Obsah (11)

§ 414§ 418§ 4181§ 424§ 73§ 415§ 63§ 68§ 78§ 421§ 417

1-20-7385 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. oktoober 2020.a, Pärnu Kriminaalasja number 1-20-7385 (19267000156) Kohtunik Teet Olvik Kohtuistungi sek

§ 414

lg 2 p 2, § 415 lg 11 p 3,

§ 418

lg 1,

§ 4181

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav Jaanus Rannaoja, isikukood: 36405024729; xxx. Kriminaalkorras karistatud Pärnu Maakohtu 05.04.2016.a otsusega

§ 424

järgi 6 kuu tingimisi vangistusega,

§ 73alusel 2-aastase katseajaga. RESOLUTSIOON Juhindudes Kr

MS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 306, § 311 ja § 313, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Jaanus Rannoja

§ 414lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust.

Süüdi tunnistada Jaanus Rannoja

§ 415lg 11 p 3 järgi ning karistuseks mõista 5 (viis) aastat vangistust.

Süüdi tunnistada Jaanus Rannaoja

§ 418lg 1 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Jaanus Rannaoja

§ 4181

lg 1 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks mõista 5 (viis) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 21.02 kuni 22.02.2019.a, s.o 2 (kaks) päeva. Seega kandmisele kuulub 4 (neli) aastat 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta kandmata vangistus tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui Jaanus Rannaoja ei pane 5 (viie)aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 alusel katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 22.10.2020.a. 1-20-7385 Asitõendid - gaasirevolver x kaliiber 5,6 mm (.22) nr x (ekspertiisiakt 19E-TB0043), mis on hoiul Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis –

§ 421

ja § 83 lg 2 ja 4 alusel konfiskeerida ning jätta EKEI relvakogusse; - viis miinipildujamiini lisa pasikelaengut (pakendist S8164176) (ekspertiisiakt 19E-PL0010), mis on hoiul Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis –

§ 417

ja § 83 lg 2 ja 4 alusel konfiskeerida ning hoiustada EKEI-s tulevaste katsetuste tarbeks; - 1063 padrunit, püstol ja ekspertiisiakti uurimuslikus osas kirjeldatud kasutuskõlblikud relvaosad, milliste omamine on ilma eriloata keelatud (ekspertiisiakt nr 19E-TB0043), mis on hoiul Kaitsepolitseiameti asitõendite hoidlas -

§ 421ja § 83 lg 2 ja 4 alusel konfiskeerida ning Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; - DVD-plaat – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde; - tulirelva ekspertiisiaktiga nr 19E-TB0043 tagastatud (kolmes pakendis) pneumopüss, padrunikest ja ekspertiisiakti uurimuslikus osas kirjeldatud kasutuskõlbmatud relvaosad, samuti kasutuskõlblikud relvaosad, mille omamiseks ei ole vajalik eriluba ning sütikud, sütikute adapterid ja 26 kuuli, mis asuvad Kaitsepolitseiameti asitõendite hoidlas –KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; - padrunisalve taoline ese, pikkusega 227mm ja läbimõõt 25mm; metallist hõbedat värvi tugevate korrosioonikahjustustega torukujuline paksuselt kolmeastmeline detail kogupikkuegas 356mm ja läbimõõtudega vastavalt astmetele 36mm, 32mm ja 27mm; metallist tugevate korrosioonikahjustustega torukujuline detail pikkusega 288mm ja läbimõõduga 36mm, mille küljel musta värvi kummiriba koos selle külge kinnitatud kuue sõlme keeratud musta värvi kummiribaga; 332mm pikkusega puidust varre otsas 240mm pikkune metallist lülidega kett ning keti otsas raskusena metallist detail;metallist tugevate korrosioonikahjustustega relvataoline ese, mille mõõdud on 520mm üldpikkus ja 165mm kõrgus, relvaraua avause läbimõõt otsast mõõdetuna 7,6mm; rohelist värvi metallist kast, mille küljel valged kirjed „990 CARTRIDGES 5,56MM“; helepruun rihmaga nahkkabuur; 12 kaliibrilise signaalraketi hülss; 20 kaliibrilise siledaraudse tulirelvapadruni papist hülss; 16 erineva kaliibriga padruni kuuli; 13 metallist vuntpüssi padruni hülssi; 2 metallist detaili; 1 metallist silindrikujuline sangaga mõõteanum; kaks punast värvi ja üks kollast värvi plastmassist kinnitusega naelapüssi 29 löökpadruni sarnast eset, mille tagumises otsas sisse pressitud kirjed „HILTI“; hõbedat värvi 103 mm pikkune metallist ese, mille keskosa on kaardus – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel Jaanus Rannaojal menetluskulud riigi tuludesse – KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel tekkinud kulu 1822 (üks tuhat kaheksasada kakskümmend kaks) eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu 168 (ükssada kuuskümmend kaheksa) eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1460 (üks tuhat nelisada kuuskümmend) eurot, kokku 3450 (kolm tuhat nelisada viiskümmend) eurot. Välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber

1. Selgituseks märkida: Jaanus Rannaoja, 1-20-7385, menetluskulud. Menetluskulud tasuda 12 (kaheteistkümnes) osas selliselt, et Jaanus Rannaoja tasub igakuiselt kahekümnendaks kuupäevaks 287.50 (kakssada kaheksakümmend seitse eurot ja 50 senti) eurot. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsus saata süüdistatavale ja tema kaitsjale ning prokurörile. 1-20-7385 Jõustunud kohtuotsus saata asitõendite osas EKEI-le ja Kaitsepolitseiametile. Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS § 318 lg-le 4 võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku
2. peatüki
3. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KrMS § 319 lg 2 kohaselt esitatakse apellatsioon kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud Jaanus Rannaojat (Rannaoja) süüdistatakse selles, et tema valdas enda elukohas, aadressil x, x, x, x ebaseaduslikult eeluurimise käigus täpselt tuvastamata ajast alates, kuid vähemalt alates
4. aastast kuni 21.02.2019 kokku 2697,1 g kasutuskõlblikku lõhkeainet. Nimetatud kinnistul 21.02.2019 teostatud läbiotsimise käigus leiti ja võeti Politsei- ja Piirivalveameti töötajate poolt ära elumaja sissepääsu poolt vaadates vasakul pool paikneva toa järgnevas toas laua all metallist konteineris asunud viis ümara kujuga kommikarbi sarnast metallpurki, mis sisaldasid vastavalt 18,7 g, 144,5 g, 33,1 g, 111,1 g ja 139,2 g tööstuslikult valmistatud suitsuta püssirohtu; kolm Vene päritolu metallist Sokol kirjetega purki, mis sisaldasid vastavalt 119,4 g, 189,3 g ja 378,1 g tööstuslikult valmistatud suitsuta püssirohtu, ning metallist karbis asunud 15 g tööstuslikult valmistatud varraste kujul olevat suitsuta püssirohtu. Elumaja sissepääsust läbi köögi otse asuvast koridorist vasakul asuva toa vasakus seinas asuva riidekapi pealt leiti ja võeti ära 46 tk 81mm miinipildujamiini lisa paiskelaengut, milles kokku 759 g kasutuskõlblikku tööstuslikult valmistatud suitsuta püssirohtu (üks laeng sisaldab 16,5 g suitsuta püssirohtu). Lisaks leiti ja võeti Jaanus Rannaoja elukoha kinnistu territooriumil asuvast sauna eesruumist ära kolm silindrikujulist Vene päritolu metallist Bars kirjetega purki, mis sisaldasid vastavalt 101,2 g, 312,2 g ja 372,8 g tööstuslikult valmistatud suitsuta püssirohtu ning Vene päritolu RGD-33 käsigranaadi detonaator, mis sisaldab kasutuskõlblikku initseerivat lõhkeainet paukelavhõbedat ja tugevajõulist brisantlõhkeainet tetrüüli kokku 3,5 g. Lõhkematerjaliseaduse (edaspidi LMS) § 2 lg 2 järgi on lõhkeaine keemiline ühend või ainete mehaaniline segu, mis võib füüsikalise mõjutuse, keemilise reaktsiooni või teise aine detonatsiooni toimel plahvatada õhuhapnikuta. LMS § 2 lg 1 alusel on lõhkematerjal lõhkeaine ja lõhkeainet sisaldav toode, mida käsitatakse lõhkematerjalina ohtlike kaupade transporti käsitlevates ÜRO soovitustes ning mis kuulub ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe lisade kohaselt esimesse ohuklassi. Oma tegevusega rikkus Jaanus Rannaoja LMS § 8 lg 1 nõudeid, millest tulenevalt peab isik, kes on leidnud lõhkematerjali sisaldava leiu, sellest viivitamata teavitama Häirekeskust. Samuti rikkus Jaanus Rannaoja LMS §-i 12 lg 1 nõudeid, millest tulenevat võib lõhkematerjali käidelda üksnes tegevusloa alusel. LMS § 2 lg 3 kohaselt on lõhkematerjali käitlemine muu hulgas ka lõhkematerjali hoidmine, omandamine ja valdamine. Lisaks rikkus Jaanus Rannaoja oma tegevusega LMS §-i 5 lg-tes 1 ja 4 kehtestatud lõhkematerjali hoidmise nõudeid, millest tulenevalt tuleb lõhkematerjali hoida tingimustes, mis tagavad ohutuse inimese elule, tervisele, asjale, keskkonnale ja julgeoleku. Lõhkematerjali ei tohi jätta valveta ning tuleb välistada lõhkematerjali kättesaadavus kõrvalistele isikutele. Nimetatud lõhkeainete käitlemiseks puudus Jaanus Rannaojal selleks õigustav luba. Eelpool kirjeldatud lõhkeainete käitlemise asjaolud ja selle ebaseaduslikkus olid Jaanus Rannaojale teada ning ta vähemalt möönis, et teostab oma tegevusega süüteokoosseisule vastava asjaolu, mistõttu on tema tegevuses tuvastatud koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes vähemalt otsene tahtlus. 1-20-7385 Seega Jaanus Rannaoja, lõhkeaine suures koguses ebaseadusliku valdamisega, pani toime

§ 414lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Jaanus Rannaojat selles, et tema hoidis enda elukohas, aadressil x, x, x, x ebaseaduslikult kriminaalmenetluse käigus täpselt tuvastamata ajast alates, kuid vähemalt alates 2017. aastast kuni 21.02.2019 suures koguses lahingumoona ja lahingumoona olulisi osi ning lõhkeseadeldise olulisi osi. Nimetatud kinnistul 21.02.2019 teostatud läbiotsimise käigus leiti ja võeti Politsei- ja Piirivalveameti töötajate poolt ära elumaja sissepääsust läbi köögi otse asuvast koridorist vasakul paiknevast toast uksest vasakul pool asetseva kummuti alumisest sahtlist lahingumoonana käsitletav signaal või kattesuitsu tekitamiseks kasutatav kasutuskõlblik suitsugranaat RGD2-90, mis sisaldab ca 200 g pürotehnilist suitsu tekitavat segu (alates 01.07.2018 kvalifitseeritav

§ 415lg 11 p 3 järgi).

Sama toa sissepääsust vasakul nurgas ahju kõrval hoidis Jaanus Rannaoja kasutuskõlbliku lahingumiinana käsitletavat Vene päritolu sütikuta ja paiskelaenguta 82 mm suitsu miinipildujamiini D-832, mis sisaldab ca 400 g pürotehnilist suitsu tekitavat segu. Elumaja teisel korrusel hoidis Jaanus Rannaoja toa sissepääsust paremal asuvas seinakapi alumisel riiulil lahingumoonana käsitletavat Vene päritolu sütikuta 45 mm kaliibriga kildmürsku O-240, mis sisaldab 118 g kasutuskõlblikku brisantlõhkeainet trotüüli TNT. Nimetatud kinnistu territooriumil asuvas aida avatud uksega ruumis hoidis Jaanus Rannaoja sissepääsust vasakul pool asuva kapi sahtlis lahingumoonana käsitletavat Vene päritolu sütikuta ja paiskelaenguta 50 mm miinipildujamiini O-822A, mis sisaldab 80 g kasutuskõlblikku brisantlõhkeainet trotüüli - TNT ning kinnistul asuvas sauna eesruumis kahte lahingumoona olulise osana käsitletavat täpselt kindlakstegemata päritolu mürsu või miinipildujamiini päissütikut, milles kokku 4-12 g kasutuskõlblikku initseerivat ja brisantlõhkeainet (üks sütiku detonaator sisaldas 2-6 g lõhkeainet). Lisaks hoidis Jaanus Rannaoja nimetatud kinnistul asuvas sauna eesruumis kasutuskõlblikke lõhkeseadeldise olulisi osi - Vene päritolu ED tüüpi elektridetonaatorit, mis sisaldab kokku 1,3 – 1,6 g initseerivat ja brisantlõhkeainet, 53 Vene päritolu vasetatud korpusega kapseldetonaatorit, mis sisaldavad kokku 68,9-79,5 g kasutuskõlblikku initseerivat ja brisantlõhkeainet (üks detonaator sisaldab 1,3-1,5 g lõhkeainet) ning kahte Vene päritolu DŠ tüüpi detoneernööri lõiku pikkustega 0,98 ja 6,11 m, mis arvutuslikult sisaldavad kokku 88,6 g tugevajõulist brisantlõhkeainet pentriiti ehk TEN´i. Kokku käitles Jaanus rannaoja ebaseaduslikult mitte vähem kui 4 erinevat lahingumoona ja 2 lahingumoona olulist osa ning mitte vähem kui 56 lõhkeseadeldise olulist osa. Relvaseaduse (edaspidi RelvS) § 832 lg 1 (vastu võetud 29.06.2018) järgi on lahingumoona käitlemine seaduse tähenduses lahingumoona valmistamine, võõrandamine, soetamine, kandmine, hoidmine, edasitoimetamine, vedamine ja hävitamine. Sama paragrahvi lg 6 kohaselt on lahingumoona suures koguses käitlemine koguses alates viiest ühikust või kui see sisaldab lõhkeainet üle 50 grammi või lõhkematerjali üle ühe kilogrammi või kui lahingumoon sisaldab pürotehnilist või muud keemilist ainet üle 300 grammi. Relvaseaduse § 833 lg 2 järgi on lahingumoon seaduse tähenduses lõhkeainet, pürotehnilist ainet, süüteainet või muud süttimis- või plahvatusvõimelist keemilist ainet sisaldav sõjalise otstarbega vahend ja materjal, mida saab kasutada või kohandada vastase elavjõu ja lahingutehnika kahjustamiseks või hävitamiseks, lahinguvälja valgustamiseks, suitsukatte tegemiseks või signaliseerimiseks. Kaitseministri 10.07.2018 määruse nr 11 „Sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja kord“ § 2 lg 1 kohaselt võib sõjarelva, laskemoona või lahingumoona käidelda asjakohase tegevusloaga ettevõtja. RelvS § 8350 lg 2 järgi võivad lahingumoona hoida Kaitseministeeriumi või Siseministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus ja Kaitseliit ning RelvS § 8333 lõike 1 punktis 5 sätestatud tegevusluba omav ettevõtja teenuse osutamise korras. RelvS § 8351 lg 2 järgi võivad lahingumoona edasi toimetada Kaitseministeeriumi või Siseministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus ja Kaitseliit. RelvS § 8352 lg 2 järgi võivad lahingumoona vedada Kaitseministeeriumi või Siseministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus ja Kaitseliit ning RelvS § 8333 lõike 1 punktis 3 sätestatud tegevusluba omav 1-20-7385 ettevõtja teenuse osutamise korras. Jaanus Rannaojal puudub relvaseaduses sätestatud tegevusluba lahingumoona käitlemiseks ning samuti lõhkematerjali seaduses sätestatud tegevusluba lõhkematerjali käitlemiseks. Eelpool kirjeldatud suures koguses lahingumoona ja lahingumoona oluliste osade ning lõhkeseadeldise oluliste osade käitlemise asjaolud ja selle ebaseaduslikkus olid Jaanus Rannaojale teada ning ta vähemalt möönis, et teostab oma tegevusega süüteokoosseisule vastava asjaolu, mistõttu on tema tegevuses tuvastatud koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes vähemalt otsene tahtlus. Seega Jaanus Rannaoja, lõhkeseadeldise oluliste osade ning suures koguses lahingumoona ja lahingumoona oluliste osade ebaseadusliku hoidmisega, pani toime

§ 415lg 11 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Jaanus Rannaojat selles, et tema, omamata Relv

S § 32 sätestatud relvasoetamisluba või § 34 sätestatud relvaluba ning omamata ka Kaitseliidu poolt antud relva ja laskemoona kodus hoidmise luba, hoidis enda elukohas, aadressil x, x, x, x ebaseaduslikult kriminaalmenetluse käigus täpselt tuvastamata ajast alates, kuid vähemalt alates

1. aastast kuni 21.02.2019 kasutuskõlblikku tulirelvade hulka kuuluvat gaasirevolvrit, tulirelva olulisi osi ja laskemoona. Nimetatud kinnistul 21.02.2019 teostatud läbiotsimise käigus leiti ja võeti Politsei- ja Piirivalveameti töötajate poolt ära elumaja köögis köögikapi kohal asuvalt riiulilt kasutuskõlblik tulirelvana käsitletav gaasirevolver Mateja Fenix, kaliibriga 5,6 mm (.22), paremal pool pliidi kõrval asuva kapi sahtlist kasutuskõlblikud tulirelva oluliste osadena käsitletavad Mosini süsteemi 7,62x54R kaliibrilise vintpüssi lukuputk, Mosini süsteemi 7,62x54R kaliibrilise vintpüssi löökraud koos löökraua vedru ja luku vinnaga ning Mosini süsteemi 7,62x54R kaliibrilise vintpüssi lukuvinn. Samas köögis, sissepääsu poolt vaadates vasakul pool kapi all asunud kingakarbis hoidis Jaanus Rannaoja kasutuskõlblikku 2 vintpüssipadrunit kaliibriga 6,5x50 mm, 15 vintpüssipadrunit kaliibriga 7,62x51 mm, 2 vintpüssipadrunit kaliibriga .308 Win ja 1 vintpüssipadrunit kaliibriga 7,62x51 mm. Samuti hoidis Jaanus Rannaoja elumaja esimesel korrusel köögi kapi all rohelist värvi papist karbis ühte soomustläbistava süütekuuliga vintpüssipadrunit kaliibriga 7,62x54R. Elumaja sissepääsu poolt vaadates vasakul pool asuvale toale järgnevas toas ukse taga asuvas laskemoona kastis hoidis Jaanus Rannaoja 16 vintpüssipadrunit kaliibriga 762x54R ja laua all metallist konteineris 1 sileraudse püssi padrunit kaliibriga
2. Elumaja teisel korrusel trepi poolt vaadatuna paremal asuva toa põrandal asunud puidust kastis hoidis Jaanus Rannaoja kasutuskõlblikke ja tulirelva oluliste osade hulka kuuluvaid 7,62x38R kaliibrilise revolvri Nagan relvarauda, käsitöönduslikult valmistatud .22 kaliibrilise püstoli relvarauda ja Arisaka süsteemi vintpüssi lukukoda. Lisaks hoidis Jaanus Rannaoja nimetatud kinnistu territooriumil asuvas sauna eesruumis laskemoona hulka kuuluvat laskekõlbulikku 1 ääretulepadrunit kaliibriga 5,6 mm (.22 LR), 833 ääretulepadrunit kaliibriga 5,6 mm (.22 LR), 1 vintpüssipadrunit kaliibriga .303 British (7,7x56R), 1 vintpüssipadrunit kaliibriga 8x57 JRS, 1 vintpüssipadrunit kaliibriga 5,56x45 mm ja 1 vintpüssipadrunit kaliibriga 5,6x39 mm. Samas sauna eesruumis ukse kõrval asuvas tünnis metallist padrunikastis hoidis Jaanus Rannaoja 17 ääretulepadrunit kaliibriga 5,6 mm (.22 LR), 2 ääretulepadrunit kaliibriga 5,6 mm (.22 Short), 1 püstolipadrunit kaliibriga 9x18 mm, 5 püstolipadrunit kaliibriga 7,62x25, 5 revolvripadrunit kaliibriga .38 Special, 2 püstolipadrunit kaliibriga 9x19 mm, 14 vintpüssipadrunit kaliibriga .303 British (7,7x56R), 66 vintpüssipadrunit kaliibriga 6,5x54R, 1 vintpüssipadruni kaliibriga 6,5x54R ning 1 vintpüssipadrun kaliibriga 5,6x39 mm. Kokku käitles Jaanus Rannaoja ühte tulirelvana käsitletavat gaasirevolvrit, 7 tulirelva olulist osa ja 989 kasutuskõlblikku tulirelva padrunit. RelvS § 11 lg 2 mõistes on relva käitlemine relva soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, parandamine ning ümbertegemine. RelvS § 32 lg 1 järgi on piiratud tsiviilkäibega relva ja laskemoona soetamiseks vajalik soetamisluba. RelvS § 32 lg 2 järgi annab soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks 1-20-7385 kuni relva registreerimiseni. RelvS § 34 lg 2 järgi annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva käitlemiseks RelvS ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. Jaanus Rannaojal puudub relvaseaduses sätestatud relvasoetamisluba või relvaluba. Eelpool kirjeldatud tulirelva, tulirelva oluliste osade ja laskemoona käitlemise asjaolud ja selle ebaseaduslikkus olid Jaanus Rannaojale teada ning ta vähemalt möönis, et teostab oma tegevusega süüteokoosseisule vastava asjaolu, mistõttu on tema tegevuses tuvastatud koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes vähemalt otsene tahtlus. Seega Jaanus Rannaoja, tulirelva, tulirelva oluliste osade ja laskemoona ebaseadusliku käitlemisega, pani toime

§ 418lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Jaanus Rannaojat selles, et tema hoidis enda elukohas, aadressil x, x, x, x ebaseaduslikult kriminaalmenetluse käigus täpselt tuvastamata ajast alates, kuid vähemalt alates 2017. aastast kuni 21.02.2019 tsiviilkäibes keelatud tulirelva olulisi osi. Nimetatud kinnistul 21.02.2019 teostatud läbiotsimise käigus leiti ja võeti Politsei- ja Piirivalveameti töötajate poolt ära sauna eesruumis ukse kõrval asuvast tünnist rohelist värvi metallist padrunikastist tsiviilkäibes keelatud valmistaja markeeringuteta 255 mm pikkune 7,63x25 kaliibriga püstol, mille lööknõel oli murdunud, kuid mis koosnes 190 mm pikkusest relvarauast ning väliskukega löögi- ja päästemehhanismist ning millised osad on seega käsitletavad tsiviilkäibes keelatud tulirelva oluliste osadena. RelvS § 11 lg 2 mõistes on relva käitlemine relva soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, parandamine ning ümbertegemine. RelvS § 20 lg 1 p 6 kohaselt on tsiviilkäibes keelatud relv tulirelv, mille puudub valmistaja markeering. RelvS § 21 lg 1 kohaselt on tulirelva olulised osad relvaraud, relvaraam, relva lukukoda, sealhulgas vajaduse korral hõlmates nii lukukoja kui ka relvaraami, püstolikelk, trummel, lukk, sulgur ja adapter, mis eraldi esemetena kuuluvad samasse klassi kui tulirelv, mille külge need on kinnitatud või mille külge kinnitamiseks need on ette nähtud. RelvS § 21 lg 2 kohaselt laieneb tulirelva olulise osa käitlemisele sama kord, mis käesoleva seadusega on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele, kui seadus otseselt ei sätesta teisiti. Eelpool kirjeldatud tsiviilkäibes keelatud tulirelva oluliste osade käitlemise asjaolud ja selle ebaseaduslikkus olid Jaanus Rannaojale teada ning ta vähemalt möönis, et teostab oma tegevusega süüteokoosseisule vastava asjaolu, mistõttu on tema tegevuses tuvastatud koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes vähemalt otsene tahtlus. Seega Jaanus Rannaoja, tsiviilkäibes keelatud tulirelva oluliste osade käitlemisega, pani toime

§ 4181lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtus Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatav, tema kaitsja ja prokurör sõlminud karistuskokkuleppe. Süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Jaanus Rannaoja, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on süüdistatavale

§ 414

lg 2 p 2 järgi kohaldatavaks karistuseks kolm aastat vangistust.

§ 415

lg 11 p 3 järgi kohaldatavaks karistuseks on viis aastat vangistust.

§ 418

lg 1 järgi kohaldatavaks karistuseks on üks aasta ja kuus kuud vangistust.

§ 4181

lg 1 järgi kohaldatavaks karistuseks on üks aasta ja kuus kuud vangistust.

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks mõistetakse viis aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvatakse karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 21.02 kuni 22.02.2019.a, s.o kaks päeva. Seega kandmisele kuuluks neli aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jäetakse kandmata vangistus tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui Jaanus Rannaoja ei pane viieaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 1-20-7385 Süüdistatav tunnistas kohtuistungil end talle esitatud süüdistuses süüdi ja jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Ka prokurör jäi kohtus sõlmitud kokkuleppe juurde ja palus selle kohtul kinnitada. Maakohtu seisukoht Kohtuliku arutamise tulemusena kokkuleppemenetluse korras tegi kohus järeldused, et süüdistatavaga kokkuleppemenetlusega kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Jaanus Rannaoja tuleb süüdi tunnistada

§ 414

lg 2 p 2, § 415 lg 11 p 3, § 418 lg 1 ja § 4181 lg 1 järgi ning mõista karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Avalik-õiguslikku nõudeavaldust või tsiviilhagi ei ole esitatud. Tõkendit ei ole kohaldatud. Asitõenditega toimida vastavalt sõlmitud kokkuleppele järgmiselt: - gaasirevolver x kaliiber 5,6 mm (.22) nr x (ekspertiisiakt 19E-TB0043), mis on hoiul Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis –

§ 421

ja § 83 lg 2 ja 4 alusel konfiskeerida ning jätta EKEI relvakogusse; - viis miinipildujamiini lisa pasikelaengut (pakendist S8164176) (ekspertiisiakt 19E-PL0010), mis on hoiul Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis –

§ 417

ja § 83 lg 2 ja 4 alusel konfiskeerida ning hoiustada EKEI-s tulevaste katsetuste tarbeks; - 1063 padrunit, püstol ja ekspertiisiakti uurimuslikus osas kirjeldatud kasutuskõlblikud relvaosad, milliste omamine on ilma eriloata keelatud (ekspertiisiakt nr 19E-TB0043), mis on hoiul Kaitsepolitseiameti asitõendite hoidlas -

§ 421ja § 83 lg 2 ja 4 alusel konfiskeerida ning Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; - DVD-plaat – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde; - tulirelva ekspertiisiaktiga nr 19E-TB0043 tagastatud (kolmes pakendis) pneumopüss, padrunikest ja ekspertiisiakti uurimuslikus osas kirjeldatud kasutuskõlbmatud relvaosad, samuti kasutuskõlblikud relvaosad, mille omamiseks ei ole vajalik eriluba ning sütikud, sütikute adapterid ja 26 kuuli, mis asuvad Kaitsepolitseiameti asitõendite hoidlas –KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; - padrunisalve taoline ese, pikkusega 227mm ja läbimõõt 25mm; metallist hõbedat värvi tugevate korrosioonikahjustustega torukujuline paksuselt kolmeastmeline detail kogupikkuegas 356mm ja läbimõõtudega vastavalt astmetele 36mm, 32mm ja 27mm; metallist tugevate korrosioonikahjustustega torukujuline detail pikkusega 288mm ja läbimõõduga 36mm, mille küljel musta värvi kummiriba koos selle külge kinnitatud kuue sõlme keeratud musta värvi kummiribaga; 332mm pikkusega puidust varre otsas 240mm pikkune metallist lülidega kett ning keti otsas raskusena metallist detail;metallist tugevate korrosioonikahjustustega relvataoline ese, mille mõõdud on 520mm üldpikkus ja 165mm kõrgus, relvaraua avause läbimõõt otsast mõõdetuna 7,6mm; rohelist värvi metallist kast, mille küljel valged kirjed „990 CARTRIDGES 5,56MM“; helepruun rihmaga nahkkabuur; 12 kaliibrilise signaalraketi hülss; 20 kaliibrilise siledaraudse tulirelvapadruni papist hülss; 16 erineva kaliibriga padruni kuuli; 13 metallist vuntpüssi padruni hülssi; 2 metallist detaili; 1 metallist silindrikujuline sangaga mõõteanum; kaks punast värvi ja üks kollast värvi plastmassist kinnitusega naelapüssi 29 löökpadruni sarnast eset, mille tagumises otsas sisse pressitud kirjed „HILTI“; hõbedat värvi 103 mm pikkune metallist ese, mille keskosa on kaardus – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel Jaanus Rannaojalt menetluskulud riigi tuludesse – KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel tekkinud kulu 1822 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu 168 ning KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1460 eurot, kokku 3450 eurot. Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude hüvitamise kohustus vastavalt KrMS § 180 lg-le 1. Samuti on süüdistatavale selgitatud kokkuleppemenetlusega kaasnevate menetluskulude summa suurust. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele menetluskulud tasuda 12 osas selliselt, et Jaanus Rannaoja tasub igakuiselt 20.ndaks kuupäevaks 287.50 eurot. 1-20-7385 (allkirjastatud digitaalselt) Teet Olvik kohtunik