KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Siiri Malmberg Otsuse tegemise aeg ja koht 11. november 2019. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-15102 Tsiviilasi OÜ Aktiva Finants ha

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik ja tagaseljaotsuse tegemise alus 2 Tsiviilasi nr 2-19-15102

1. Hageja esitas 30.09.2019 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale hagi kostja vastu põhivõlgnevuse 1792,73 eurot, intressi 543,03 eurot, viiviste 311,18 eurot ja lisanduva viivise nõudes. Leping oli sõlmitud 36 kuulise tähtajaga.
2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid IPF Digital Estonia OÜ ja kostja 26.08.2016 krediidikontolepingu nr 2772869, mille krediidilimiidiks oli 2000,00 eurot. Perioodil 28.09.2016 - 12.12.2016 võttis kostja krediidikontolt kokku välja 2006,25 eurot. Lepingu järgne intressi aastamäär oli 46,20% ja krediidi kulukuse määr 58,35% aastas.
3. IPF Digital Estonia OÜ on loovutanud 28.02.2018 kostja vastase krediidikonto lepingust nr. 2772869 tuleneva nõude koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
4. Kostja võttis endale lepingu sõlmimisega kohustuse tasuda krediit koos intressiga tagasi 36 kuu jooksul igakuiste maksetena ehk ajaperioodil 25.01.2017 kuni 25.01.
5. Laenusumma tuli laenuandjale tagastada hiljemalt 36 kuu jooksul, tasudes igakuiselt põhikohustuse katteks mitte vähem kui 55,72 eurot kuus (2006,25/36 = 55,72). IPF Digital Estonia OÜ ütles krediidikonto lepingu võlgnevuse tõttu üles alates 02.08.2017, andes kostjale eelnevalt 14-päevase tähtaja kohustuse täitmiseks. Sellega muutus sissenõutavaks kogu krediidisumma 1792,72 euro ulatuses. Kostja on oma kohustuste katteks sooritanud järgnevad maksed: 10.01.2017 summa 102,52 eurot; 28.02.2017 summa 111,00 eurot. Hageja on kostja sooritatud maksed arvestanud maha põhinõudest ehk krediidisummast, mis on tarbija jaoks soodsam. Seega on hagiavalduse esitamise seisuga põhinõude jääk 1792,73 (2006,25 -102,52 - 111,00).
6. Hageja on arvestanud intressi 46,20% aastas alates täieliku laenusumma kasutusele võtmise kuupäevale 12.12.2016 järgnevast kuupäevast kuni laenulepingu ülesütlemiseni 02.08.2017 summas 543,03 eurot järgnevalt: periood 13.12.2016 - 09.01.2017, põhisumma (2006,25) x intressimäär 46,20% aastas x päevade arv perioodis

) § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja taotleb kostjalt

§ 367

kohaselt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast, s.o 01.10.2019 kuni põhinõude täitmiseni. 3 Tsiviilasi nr 2-19-15102

1. Hageja taotles menetluskulude väljamõistmist kostjalt. Vastavalt hagiavaldusele koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 275 eurot ja kuludest lepingulisele esindajale summas 600 eurot. Hageja taotles viivise väljamõistmist kostjalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude hüvitamisega viivitamise eest alatates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.
2. 04.10.2019 määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja määras toimetada hagimaterjalid ja kohtumäärus kostjale kätte. Sama määrusega kohustas kohus kostjat vastama hagile kirjalikult 14 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohtumääruse lk-l 4 hoiatas kohus kostjat, et kui ta hagile tähtaegselt ei vasta, siis võib kohus teha asjas tagaseljaotsuse.
3. Kostja on 16.10.2019 e-posti aadressilt kati112112@hotmail.com andnud kohtule kinnituse kohtumääruse ja hagimaterjalide, sh menetluskulude nimekirja kättesaamise kohta. Seega oli kostja poolt hagile vastamise tähtaeg kuni 30.10.
4. Kostja hagile vastanud ei ole. 11.

§ 407

lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt

§ 407

lg-le 2 eeldatakse

§ 407

lg-s 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Antud juhul on hageja taotlenud hagiavalduses kostja suhtes tagaseljaotsuse tegemist. 12. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud. Hagiavalduse asjaolud on õiguslikult põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada. Kohtu selgitused ja menetluskulud 13.

§ 444lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

14. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on taotlenud menetluskulude kostja kanda jätmist. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda

§ 162

lg 1 alusel ja määrab kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 515 eurot, s.t riigilõiv 275 eurot ja lepingulise esindaja tasu hagimenetluses 240 eurot ilma käibemaksuta. Hageja on hagiavalduses märkinud, et lepingulise esindaja tasu antud asjas on 120 eurot, ilma käibemaksuta. Kohus on seisukohal, et tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta ei ole ülemäära suur ja on õigusabiturul tavaline hind. Hageja on küll taotlenud kohtult lepingulise esindaja kulu väljamõistmist 5 tunni eest, s.o 600 eurot, kuid vastav summa ei ole haginõude suurust ning hagiavaldust silmas pidades vajalik ega põhjendatud. Mõistlik ja põhjendatud kulutus lepingulisele esindajale, arvestades siinkohal, et õigusabi oli vajalik üksnes standardse hagiavalduse koostamiseks, samuti ei ole tegemist keerulise hagiavalduse koostamisega ning asjaolu, et asi lahendati tagaseljaotsusega, on kohtu hinnangul 240 eurot, s.o 2 tunni eest. 4 Tsiviilasi nr 2-19-15102 15. Vastavalt

§ 177

lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule

§ 177

lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 16.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik 5