lg 3 järgi on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.
lg 1 sätestab, et ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus.
lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Menetlusalune isik on selgitanud, et oli esmakordselt tarvitanud kolesterooliravimit - rosuvastatin, mida perearst talle välja kirjutas. Alkoholi, narkootikume, rahusteid ega ka muid ärevushäirete ravimeid ta ei tarvitanud. Narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise protokollist nähtub, et Villu Hurdil esines värinat sõrmedes, ebatäpseid liigutusi, sõrm-nina katse ebatäpsust, liigutuste ebatäpsust ning tema pupillide reaktsioon valgusele oli ebatäpne. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja kohaselt ei tuvastatud 25.04.2020 Villu Hurdi uriinist ekspertiisi käigus narkootilisi ega ka psühhotroopseid ained. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi arst-kohtutoksikoloogiaekspert M T on andnud hinnangu, millest nähtub, et ekspert, lähtudes 25.04.2020 kell 00.25 narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud tervisesiundi kirjeldamise protokollis nr 234/54 fikseeritud joobele iseloomulikust kliinilisest leiust (pupillide suurus ja reaktsioon valgusele: aeglaselt; tasakaal ja koordinatsioon: kand-varvas kõnd sirgjoonel-ebastabiilne; sõrme-nina katseebatäpne; täpsemad liigutused-ebatäpsed; värin sõrmedes) ja joobeseisundi tuvastamise saatekirjast nr 603T fikseeritud uriinist leitud ainetest (nark./psühhotr.aineid ei leitud), jõudis järeldusele, et Villu Hurdil esinesid väliselt tajutavad häiritud või muutunud kehalised ja psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mis võisid olla tingitud narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine (alkoholist, ravimitest) tarvitamisest või tervisehäirest/haigusest. Kuivõrd Rosuvastatin ravimi tarvitamise tulemusel võib esineda kõrvaltoimeid, sh pearinglust, lihasvalu, nõrkust, mäukaotust (vt https://www.kliinik.ee/static/ravimid/PIL/PIL_1384859.pdf), mida esines ka menetlusalusel isikul ning arvestades asjaolu, et nimetatud ravimit kasutas isik esimest korda, siis ei saa jõuda järeldusele, et Villu Hurt on teo toimepannud tahtlikult või vähemalt ettevaatamatusest, so kergemeelsusest ja hooletusest. Kaebaja on järjepidevalt selgitanud, et ta oli eelnevalt tarvitanud uut ravimit ning avalikust allikast kättesaadav ravimi info kinnitab, et ravimiga võivad kaasneda kõrvaltoimed. Kaebaja uriinist narkootilisi või psühhotroopseid aineid ei leitud, eksperdi arvates võisid Villu Hurdal avaldnunud väliselt tajutavad häired olla tingitud ravimite tarvitamisest. Ravimiinfo järgi enamikul ravimit tarvitaval inimestel probleeme sõiduki juhtimisega ei teki ja seega ei olnud kaebajal alust automaatselt eeldada, et temal võivad kõrvalnähud tekkida. Kohus nendib, et sellisel juhul ei ole ravimite kõrvaltoimeid võimalik inimesel erinevalt nt kangetrest rahustitest või uinutitest ette näha. Käesolevas asjas ei ole ekspert välistanud haigushoo teket ja järelikult ei ole tõendatud teo subjektiivne koosseis. Kohus märgib, et kuna antud väärteoasjas ei ole menetlusasluse isiku Villu Hurdi süü LS § 223 lg 1 järgi tõendamist leidnud, siis tuleb väärteomenetlus LS § 223 lg 1 järgi VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Kohus juhindub VTMS § 132 p 3 sättest. (allkirjastatud digitaalselt)
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.