lg 2 p 8 järgi lühimenetluses Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Sergei Listov Prokurör Süüdistatav Sergei Kalašnikov, isikukood 35905180322, xxx Vabariigi kodanik, xxx, emakeel xxx keel, viibimiskoht Viru Vangla, kriminaalkorras karistatud 6 korral, viimati: - 14.10.2019 Harju Maakohtu otsusega nr 1-19-6940
lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi vangistusega 11 kuud ja 25 päeva, karistuse kandmise algus 16.09.2019, ärakantud osa seisuga 07.07.2020 on 9 kuud 21 päev, ärakandmata osa on 2 kuud 4 päeva Tõkendit ei kohaldatud Kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban Kohtuistungi toimumise aeg 04.06.2020 Jõhvi kohtumajas RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238, § 306, § 309 lg 1, 3, § 310 lg 1, § 311, § 312, § 313, § 315 kohus O T S U S T A S: Sergei Kalašnikov süüdi tunnistada
Sergei Kalašnikov süüdi tunnistada
lg 2 p 9 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) kuu vangistust.
lg 1 alusel kuritegude kogumi eest lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ning mõista liitkaristuseks 3 kuud vangistust. 1
lg 2 alusel vähendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud liitkaristust ühe kolmandiku ehk 1 kuu võrra ning mõista liitkaristusena 2 kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda käesolev karistus, 2 kuud vangistust, kaetuks raskeima, Harju Maakohtu 14.10.2019 otsusega mõistetud vähendatud karistusega 11 kuud 25 päeva, mõistes liitkaristuseks 11 kuud 25 päeva vangistust. Arvata eelmise kohtuotsuse alusel ärakantud karistuse osa, seisuga 07.07.2020 9 kuud 21 päeva, liitkaristusest maha ning mõista liitkaristuseks 2 (kaks) kuud 4 (neli) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 07.07.2020 Rahuldada kannatanu S AS tsiviilhagi täies ulatuses VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel. Mõista Sergei Kalašnikovilt kannatanule tekitatud kahju hüvitamiseks välja 7,49 eurot, AS Si arveldusarve nr EExxx Swedbank AS-is. Asitõendid: 2 DVD-plaati videosalvestistega jätta kriminaaltoimiku juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel. Rahuldada kaitsja vandeadvokaat Arvo Suubani taotlus ja määrata tema poolt Sergei Kalašnikov’ile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 240 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise ja selleks ettevalmistamise eest 200 eurot, käibemaks 40 eurot). Menetluskulu kaitsjatasu kohtumenetluses 240 eurot - jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel. Välja mõista Sergei Kalašnikov’ilt riigituludesse menetluskulud: 129,69 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kohtukulude 129,69 eurot tasumine ositi 6 (kuue) kuu jooksul. Menetluskulud Sergei Kalašnikov’il tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Luminor Bank nr EE401700017002872300 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700028745 ning selgitus „Sergei Kalašnikov 1-20-2502 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kätte saadav. Apellatsiooni kasutamise soovist tuleb teatada kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 14.07.2020. 2 / 15 Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav alates 07.07.2020 Kohtuotsus jõustub 15-päevase tähtaja jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ehk 23.07.2020 juhul kui ükski menetluspool ei esitanud apellatsiooni kohtuotsuse peale. Süüdistus Sergei Kalašnikov on antud kohtu alla ja teda süüdistatakse
Nimelt selles, et tema, 19.03.2019 kella 19.00 ajal Jõhvi linnas aadressil xxx asuva kaupluse „S“ alkoholiletist võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil viinapudeli „Laua Viin“ 0,5L maksumusega 7,49 eurot ning möödus kassaliinidest selle eest maksmata jättes ning lahkus kauplusest, millega tekitas S AS-ile varalist kahju summas 7,49 eurot. Viking Security turvatöötaja V. V. jooksis koheselt S. Kalašnikovile järele ja nad said kokku Si ees asuvas parklas. Turvatöötaja üritas S. Kalašnikovit kinni pidada, samuti palus teda tagastada varastatud kauba ehk viina. Kui turvatöötaja tegi ettepaneku varastatud kauba tagastada – S. Kalašnikov hakkas käituma agressiivselt ja rääkima ebatsensuursete sõnadega. S. Kalašnikov ütles, et ta sai just vanglast välja ega tule turvatöötajaga kuhugi. Sel hetkel tõmbas S. Kalašnikov oma püksitaskust välja noa (käes oli näha tera). Varastatud kauba hõivamise eesmärgil suunas S. Kalašnikov noa turvatöötaja suunas ja ütles: „Kas sa oled lolliks läinud?“. Sellest tundis turvatöötaja hirmu ja hakkas kartma. Turvatöötaja võttis ähvardust reaalsena ja arvas, et S. Kalašnikov võib teda pussitada ja tema tervist kahjustada. Just seetõttu loobus turvatöötaja S. Kalašnikovi edasisest kinnipidamisest. Seega kasutas S. Kalašnikov vägivalda (noaga ähvardades) teda kinni pidada üritanud turvatöötaja suhtes ja tegi seda varastatud kauba (viina) hõivamise eesmärgil, mille tulemusel õnnestus tal varastatud kauba lõplikult hõivata ja sellega lahkuda. Seega süüdistatakse Sergei Kalašnikovit
lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises – s.o võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, samuti kui see on toime pandud relva või relvana kasutatava muu esemega või sellega ähvardades. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Isikule oli selgitatud, et kohus arutab kriminaalasja kriminaaltoimiku materjalide alusel, ilma kannatanu, tunnistaja osavõtuta ja annab hinnangu tema kohtueelsel uurimisel antud ütlustele kui tõendile. Isikule olid lühimenetluse erisused selged. Kohtuistungil ei soovinud süüdistatav anda ütlusi, kuid tunnistas oma süüd osaliselt, et möönab, et ta varastas viina poest, kuid ei ole kedagi ähvardanud. Tal ei olnudki kunagi nuga kaasas. Kuigi asjaolusid ta ei mäleta. Algul tuvastab kohus faktilised asjaolud, näitab, milline tegu on nendega tõendatud ja annab teole õigusliku hinnangu. S AS avaldusest nähtub, et 19.03.2019 kl 19.01 isik võttis poest ära ühe pudeli viina maksumusega 7,49 eurot. Kaup ei ole tagastatud. Kannatanu V. andis 19.03.2019 järgmised ütlused. Ta on turvamees xxx AS Si poes. Kella 19 paiku läks ta kassasid kinni panema ja märkas meest, kes päeva jooksul on korduvalt poes käinud. Sel hetkel suundus mees väljapääsu 3 / 15 juurest saali. Mehel oli seljas hall jope, jalas tumesinised dressipüksid, peas tumedat värvi soni ja valge habe. Kannatanu läks turvaruumi, et jälgida kaamerast. Ta nägi, kuidas isik läks alkoholiga lettide juurde, võttis letilt lauaviina pudeli ja pani oma kilekotti. Siis isik pani ostukorvi saia ja vorsti ja suundus kassa poole. Seal maksis ta vorsti ja saia eest, mitte aga viina eest. Kui kannatanu seda kõike nägi, väljus ta turvaruumist ja jooksis isikule tänavale järele. Ta püüdis isiku kinni õigeusu kiriku juures ja palus, et too tuleks kannatanuga kaasa ja tagastaks poele varastatud viina. Isik oli agressiivne, väljendus ebatsensuurselt, ütles, et ta sai täna vanglast välja ja ei lähe kannatanuga kuhugi. Sel hetkel võttis ta püksitaskust noa välja. Kannatanu nägi noatera, täpsemalt ei oska kirjeldada, käepidet ei näinud. Isik suunas noa kannatanu poole ja ütles: „ kas sa oled lolliks läinud?“ Kannatanu tundis hirmu, et isik võib teda noaga rünnata. Sellepärast ei läinud ta isiku järele. Isik suundus Tsentrali poe poole. Kannatanu selgitas, et isik käitus noaga rahulikult ega näidanud käitumisega, et soovib nuga kasutada. Asitõendi vaatlusprotokollist, koostatud 30.01.2020 nähtub, et vaadeldud on kahel DVD-R plaadil olevad videosalvestised. Üks salvestis on Si AS xxx poe sisekaameraga tehtud ja edastatud Viking Security AS poolt. Teine on Jõhvi linna avaliku ruumi kaameraga tehtud salvestis.
lg 2 p 8 järgi, kokkuvõtlikult selliselt, et ta võttis poest viina ära, möödus kassast, jättis kauba eest maksmata, suundus poe eest olevasse parklasse, kus teda avastas talle järgnenud poe turvamees, kes on menetluses kannatanu V.. Isik näitas turvamehele nuga, öeldes, et „oled sa lolliks läinud või“. Kannatanu kartis nuga, tundis hirmu ja sellepärast ei jätkanud isiku kinnipidamisega. 5 / 15 Seega peab kohus tuvastama, kas süüdistatav, kes võttis vallasasja ära selle omastamise eesmärgil, pani selle toime ähvardades isikut relvataolise esemega. Positiivse vastuse korral oleks tegu kvalifitseeritav
lg 2 p 8 alusel - võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, samuti kui see on toime pandud relva või relvana kasutatava muu esemega või sellega ähvardades. Kaitsja andis arvamuse, et isegi kui arvata, et süüdistatav kasutas kannatanu suhtes psüühilist vägivalda, ähvardades relvataolise esemega, oli selleks ajaks vargus juba lõpule viidud ja varasemalt toimepandud lõpuleviidud vargus ei transformeeru röövimiseks ainult sellel põhjusel, et turvamees otsustas isiku kinni pidada pärast varguse toimepanemist.
kuriteokoosseis on üles ehitatud vargusena (võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil), millest saab röövimine lisatunnuse olemasolul.
lg 1 puhul on see varguse toimepanemine vägivallaga.
lg 2 p 8 puhul varguse toimepanemine relvaga, relvana kasutatava esimega või sellega ähvardades. Röövimise kuriteokoosseisu sisu kohta on kohtupraktika olemas, Riigikohtu lahend 3-1-1100-06, ja hiljem on samad seisukohad kinnitatud lahendis 3-1-1-27-
lg 2 p 8 järgi, sest olles poe müügisaalis, kassa juures, vahetult peale kassast möödumist ega poe turvatud alal ei ole isik teo toimepanemisel kedagi ähvardanud relvataolise esemega. Varguse lõpuleviimise küsimuses on maakohtul viidata kohtupraktikale. Asjas 3-1-1-23-08 on Riigikohtu poolt rõhutatud, et vargus jäi katse staadiumile, lõpuleviidud kuriteoga oleks tegemist siis kui isik oleks saanud varastatud esimega baarist välja minna. Seega kohtupraktika käsitleb lõpuleviidud kuriteona vargust näiteks siis, kui isik lahkub asutusest ( baarist, poest, muu teenuse osutamise koht) ja võib varastatud asja käsutada oma soovi järgi. Kohus tsiteerib: 3-1-1-23-08, p 7: „…Kolleegium peab siinjuures täiendavalt vajalikuks märkida, et süüdistatava tegu oleks tulnud käesoleval juhtumil kvalifitseerida lõpuleviidud vargusena siis, kui tal oleks õnnestunud mobiiltelefoniga baarist väljuda. Alles sellisel juhul oleks süüdistataval tekkinud võimalus varastatut oma äranägemise järgi käsutada.“ Omalt poolt maakohus lisab, et asutuse ümber võib olla turvatud ala, näiteks baaris juures esiruum, mis ei ole iseenesest baari ala. Poes võib olla turvatud ala turvaväravatest kuni poe ukseni. Kui isik viibiks turvatud alal, siis maakohtu arvates ei oleks vargus lõpule viidud kuni isik lahkub turvatud alast, sest enne seda ei ole tal siiski võimalik varastatud asja käsutada oma soovi järgi ehk tal ei oleks veel võimu asja üle. Palju sõltub faktilistest asjaoludest igas konkreetses kriminaalasjas. Igal juhul on kohtupraktika jätkuval seisukohal, et reeglina kui isik lahkub varastatud esemega teatud turvatud, piiratud alast, kus oli varastatud asja asukoht, ja tal tekib võimalus käsutada asja oma soovi järgi, et kuritegu lõpule viidud. Kohus ei näe alust, miks tuleks hakata kohtupraktikat muutma. Röövimisena kvalifitseerimise osas on kohtupraktika olemas. Kohtupraktikas on rõhutud, et röövimisena kvalifitseerimiseks peab vägivald (analoogiliselt ka relvataolise esemega ähvardamine) olema asja äravõtmise vahendiks ja seotud võõra vara hõivamisega. Juhul, kui algul soovib isik toime panna vargust, kuid kasutab vara hõivamise lõpuleviimiseks isikut takistama ilmunud kannatanu suhtes vägivalda, on tegemist röövimisega. Kohus tsiteerib: 3-1-1-54-13, p 9 „…Tuvastatud faktiliste asjaolude pinnalt saab rääkida vägivallast kui asja äravõtmise vahendist ja selle ajalisest seotusest võõra vara hõivamisega. A. L., kes soovis algselt toime panna vargust, kasutas vara hõivamise lõpuleviimiseks teda takistama ilmunud M. L.-i suhtes vägivalda. …“ Kohus on tutvunud ülalnäidatud kriminaalasja 1-12-3197 kohtuotsustega veendumaks, et nimetatud asjas tuvastatud faktilised asjaolud ja kohtute pool nende alusel tehtud järeldused on käesoleva asja menetlevale kohtunikule abistav materjal. Varguse toimepanija väljus haagissuvilast, kui kohale ilmus kannatanu, kes püüdis isikut takistada varguse toimepanemisel. Isik kasutas kannatanu suhtes kohapeal vägivalda ja osa asju jäigi sündmuskohale, ühe varastatud asjaga õnnestus isikul sündmuskohalt lahkuda. Ringkonnakohus rõhutas selles asjas, et isikul õnnestus realiseerida oma tahe - saada kätte kannatanule kuuluv asi füüsilise vägivalla abil. Vägivalda kasutas isik kannatanu tõrjumiseks, asjale valduse säilitamiseks ja asja üleminekut takistavat vastupanu murdmiseks. Ja kuna vägivald oli ajaliselt seotud kannatanu asja hõivamisega, on õige kvalifitseerida röövimisena. Tallinna Ringkonnakohus selles asjas samuti kinnitas, et tähtis on varguse lõpuleviimise moment ehk millal kasutatakse vägivalda. Punktis 6 märkis ringkonnakohus „
järgi kvalifitseeritav kuritegu on lõpule viidud momendist, mil süüdlane on kehtestanud 8 / 15 tegeliku võimu asja üle. Kuni sellise võimaluse saabumiseni ei ole salajane vargus lõpule viidud ning süüdlase tahtlus võib üle kasvada tahteks panna toime teine tegu. ….“ Maakohtu kohtuotsusega on kannatanu ütlustega tuvastatud, et kannatanu oli algul 15-20 kaugusel haagissuvilast, kui nägi, et uks on avatud. Ta läks suvila kohale ja uksest tuli talle vastu isik koos varastatud asjadega. Eesmärgiga takistada isikut võttis kannatanu isiku õlast kinni, isik kasutas kannatanu suhtes vägivalda ( kohtuotsuse lk 3-4). Järelikult on kohtupraktika jätkuvalt seisukohal, et röövimise kvalifitseerimiseks peab kvalifitseeriv tunnus olema täidetud enne varguse lõpuleviimist ehk ajal, kui isik ei ole veel saavutanud valduse üle võimu. Selline seisukoht ei ole hilisema kohtupraktika kuidagi korrigeeritud. Käesolevas kriminaalasjas on kohus tuvastanud, et vargus oli lõpule viidud enne seda kui kannatanu ja süüdistatav suhtlesid parklas ja mil süüdistuse kohaselt on süüdistatav kannatanut ähvardanud. Kohtupraktika kinnitab, et varguse lõpuleviimine ei sõltu sellest, kui kiiresti tegutseb kannatanu, nähes salajaselt varguse toimepanemist (prokurör pidas just sellist asjaolu kaalukaks röövimise kvalifitseerimiseks). Oluline on see, kas kannatanu suhtes kohaldatakse vägivalda või ähvardatakse relvataolise esemega enne seda, kui vargus on lõpule viidud. Käesoleva kriminaalasjas on usaldusväärselt tuvastatud, et süüdistatav on kehtestanud võimu varastatud asja üle ja alustanud asja käsutamist oma äranägemise järgi (kas jõudis selle ära peita, kellelegi edastada, või maitsta varastatud viina) enne kui tal tekkis suhtlemine kannatanuga. Nüüd kohus annab vargusele õigusliku hinnangu. Kuna varguse esemeks oleva asja maksumus on 7,49 eurot, on tegemist süüteoga väheväärtusliku asja vastu, mis on karistatav
lg 1 järgi, viitega
§-le 199 lg 1, ehk tegemist on väheväärtusliku asja vargusega. Kaitsja möönis, et ei ole välistatud, et isiku puhul võib järeldada, et ta pani toime
Kohus leiab, et sellega võib nõustuda. Kuni 19.03.2019 viibis isik vangistuses. Samal päeval paneb ta varguse toime. Karistusregistrist nähtub, et järgnevalt oli ta
Kohus leiab, et võttes arvesse nende kolme varguse toimepanemise lühikest ajavahemikku, võib asuda seisukohale, et väheväärtuslike asjade vastu süütegude toimepanemine on isiku elustiil. Kohtu järeldust kinnitab ka isiku suhtes 14.10.2019 tehtud kohtuotsus, millega tunnistati isik süüdi varguse katses, mis oli toime pandud süstemaatilisuse tunnusel. Nimetatud süüdimõistmise fakt ei tee varasemaid vargusi automaatselt süstemaatiliseks, sest otsuse alusel ei ole teada, millal vargus või vargused olid toime pandud (võib olla mitu aastat tagasi enne kohtuotsust, kohtuotsus ei sisalda süüdistust ega seda, millistes tegudes on isik süüdi tunnistatud). Samas näitab süüdimõistmise fakt, et isikul on siiski kalduvus toime panna varavastaseid süütegusid. Kohus leiab, et vargus, nimelt varastas süüdistatav Kalašnikov AS Si poest Jõhvis 19.03.2019 kl 19 paiku ühe pudeli viina maksumusega 7,49 eurot, tekitades varalise kahju AS S, on toime pandud ettekavatsetult
lg 2 mõttes, ehk isik seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamist ehk viina äravõtmist ja pidas seda vähemalt võimalikuks, sest pannes viina kilekotti ja suundudes sellega kassa poole ja jättes viina eest maksmata, pidaski isik võimalikuks, et vargus ehk asja äravõtmine ka õnnestub. 9 / 15 Arvestades ülaltoodut, leib kohus, et süüdistatava poolt 19.03.2019 toimepandud ühe pudeli viina vargus on kvalifitseeritav
Nüüd annab kohus hinnangu süüdistatava tegevusele, mis oli süüdistuses kirjeldatud, kui ähvardamine relvataolise esemega. Kohus kontrollib, kas süüdistatava tegevuses on
lg 1 järgi ettenähtud kuriteokoosseis.
lg 1 näeb ette vastutuse muuhulgas tapmise, tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise eest, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Riigikohtu lahendis 1-19-1849/43 on rõhutatud: „23.
dispositsioonis kirjeldatud süüteoga rünnatakse teise inimese vaimset tervist, kasutades selleks psüühilist vägivalda. Psüühilise vägivalla sisuks on ähvardus, millega kutsutakse kannatanus esile arusaam, et süüdlane võib ähvarduse täide viia. Oluline on tähele panna, et
tunnuseid ei saa realiseerida igasuguse ütluse või teoga, mida võib tõlgendada ähvardusena, vaid ähvardamine tähendab vaadeldava kuriteokoosseisu mõttes võimaliku kahju (surm, tervisekahjustus, olulises ulatuses vara rikkumine või hävitamine) tekkimise või saabumise ettekujutuse loomist kannatanul, olgu siis sõnaliselt või mõnel muul konkreetse kannatanu jaoks arusaadaval moel. Toimepanija peab looma kahjuliku tagajärje saabumisest mulje kui millestki, mis sõltub tema tahtest, s.t tekitama kannatanus ettekujutuse, et ta valitseb sündmuste edasist võimalikku käiku (nt realiseerib ähvarduse omakäeliselt või mõjutab teist isikut kannatanule kahju tekitama). Arvestades, et
on formaalne teodelikt, on oluline rõhutada, et ähvarduse tegelik täideviimine tulevikus ei pea olema mõeldud reaalsena, vaid see peab kannatanu jaoks üksnes sellisena näima. …“ Kohus leiab, et kuriteokoosseisu objektiivse pildi moodustavad teoaktid ja kohustuslik tingimus (kannatanu kartus ähvarduse täideviimise kohta) on täidetud. Kohtu arvates kannatanule oligi loodud ettekujutus võimaliku kahju saabumises (võimalikust tervisekahjustuse tekitamisest). Nimelt, kannatanu andis ütlusi, et süüdistatav ütles kannatanule, et ta on alles vanglast vabanenud ja seega ei lähe turvamehega kuhugi, peale seda võttis taskust välja eseme ja suunas selle kannatanu poole ja ütles, et “Sa oled lolliks läinud?“. Kannatanu nägi eseme tera ja leiab, et see oli nuga. Kannatanu tundis hirmu, et isik võib teda pussitada ja kannatanu lahkus. Samas käitus süüdistatav rahulikult ega näidatud oma käitumisega, et sooviks kannatanut rünnata. Kannatanu ütlused on kinnitatud salvestisega, mis oli uuritud ka kohtuistungil, et parema käega võtab süüdistatav pükste taskust välja eseme, mis on pikliku kujuga ja mille pikkus on visuaalselt pikem, kui seda hoidva labakäe suurus, ja suunab korraks kannatanule, mille peale kannatanu nagu taganeb, keerab tagasi. Seega süüdistatava tegu seisnes selles, et ta võttis taskust välja noataolise eseme välja ja suunas selle korrast kannatanu poole. Kohus leiab, et keskmise mõistliku kõrvalseisjast isiku jaoks on see ähvardamine tervisekahjustuse tekitamisega. Kohus ei näe võimalust tõlgendada sellist tegevust kuidagi teisiti. Seda enam, et teole järgnes ka sõnaline väljend „kas sa oled lolliks läinud“. Süüdistatav ei soovinud enda kinnipidamist, kuna alles samal päeval sai vanglast välja, millele osutavad selgelt tema sõnad kannatanule, et ta ei lähe koos kannatanuga kuhugi. Need süüdistatava sõnad võisid soodustada kannatanul ettekujutuse loomist, et isik ähvardab ja ähvardus on reaalne, sest isikul on selleks kindel motivatsioon – vältida kinnipidamist. 10 / 15 Kannatanu käitumine on salvestiselt nähtuvalt tingitud kartusest, et isik võib pussitada teda noa või vähemalt noataolise esemega. Kannatanu taganeb hetkel, kui süüdistatav võtab taskust välja pikliku kujuga eseme. Salvestisest ei nähtu, kas tegemist on noa või vähemalt noataolise esemega, kuid kohtule ei ole alust kahelda, et tegemist on esemega, millel oli torke-lõike vahendi tunnused. Ka salvestisel, kui seda peatada, võib näha eseme nagu metallist pinna peegeldust. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kannatanul tekkis kartus, et ähvardamine relvataolise ehk noataolise esemega on reaalne, et talle võidakse tekitada tervisekahjustus. Eelnevalt on süüdistatav kannatanule üles tunnistanud, et ta alles vabanes vanglast. Kõrvalseisjast isiku jaoks võib selline fakt suurendada kartust, et süüdistatav ähvardab tervisekahjustuse tekitamisega. Lahendis 1-19-1849/43 p 24 on märgitud, et ähvardus peab reaalsena näima mitte ainult konkreetsele kannatanule, arvestades tema eripära või emotsionaalset seisundist, vaid ka tavalisele mõistlikule kõrvalseisjale. Kohus leiab, et süüdistatav teost ei saaks ka kõrvalseisja teha järeldust, et tegemist on kas süüdistatava nalja või ainult pahameele väljendamisega. Ka kõrvalseisjale oleks see ähvardamine tundunud reaalsena, arvestades, et: noataolise esemega on reeglina tekitatakse just tervisekahjustus, mitte lihtsalt valu ilma kehavigastuseta, süüdistatava liigutus esemega käes on iseloomulik just noataolise esemega ähvardamisele, süüdistatav väljendas kindlalt, et ta ei lähe turvamehega kuhugi, pärast seda suunas eseme kannatanu poole ja ütles „kas sa hulluks läinud“, ehk süüdistataval oli kindel motivatsioon. Siinjuures kohus märgib, et kas süüdistataval oli tõeline kavatsus kannatanule tervisekahjutuse tekitamiseks ei ole tähtsust ( sama Riigikohtu lahend p 24) Siinjuures peab kohus vajalikuks peatuda ka järgmisel probleemil. Viimases kohtupraktikas on rõhutatud, et iga kuriteotunnustele vastav tegu ei ole alati kuritegu karistusõiguslikus mõttes ehk karistusõiguslikult vastab isik siiski alles siis, kui tema tegu on piisava intensiivsusega, ehk karistuslik vastutus on viimane abinõud – ultima ratio põhimõte, lahend 1-19-31/63 p 18; 1-16-10326/51 p 27: „…Praeguse kohtuasja põhiküsimusena tulebki otsustada, kas süüdistuses kirjeldatud käitumine on nn piiripealne juhtum, mille puhul on võimalik karistusõigusliku sekkumise vajadust eitada…“. Antud kriminaalasjas on tuvastatud, et esiteks, ähvardamise ehk teo toimepanemise ajal paiknesid süüdistatav ja kannatanu parklas üks teise suhtes selliselt, et nende vahel oli kõige lühem vahemaa vähemalt kolm parkimiskohta. See on nähtav salvestiselt. Teiseks. Kogu sündmus, ähvardamine kestis 1-2-3 sekundit, isik võttis eseme välja ja peaaegu kohe pani taskusse tagasi ja lahkus sündmuskohalt. Eseme väljavõtmisele kannatanu kohe keerab ringi ja taganeb. Arvestades neid faktilisi asjaolusid, ehk ähvarduse erilist lühiajalisust ja isikute vastastikust paiknemist, mil nende vahel on piisav vahemaa, tekib küsimus, kas mõistliku kõrvalseisja jaoks on üldse mõeldav, et sellist süüdistatava käitumist sellistes asjaoludes tuleb üldjuhul hinnata ähvardamisena ja kas igaühel mõistlikul kõrvalseisjalt tekiks kartus ja kas ta peaks seda ähvardamist reaalseks. Kohus leiab antud konkreetses kriminaalasjas, et ähvardamise lühiajalisus ega see, et isikute vahel oli vähemalt kolm parkimiskohta, ei välista, et igal mõistlikul kõrvalseisjal tekib reaktsioon temale suunatud noataolisele esemele, seda enam, et eelnevalt hoiatab isik kannatanut, et isik on alles vanglas vabanenud ja noataolise eseme näitamisel kõlab ka isiku hoiatus „ kas oled hulluks läinud?“. Selline reaktsioon on loomulik ja see on kartus, hirm oma tervise pärast. Nagu eelpool oli märgitud, kohtupraktika kohaselt ei oma tähtsust, kas 11 / 15 isikul oli ka tegelik soov kannatanut rünnata ja kahjustada tema tervist, seetõttu ei saa väita, et need kolm parkimiskohta isikute vahel, ehk kannatanu paiknemine noataolisest esemest piisaval kaugusel, oleks viinud ähvardamise kvaliteedi nullini. Peamine, et kannatanul on ja kõrvalseisjal oleks tekkinud ettekujutus, et võidakse tema tervist kahjustada, antud juhul pussitada, nagu avaldas kannatanu oma ütlustes. Kohus tõdeb, et ähvardamine oli lühiajaline küll, kuid mitte olematu, ja sisu poolest selge ja hirmutekitav. Kohus leiab, et kannatanu ütluste ja salvestisega on tõendatud, et 19.03.2019 kl 19 paiku Jõhvi JEWE keskuse parklas, hoiatades kannatanut, et tema (süüdistatav) on samal päeval vabanenud vanglast, ähvardas süüdistatav kannatanu V.it tervisekahjutuse tekitamisega, võttes välja noataolise ehk relvataolise eseme välja, suunates selle kannatanu poole ja öeldes talle, kas kannatanu on hulluks läinud. Kohus leiab, et süüdistatav tegutses ähvardamise otsese tahtlusega
Ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, sest teadis, et suunates noataolise eseme kannatanu poole ja öeldes „ kas oled hulluks läinud“, loob ta kannatanule ettekujutuse, et kannatanule võidakse tekitada tervisekahjustus, ehk ähvardas kannatanut. Samuti süüdistatav vähemalt möönis, et ta ähvardab kannatanut, sest sellele osutab tema tegu – noataolise eseme suunamine kannatanu poole ja süüdistatava sellele kaasnevad sõnad, et ta on alles vanglast vabanenud ja „ kas ta ( kannatanu) hulluks läinud“. Süüdistatava tegu tuleb kvalifitseerida
Õigusvastasust välistavaid asjaolusid
2 peatüki 2. jao mõttes ei ole kohus tuvastanud. Samuti ei ole tuvastatud süüd välistavaid asjaolusid
). Ta on süüvõimeline, sest on süüdiv ja täiskasvanu (
Tema puhul ei esine asjaolusid
TSIVIIHAGI AS S esitas tsiviilhagi summale 7,49 eurot Sergei Kalašnikovi vastu, kes 19.03.2019 varastas AS Si poest ühe pudeli viina maksumusega 7,49 eurot. Kahju ei ole hüvitatud. Kaup ei ole tagastatud. Tsiviilhagi on esitatud VÕS §1043 ja 1045 lg 1 p 5 alusel. Süüdistatav võttis kohtuistungil tsiviilhagi omaks. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) hüvitama kahju, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Järelikult peab kohus tuvastama, kas isikule on kahju tekitatud, kas kahju on õigusvastane, kas kahju on tekitanud süüdistatav. Tõendamiseseme asjaolude hulka kuulub ka põhjusliku seose tuvastamine süüdistatava teo ja tekkinud kahju vahel. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud järgmised faktilised asjaolud, et süüdistatav pani kannatanu AS Si suhtes toime varguse ja kahju on tekitatud tema toimepandud kuriteo tagajärjel. 12 / 15 VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohus võtab vastava normi materiaalõiguslikuks aluseks süüdistatava vastu esitatud nõude menetlemisel. Kahju hüvitamisel on isiku süü kahju tekitamises eeldatud VÕS § 1050 lg 1 alusel. Vastavalt TsMS § 440 lg 1 rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus teha hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus märgib, et kohtu põhjendamiskohustusest vabastamist (tsiviilhagi õigeksvõtu korral) toetab ka Riigikohtu seisukoht (lahend nr.3-1-1-81-12; 3-1-1-79-09). Nii rahuldab kohus kannatanu AS S esitatud tsiviilhagi summas 7,49 eurot täies mahus lähtudes Võlaõigusseaduse § 127, § 132, § 1043, § 1045 lg 1 p 5. KARISTUS
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Riigikohtu otsuse nr.3-1-1-58-13 p.7 järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sama otsuse p.8 selgitatakse, et lisaks isiku süüle tuleb
kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Eeskätt märgib kohus, et lühimenetluses mõistetakse karistust täpselt samadel põhimõtetel nagu üldmenetluses (vt Riigikohtu lahend 3-1-1-77-11). Tegemist ei ole nö konsensusliku karistuse mõistmise ega kompromissiga. Lühimenetluses on ainuke eelis süüdistatavale, et mõistetud karistust vähendatakse ühe kolmandiku võrra. Teine märkus on see, et kohus ei ole seotud kaitsja ega prokuröri karistustaotlusega ja lahendab karistuse küsimuse seaduse alusel ning oma siseveendumusel (vt Riigikohtu lahend 3-1-1-99-13). Ja kolmandaks, varem korduvalt karistatud isikuid, kes on korduvalt toime pannud isikuvastaseid kuritegusid, ootab kohtu poolt rangem kohtlemine karistuse mõttes (vt Riigikohtu lahend 3-1-1-13-11). Süüdistatav ei ole varasemalt isikuvastaste kuritegude eest karistatud. Karistust kergendavaks asjaoluks on isiku kahetsus varguse toimepanemist. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. 13 / 15
lg 2 järgi ettenähtud kuriteo eest karistatakse kas rahalise karistuse või vangistusega kuni 5 aastani. Vangistuse keskmine määr 2 aastat 6 kuud.
lg 1 järgi ettenähtud kuriteo eest karistatakse kas rahalise vangistuse või kuni 1 aastase vangistusega. Vangistuse keskmise määr on 6 kuud. Kohus leiab, et rahalise karistuse mõistmine ei ole süüdistavava puhul põhjendatud. Isik on varasemalt kohtulikult karistatud 6 korral ja alati karistatud vangistusega. Kohus ei näe, et nüüd kergema karistusliigi kohaldamine oleks kooskõlas karistamise eesmärkidega. Isik on korduvalt karistatud just varavastaste kuritegude toimepanemise eest ja korduvad reaalsed vangistused ei mõjutanud isikut hoiduda süütegude toimepanemisest. Seega ei ole kohtul ühtki alust arvata, et rahaline karistus nüüd peaks isikut mõjutama. Kuigi isikut, nagu näitab isiku elulugu, ei mõjuta ka vangistus, oleks rahalise karistuse täitmine oluliselt raskendatud või hoopis võimatu, sest isik praegugi viibib vangistuses, isikul puuduvad püsivad piisavad sissetulekud. Väärteokorras on isik varavastaste süütegude eest karistatud 3 korral, ükski trahv, isegi 20eurone, ei ole tasutud. Seega ei ole lootust, et rahalist laadi karistus üldse täidetakse.
Isik varastas ühel korral ühe viina, mille maksumus on 7,49 eurot. Omandi rikkumise ulatus on vähene. Tegemist on üheepisoodilise teise astme kuriteoga.
Isiku tegu oli lühiajaline. See ei riivanud kannatanu vaimset tervist oluliselt. Tegemist on samuti üheepisoodilise teise astme kuriteoga. Samas arvestab kohus, et süüdistatav ähvardas kannatanut mitte sõnaliselt, vaid ähvardamise peamiseks käitumisaktiks oli noataolise eseme suunamine kannatanu poole. Samas arvestab kohus, et selle eseme näitamine kestis paar sekundit ja süüdistatav pani eseme tasku ja lahkus kohalt. Ta ei üritanud võimendada ähvardamist ega jätkata sellega kuni kannatanu lahkub kohalt. Süüdistatav on varasemalt kohtulikult karistatud 6 korral varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Väärteokorras on samuti varavastaste tegude eest karistatud, seda 3 korral. Isikul on kalduvus sooritada varavastaseid süütegusid. Samas ei saa pidada isikut ohtlikuks ühiskonnale laiemas mõttes. Ta ohustab teiste isikute vara. Tema seadusevastane tegevus ei lähe reeglina varguste toimepanemise raamistikust välja. Küll käesolevas asjas on tuvastatud, et süüdistatav võib ähvardada, seega uue isikuvastase kuriteo, eriti ähvardamise, toimepanemine ei ole süüdistatava puhul välistatud. Kohus leiab, et
lg 2 p 9 järgi tuleb süüdistatavat karistada vangistusega 1 kuu ja
lg 1 järgi karistada vangistusega 3 kuud.
§ lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista kuritegude kogumi eest liitkaristus 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud liitkaristust ühe kolmandiku võrra, mõistes liitkaristusena 2 kuud vangistust. Kuna kuriteod, mille eest isikut karistatakse olid toime pandud enne 14.10.2019 tehtud kohtuotsust, tuleb isikule mõista liitkaristus kohtuotsuste kogumi eest
Käesoleva kohtuotsusega mõistetud vähendatud liitkaristus 2 kuud vangistust tuleb lugeda kaetuks isikule Harju Maakohtu 14.10.2019 mõistetud vähendatud vangistusega 11 kuud 25 päeva vangistust, ning mõista liitkaristuseks lõplikult 11 kuud 25 päeva vangistust. 14 / 15 KRIMINAALMENETLUSE KULUD Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 on kuludeks kaitsjatasu õigusabi eest määratud korras, sundraha. KrMS § 180 lg 1 alusel kannab menetluskulusid tegemisel. süüdistatav süüdimõistva kohtuotsuse Kriminaalasjas tekkinud järgmised menetluskulud: - 129,69 eurot kaitsjatasu riigi õigusabi korras kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest; - 240 eurot kaitsjatasu kohtulikus menetluses osutatud riigi õigusabi eest. Kohus on teinud süüdistatava suhtes süüdimõistva kohtuotsuse. Üheski õigusevastases teos ei ole isik õigeks mõistetud. Järelikult kannab eelloetletud menetluskulud süüdistatav ise. Teise astme kuriteo puhul on sundraha 876 eurot. Sundraha on välja mõistetud 14.10.2019 Harju Maakohtu kohtuotsusega samuti lühimenetluses, millega süüdistatav tunnistati süüdi süstemaatilises varguses, selle katses. Käesoleva kriminaalasjas esemeks olevad teod (süstemaatiline vargus ja ähvardamine) on toime pandud 19.03.2019 ehk enne 14.10.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.