← Eesti

2-20-131/8

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-20-131 Otsuse tegemise aeg aja koht

  1. juuni
  2. a, Jõhvi Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi L T G hagi D F G vastu elatise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg
  3. mai
  4. a Menetlusosalised Hageja: L T G (isikukood: xxx, elukoht: xxx) Hageja seaduslik esindaja: J M (isikukood: xxx, elukoht: xxx) Hageja lepinguline esindaja: M F (volikirja alusel, e-post: xxx) Kostja: D F G (sündinud xxx. a, elukoht: xxx) RESOLUTSIOON
  5. L T G hagiavaldus rahuldada.
  6. Välja mõista D F Glt elatis hageja L T G kasuks alates
  7. jaanuarist
  8. a igakuise elatusrahana 292 (kakssada üheksakümmend kaks) eurot kuus kuni tütre täisealiseks saamiseni.
  9. Menetluskulud jätta kostja kanda. 1
  10. Välja mõista D F Glt L T G kasuks menetluskulud 241 (kakssada nelikümmend üks) eurot 48 senti. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGEJA NÕUE
  11. Hagiavalduse kohaselt oli hageja seadusliku esindaja ja kostja vaheline abielu sõlmitud xxx. aastal. xxx. a aastal J M ja kostja vaheline abielu lahutati. Abielust sündis hageja seaduslikul esindajal ja kostjal laps: L T G. Sündimise momendist laps elab pidevalt ema juures. Hageja seaduslik esindaja täidab oma lapse ülalpidamise kohustust üksinda. Kostja lapse ülalpidamises ei osale. J Ml on raske üksi rahuldada kõiki lapse materiaalseid vajadusi. Samal ajal J Ml on teada, et kostjal on sissetulekud, mis võimaldavad tagada lapse vajadusi. Hageja palub välja mõista kostjalt elatis suuruses pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuus hageja kasuks alates hagiavalduse esitamisest. Määrata kostja kanda hageja poolt tehtud kohtukulud.
  12. Kostjale on kohtudokumendid kätte toimetatud isiklukult 29.01.2020 .a Kostja ei ole esitanud hagiavaldusele vastust ega vastuväiteid.
  13. Kohus määras asja arutamise kohtuistungile, kohtuistungile kostja ei ilmunud. Kohtul ei ole teada kostja kohtuistungile mitteilmumise põhjust.
  14. Kohtuistungil palus hageja esindaja hagiavaldus rahuldada. Hageja seaduslik esindaja selgitas, et ta tuli Eesti Vabariiki tagasi elama
  15. aasta novembrikuus. Lapse isaga sõlmisid nad Bastia kõrgema astme kohtus kokkulepe elatise kohta. Kokkuleppe punkti 6.
  16. kohaselt „ lapse isa maksab 100 eurot kuus lapse ülalpidamiseks ja hageja seaduslikul esindajal on õigus tasuta kasutada perekonna eluaset ning see 100 eurot indekseeritakse igal aastal tarbijahinnaindeksiga“. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 4.Kohtualluvus 4.
  17. Põlvnemisasja ja ülalpidamisasja kohtualluvus - põlvnemisasi on tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on põlvnemise tuvastamine või sünniaktis või rahvastikuregistris vanema kande vaidlustamine. Eesti kohus võib põlvnemisasja lahendada, kui vähemalt üks pooltest on Eesti Vabariigi kodanik või kui vähemalt ühe poole elukoht on Eestis. Eesti kohtus lahendatavas põlvnemisasjas esitatakse hagi lapse elukoha järgi. Kui lapse elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi kostja elukoha järgi. Kui kostja elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi hageja elukoha järgi. 2 4.
  18. Sätestatut kohaldatakse ka ülalpidamisasjade suhtes. Ülalpidamisasi on tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on nõue, seadusest tuleneva vanema ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealise lapse suhtes 4.
  19. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 103 lg 2, 3 ja lg 4 p 1 sätestatud erandlikku alluvust ülalpidamisasjas rakendatakse alaealise lapse ülalpidamisasjas (vt TsMS kommentaarid I osa,
  20. peatüki § 103 punkti 3.5 e - §103 lg 3 esimeses lauses ja lg 4 esimeses lauses sätestatu kehtib alaealise lapse kui nõrgema poole kaitseks). 4.
  21. Viru Maakohus on pädev asja lahendama, sest alaealine elab alates
  22. aastast Eesti Vabariigis ning Viru Maakohtu teeninduspiirkonnas.
  23. Kohus on seisukohal, et L T G hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
  24. Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealiste laste eest. L T G on D F G tütar.
  25. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.
  26. Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
  27. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vaata Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vaata näiteks Riigikohtu 24.
  29. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13).
  30. Vastavalt PKS § 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
  31. Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning elatise nõudja ei pea selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama.
  32. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vaata näiteks Riigikohtu 07.02.
  33. a lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 punkt 12; 22.03.
  34. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16 punkt 13; 08.01.
  35. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1165-13 punkt 15).
  36. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). 3
  37. Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vaata näiteks Riigikohtu 24.10.
  38. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 punkt 13).
  39. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01 2014.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13 p 12). Kohus lisab siinkohal, et vanemate lahuselu tõttu ei peaks halvenema lapse senine elustandard.
  40. Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited ning vastavalt TsMS § 5 lg 2 määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
  41. Hageja pidi tõendama, et kostja on rikkunud ülalpidamiskohustust hageja ees, st on jätnud elatise tasumata või tasunud seda ebaregulaarselt ja ebapiisavalt.
  42. Hageja seaduslik esindaja märkis istungil, et neil on kostjaga sõlmitud Bastia kõrgema astme kohtus kokkulepe elatise kohta. Kokkuleppe punkti 6.
  43. kohaselt „ lapse isa kohustub maksma lapse emale ühise lapse hooldus-ja kasvatuskulude katteks 100 eurot kuus, mille puhul tuletatakse meelde, et lapse emal on õigus kasutada tasuta perekonna eluaset (Prantsusmaal). See rahaline osalus indekseeritakse igal aasta abielulahutuse kohtuotse aastapäeva seisuga kõikide leibkondade tarbijahinnaindeksiga, mille avaldab Insee, kusjuures aluseks võetakse indeks on abielu lahutatuks tunnistamise kuupäeval kehtiv indeks
  44. Hageja ja hageja seaduslik esindaja ei kasuta nimetatud eluaset kuna elavad alaliselt Eestis. Lapse isa ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mis on kokkuleppes märgitud. Hageja seaduslik esindaja märgib, et kostja ei täida lapse ülalpidamiskohutust.
  45. Kostja ei ole kohtule seaduses ettenähtud tähtaja jooksul vastuväiteid esitanud. Seega loeb kohus hageja poolt esitatud nõude kostja poolt omaksvõetuks.
  46. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hageja elatise nõue on põhjendatud. Menetluskulude jaotus
  47. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
  48. Kuna hagi rahuldatakse, siis jäävad hageja menetluskulud kostja kanda vastavalt TsMS § 162 lg 1, mille kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
  49. Hageja menetluskulud on õigusabi summas 200 eurot ja tõlkekulud summas 41,48 eurot kokku 241,
  50. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud. 4 / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.