a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-5688 mõistetud karistuse kandmata osa, mis on 3 (kolm) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. Tulenevalt KrMS § 414 lg 1 saadab kohus Erki Absalonile pärast kohtulahendi jõustumist teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg 3. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1
lg 2 ja
järgi ning
lg 1 alusel mõistetud karistuseks 7 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg 27.04.2018.a – 27.06.2018.a, so 2 kuud ja 1 päev karistusaja hulka ning Erki Absaloni kandmata karistuseks loeti 4 kuud ja 29 päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 09.11.2017.a otsusega nr 1-17-9866 mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta ja 5 kuu vangistuse võrra ning mõisteti Erki Absalonile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 9 kuud ja 29 päeva vangistust.
lg 5 ja
alusel asendati vangistus 659 tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb Erki Absalonil ära teha 2 aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsus jõustus 08.10.2018.
lg 4 alusel kohustati Erki Absaloni üldkasuliku töö tegemisel järgima
§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.
lg 2 p 2 alusel määrati Erki Absalonile käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi.
lg 2 p 8 alusel määrati Erki Absalonile käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine.
lõike 4 alusel määrati Erki Absalonile käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus alates kohtuotsuse jõustumisest hiljemalt 1 kuu jooksul registreerida ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Pärnu Haigla, Tartu Ülikooli Kliinikum, Viljandi Haigla ja läbida alkoholitarvitamise häire hindamine meditsiiniasutusest saadud ajal.
lõike 4 alusel määrati Erki Absalonile käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus pärast kohtuotsuse jõustumist 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, teha alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorne vereanalüüs, mis koosneb süsivesikdefitsiitne transferriin ehk analüüsist CDT ja gammaglutamüüli transferaas ehk analüüsist GGT. Erki Absalon on kohustatud uuringu vastuse esitama kriminaalhooldusametnikule viimasega eelnevalt kokkulepitud ajal. Antud vereproovi tulemused peavad kinnitama, et Erki Absalon ei tarvita käitumiskontrolli ajal alkoholi. Nimelt, kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT suurem kui 1,3% ja GGT suurem kui 73, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksema. 6 (kuue) kuu möödumisel, pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk GGT analüüsi tulemus peab olema väiksem kui 73 ning CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorra, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires peavad iga kordusproovi näidud olema võrreldes eelmise prooviga võrdsed või väiksemad. Erki Absaloni kriminaalhooldus algas 05.10.2018 ja lõppeks 05.10.2020. Kriminaalhooldusametnik esitas 20.04.2020 erakorralise ettekande Erki Absaloni kohta, sest isik ei ole nõuetekohaselt sooritanud üldkasulikku tööd. Isik jättis töötunnid sooritamata novembris 2019, milles eest kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatas. Samuti jättis ta töötunde tegemata märtsis 2020. Hooldusalune ei sooritanud kolmel korral (25.03.2020, 30.01.2020, 31.01.2020) üldkasuliku töö tegemise 2
lg 6 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. 3
lg 4 alusel käitumiskontrolli perioodi lõpuni tegema alkoholi liigtarvitamise kohustuse tuvastamiseks laboratoorset vereanalüüsi, mis muuhulgas koosneb süsivesikdefitsiitse transferriini (CDT) analüüsist. Laboratoorse vereanalüüsi andmise kohustus on meede, mis võib aidata kaasa sõltuvusprobleemiga isiku resotsialiseerumisele ja õiguskuulekale käitumisele ning mille rakendamisele on soosivat suhtumist avaldanud ka Riigikohus (vt Riigikohtu on 07.03.2019. a määruses nr 1-09-14104 p 25). Kohtuotsusest nähtub, et juhul, kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires peavad iga kordusproovi näidud olema võrreldes eelmise prooviga võrdsed või väiksemad. Eeltoodust tuleneb, et CDT näit vereanalüüsis ei või võrreldes eelmise analüüsiga olla suurem, vaid see peab olema võrdne või väiksem. Praegusel juhul on Erki Absaloni vereanalüüsi CDT näit olnud juulis 2020 1,3% ning juunis 2020 1,1%. Seega on CDT näit olnud eelmise analüüsiga võrreldes suurem, mis viitab alkoholi tarvitamisele. Kohtul ei ole põhjust Erki Absaloni vereanalüüside tulemuste õigsuses kahelda. Varasem CDT näidu tõus vereproovis aprillis 2020 oli seotud alkoholi tarvitamisega, mida hooldusalune ka ise tunnistas. Kohtu hinnangul näitab Erki Absaloni käitumine tervikuna, et ta ei ole hinnanud talle antud võimalust kanda karistust vabaduses, vaid on suhtunud sellesse hoolimatult ja kohusetundetult. Kuigi isiku suhtumine töötundide tegemisse on paranenud, ei ole ta suutnud täita kõiki talle määratud nõudeid ja kohustusi, sealhulgas hoiduda alkoholi tarvitamisest. Tegemist ei ole ühekordsete, juhuslike eksimustega, vaid probleeme üldkasuliku töö tegemise, sotsiaalprogrammi tundides osalemise ja alkoholi tarvitamisest hoidumisega on esinenud korduvalt mitme kuu vältel. Eeltoodust tulenevalt ei ole otstarbekas probleemseks kujunenud kriminaalhooldust jätkata. Karistuse eesmärke on Erki Absaloni osas võimalik saavutada vaid vangistuse täitmisele pööramisega. Seega on kriminaalhooldaja taotlus ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kriminaalhooldaja esitatud andmete kohaselt on süüdimõistetul sooritamata 119 tundi üldkasulikku tööd.
lg 6 tulenevalt vastab ühele tunnile üldkasulikule tööle üks päev vangistust, seega on Erki Absalonil mõistetud karistusest kandmata 3 kuud 29 päeva vangistust. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 427 lg 1, § 432 lg 1, 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.