud kohtupraktikas peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu. Samuti on Riigikohus korduvalt (nt 06.05.2015 määruses nr 3-2-1-4-15 p 14) rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel
lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega, samuti hagihinna suurusega. Antud lihtmenetluse asjas, milles tegemist on kostjale osutatud mobiilsideteenuse arvete alusel nn masshagina esitatud väikese, alla 200-eurose hagihinnaga nõudega (samalaadseid hagisid on hageja esitanud kohtutele kümneid), sisuline vaidlus poolte vahel puudub ja asi on lahendatud kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega, ei pea kohus mõistlikuks lepingulise esindaja kulutusi, mis ületavad hagihinda enam kui 2,5 korda (420:162=2,59). Arvesse võttes vaidluse sisu ja esindaja töömahtu blanketset tüüpi hagi koostamisel, on antud asjas väljamõistetava lepingulise esindaja kulu mõistlikuks suuruseks kohtu hinnangul 100 eurot (lisandub käibemaks), mis moodustab hagihinnast ca 62 % ja on sellega mõistlikus proportsioonis. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna riigilõiv 75 € ja kulutused lepingulisele esindajale summas 120 € (käibemaksuga).
1, 2 kohaselt, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, juhul kui vaidlustatav summa ületab 200 eurot.
lg 2 alusel, hageja taotlusel tuleb kostjal hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda hagejale viivist väljamõistetud menetluskuludelt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.