Obsah (9)

§ 390§ 377§ 378§ 663§ 667§ 465§ 381§ 173§ 386

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 4. november 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-17-13722 Tsiviilasi A.A. hagi B.B. vastu ühisvara jagamiseks

§ 390lg 1 alusel).

ASJAOLUD

1. A.A. (hageja) esitas
2. septembril 2017 Viru Maakohtule hagi B.B. (kostja) vastu ühisvara jagamiseks.
3. Kostja esitas
4. veebruaril 2019 vastuhagi hageja vastu ühisvara jagamiseks.
5. Kostja esitas
6. juunil 2020 Viru Maakohtule hagi tagamise taotluse, milles palus reguleerida

§ 377

lg 2 alusel vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, et korteriomand, asukohaga X, on kostja kasutuses (valduses) ning ta saab seal elada. Samuti palus kostja hagi tagamise korras kuni tsiviilasjas nr 2-17-13722 kohtuotsuse jõustumiseni keelata hagejal siseneda korterisse ilma kostja loata, omavoliliselt vahetada korteri ukselukku ning viibida kostja elumajas (keelata siseneda trepikotta, milles elab kostja) või selle läheduses. Taotluse kohaselt elab hageja kostjast eraldi alates augustist

1. Lapsed elavad koos hagejaga alates novembrist
2. Alates detsembrist 2019 on hageja rikkunud kostja eraelu puutumatust ja õigust privaatsusele. Hageja on vahetanud omavoliliselt garaaži ja korteri ukselukud, ilmunud koos enda abikaasaga korterisse, võtnud kostja isale kuuluva seebikogumi. Lisaks on korteri ukseluku sisse pandud tikke. Samuti on hageja ähvardanud, et ta ei anna kostjale võimalust normaalseks eluks ning vahetab korteri ukse. Kui hageja on sisenenud korterisse koos enda abikaasaga, võtavad nad endaga kaasa nii palju asju, kui saavad. Seetõttu võib kostjal puududa võimalus korterisse sisenemiseks. Hagi tagamise abinõu on sobiv, vajalik ja mõõdukas meede kostja rahu ja eraelu puutumatuse tagamiseks. MAAKOHTU LAHEND
3. Tartu Maakohus rahuldas
4. juuni 2020 määrusega hagi tagamise taotluse osaliselt ning reguleeris

§ 377

lg 2 alusel korteriomandi, asukohaga X kasutusviisi selliselt, et korter on kostja kasutuses (valduses) ning ta saab seal elada. Samuti keelas maakohus kuni tsiviilasjas nr 217-13722 kohtuotsuse jõustumiseni hagejal siseneda korterisse ilma kostja loata ning omavoliliselt vahetada korteri ukselukku. Maakohus jättis rahuldamata kostja taotluse keelata hagejal viibida kostja elumajas või selle läheduses. Maakohus leidis, et kostja on veenvalt põhistanud hagi tagamise vajadust ning esitanud piisavalt tõendeid, et tema huvid ja õigused võivad olla oluliselt kahjustatud, kui hagi jäetakse tagamata (

§ 377lg 1).

Praeguses asjas on põhjendatud reguleerida

§ 377

lg 2 alusel asja, s.o korteriomandi, asukohaga X, valdamist ja kasutamist vaidluse kestel selliselt, et korter jääb 2 kostja valdusesse. Kostja elab selles korteris ning tema omanikuõigused on kantud kinnistusraamatusse. Hageja korteris ei ela ega vaja seda elamiseks. Kostja õiguste rikkumise vältimiseks on põhjendatud

§ 378

lg 1 p 3 alusel keelata hagejal siseneda korterisse ilma kostja loata ja omavoliliselt vahetada ukselukku. Hagi tagamiseks valitud vahendid ei riiva oluliselt hageja huvisid ja ei ole temale põhjendamatult koormavad. Põhjendamatu on hagi tagamise korras keelata hagejal viibimine kostja elumajas või selle läheduses. Taotletav abinõu on oma iseloomult sarnane lähenemiskeelu meetmega. Kostja ei ole esitanud andmeid, et hageja oleks tema suhtes vägivaldne, ohustaks tema elu ja tervist ning vajaks seetõttu kaitset elumaja ja selle ümbruse piirkonnas. Eeltoodu osas jätab maakohus kostja taotluse rahuldamata. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Hageja palub
2. juuni 2020 määruskaebuses tühistada maakohtu määruse p-d 2 ja 3 ning teha asjas uus määrus, millega jätta kostja hagi tagamise taotlus rahuldamata. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt rikkus maakohus menetlus- ja materiaalõigust. Määrus riivab hageja õigust valdusele ja omandile. Kohaldatud hagi tagamise abinõu on ebaproportsionaalne. Kohus ei ole oma järeldusi motiveerinud kooskõlas hagi tagamise kohaldamise eeldustega. Hagejal on samasugused õigused nagu kostjal ning puudub põhjendus nende piiramiseks. Vaidlusalune korter on poolte ühisvara. Seal asuvad hageja isiklikud asjad ja poolte ühisvara (vallasasjad), mida kostja hagejale tagastada ei soovi. Kostja elab vaidlusaluses korteris, kuid kostja poolt kirjeldatud episoodid ei vasta tõele. Hageja käis
3. mail 2020 korteris koos politseiga kontrollimaks, kas kõik korteris olevad asjad on korras.
4. Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Kostja ei nõustu hageja seisukohtaga, nagu ta ei ole andnud hagejale üle tema isiklikke asju ning tõendanud valduse rikkumise ja asjade äravõtmist hageja poolt. Riigiprokuratuur rahuldas kostja kaebuse ning määras algatada kriminaalmenetlus kriminaalasjas nr 20233000611 hageja suhtes karistusseadusiku § 266 lg 2 p 1 tunnustel. Riigiprokurör järeldas, et hageja ja tema abikaasa kuriteoavalduses ja kaebustes kirjeldatud teod ei vasta ühelegi seaduses sätestatud lubatavusklauslile, mis oleks andnud neile õiguse tungida valdaja tahte vastaselt võõras valduses olevasse ruumi
5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada osas, milles kohus keelas hagi tagamise korras kuni käesolevas tsiviilasjas kohtuotsuse jõustumiseni hagejal siseneda korterisse asukohaga X ilma kostja loata. Muus osas tuleb maakohtu määruse resolutsioon jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta määruse põhjendusi. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 9. Kostja on esitanud hageja vastu vastuhagi ühisvara jagamiseks. Hagi tagamise korras on kostja palunud keelata hagejal kuni käesolevas tsiviilasjas kohtuotsuse jõustumiseni siseneda korterisse asukohaga X ilma kostja loata, vahetada omavoliliselt korteri ukselukku ja viibida kostja elumajas või selle läheduses. Samuti on kostja palunud reguleerida vaidlusalust õigussuhet selliselt, et korter 3 jääb kostja valdusesse ning ta saab seal elada. Maakohus on kostja taotluse rahuldanud

§ 377lg-te 1 ja 2 ning § 378 lg 1 p 3 alusel osaliselt.

Hageja palub maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega jätta kostja taotlus rahuldamata.

1. Hagi tagamine on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole praegusel juhul kaalutlusõigust hagi tagamise abinõude kohaldamisel kohaselt teostanud. Maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles kohus keelas hagi tagamise korras kuni käesolevas tsiviilasjas kohtuotsuse jõustumiseni hagejal siseneda korterisse, asukohaga X, ilma kostja loata.
2. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt kuulub korter poolte ühisvara hulka, korteris asub poolte vallasvarast ühisvara ja hageja isiklikud asjad, mistõttu ei ole hageja õiguste piiramine selle kasutamisel ja valdamisel põhjendatud ning kohaldatud hagi tagamise abinõud on ebaproportsionaalsed. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja etteheide põhjendatud osaliselt. 11.
3. Asja materjalidest nähtuvalt on poolte vahel mh vaidlus selle üle, kas korteriomand, asukohaga X, kuulub nende ühisvara (PKS § 25) või kostja lahusvara hulka (PKS § 27). Kostja leiab, et korter kuulub tema lahusvara hulka PKS § 27 lg 2 p 2 alusel. Varaühisuse puhul lähevad PKS § 25 järgi abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. Erandiks on eelkõige PKS §-s 27 lahusvarana nimetatud vara. PKS § 27 lg 2 määratleb abikaasade lahusvara. PKS § 27 lg 6 esimese lause järgi loetakse varaese abikaasade ühisvara hulka kuuluvaks seni, kuni ei ole tõendatud selle kuulumine abikaasa lahusvara hulka. Ühisvarasse kuuluvad seega eelduslikult kõik abielu kestel omandatud varalised õigused, mh omandamisõigused (Riigikohtu
4. detsembri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-15138, p 17). Ka praeguse asja materjalidest nähtub, et vaidlusalune korter on omandatud poolte abielu kestel ning asjaõiguslepingu järgi omandatud ühisvara hulka (II kd, tl-d 70–76). 11.
5. Hagi ja hagi tagamise taotluse usutavuse hindamine ei eelda, et kohus kontrolliks, kas kõikide hagis nimetatud asjaolude tõendamiseks on esitatud tõendid, ega ka tõenditele hinnangu andmist (vt Riigikohtu
6. veebruari 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16, p 16). Hagi tagamise menetluses tõendeid ei koguta ega hinnata (Riigikohtu
7. märtsi 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-135-12, p 12). Hagi tagamise menetluses on küll üldjuhul võimalik hinnata hagi lubatavust, sh küsimust, kas hageja väidete õigsuse korral oleks tema hagil üldse edulootust (vt selle kohta nt Riigikohtu
8. juunil 2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-73-12 tehtud määruse p 14). Praegusel juhul ei ole aga alust järeldada, et kostja vastuhagil ei oleks üldse edulootust. Järelikult tuleb eeldada, et korter asukohas X, kuulub poolte ühisvara hulka. 11.
9. Hagi tagatava abinõu valikul tuleb

§ 378

lg 4 järgi arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks vastaspoolt niivõrd, kuivõrd seda võib taotleja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades pidada põhjendatuks. Ringkonnakohus leiab, et vastuhagi tagamise korras ühisvara hulka kuuluvasse korterisse sisenemise keelamine koormab hagejat ebaproportsionaalselt

§ 378lg 4 mõttes.

Siinkohal arvestab ringkonnakohus seda, et hageja väitel on korteris poolte ühisvara ja tema isiklikud asjad. Seni, kuni ühisvara jagatud ei ole, kehtivad selle suhtes PKS § 37 lg 2 järgi ühisvara valitsemise sätted. Esitatud asjaolude järgi ei ole pooled sõlminud abieluvaralepingut, mille järgi oleks ühisvara valitsemise õigus antud ühele neist (PKS § 28 lg 2). Kohtud ei ole tuvastanud, et hageja ja kostja oleks sõlminud ka muu kokkuleppe, mille järgi võiks kinnistuga seotud õigusi teostada üksnes üks neist. Seega saab lähtuda PKS § 28 lg-st 1, mille järgi teostavad hageja ja kostja 4 ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi ühiselt (vt ka nt Riigikohtu

1. juuni 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-12, p 14). Seetõttu on ka hagejal õigus korterisse sisenemiseks. Eelmärgitust tulenevalt tuleb vaidlustatud maakohtu määrus tühistada osas, millega kohus keelas hagejal vastuhagi tagamise korras ühisvara hulka kuuluvasse korterisse siseneda. 11.
2. Iseenesest on maakohus õigesti leidnud, et praeguses asjas on põhjendatud reguleerida korteri, asukohaga X, valdamist ja kasutamist vaidluse kestel. Siiski ringkonnakohus leiab, et maakohus on ebaõigesti viidanud

§ 377lg-le 2.

Selles osas tuleb maakohtu põhjendusi muuta. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb abielu lahutamise korral perekonna eluaseme edasise kasutamise määramisel tugineda

§ 378lg-le 3 p 5 ja PKS §-le 68.

Viidatud sätete järgi saab kohus menetluse ajaks ajutiselt reguleerida eluaseme kasutamist. PKS § 68 lg 1 järgi arvestab kohus eelkõige laste heaolu ja muid tähtsaid asjaolusid. Maakohus on tuvastanud, et kostja elab eelnimetatud korteris ning hageja seda enda elukohana ei vaja. Hageja ei ole sellele määruskaebuses vastu vaielnud, vaid kinnitanud, et kostja elab selles korteris. Seega määras maakohus põhjendatult, et korter jääb menetluse kestel elukohana kostja kasutusse (valdusesse). 12. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatud muud väited alust maakohtu vaidlustatud määrust täies ulatuses tühistada. Muus osas nõustub ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendustega ning tulenevalt

§-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Need maakohtu järeldused on vaidlustatud määruses nõuetekohaselt (

§ 465lg 2 p 8) põhjendatud.

13. Vastusena hageja määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus lühidalt, et kostja on hagi tagamise taotlust piisavalt põhistanud (

§ 381lg 1 p-d 1 ja 2 ning lg 2).

Väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks (Riigikohtu

1. mai 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12, p 16). Väite põhistamisele ei esitata samasuguseid formaalseid ja sisulisi nõudmisi nagu faktiliste asjaolude tõendamisele hagimenetluses (Riigikohtu
2. märts 2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-07, p 11). Nõude olemasolu on hagiavalduse põhjal hagi tagamiseks piisavalt usutav.
3. Eelmärgitut arvestades rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt.
4. Hagi tagamise kohta tehtav määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetav määrus

§ 173lg 1 esimese lause mõttes.

Seega määratakse menetluskulude jaotus ja rahaline suurus kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis. 16.

§ 390

lg 1 kohaselt võib maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus hagi tagas, ühe tagamisabinõu teisega asendas või hagi tagamise

§ 386lg-tes 2, 4 või 5 sätestatud alusel tühistas, pool esitada määruskaebuse.

Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata üksnes juhul, kui tagatava hagi hind ületab 100 000 eurot või kui tagamisabinõuna kohaldati isiku aresti või elukohast lahkumise keeldu. Kuna ringkonnakohus ei tühistanud hagi tagamist

§ 390

lg 1 esimeses lauses viidatud alustel (

§ 386

lg-d 2, 4 ja 5) ning tagatava hagi hind ei ületa 100 000 eurot, ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada (vt ka Riigikohtu 30. jaanuari 2020 määrus tsiviilasjas 2-19-11532, p 9). /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson 5