← Eesti

1-20-6887/11

1-20-6887 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 9. november 2020. a, Tallinn, kirjalik menetlus Alustamata kriminaalasja number 1-20-6887 (20730000274) Kohtunik Urmas

§ 321lg 2 alusel.

Kaebuses toodud asjaolud on lühidalt järgnevad. 1.

  1. X ja C OÜ ning OÜ Q vahel on tsiviilõiguslik vaidlus (kohtuasi nr Y-YY-YYYYY), kus tuleb lahendada XXX hoonestusõiguse turuväärtuse küsimus. Lisaks on eelnimetatutega seotud isikute OÜ L (pankrotis; edaspidi L) ja SA X vahel tsiviilõiguslik vaidlus (kohtuasi nr X-XX-XXXX), kus tuleb lahendada küsimus eelnimetatud hoonestusõiguse tururendi väärtusest. 1.
  2. Ühelt poolt X ja teiselt poolt C OÜ ja OÜ Q vahelises vaidluses (Y-YY-YYYYY) taotles X Tallinna Ringkonnakohtus XXX hoonestusõiguse turuväärtuse hindamiseks ekspertiisi läbiviimist ja pakkus eksperdiks YY. X ei teadnud, et seoses tsiviilasja X-XX-XXXX menetlusega oli aga YY poole hinnangu saamiseks paralleelselt pöördunud ka SA X esindaja. SA X on seotud X vaidluses kostjatega OÜ Q ja OÜ C. YY nõustus tsiviilasjas Y-YY-YYYYY ekspertiisi teostama ega 1

(13)teavitanud kohut ega X-d, et tema poole on sama kinnistu hoonestusõiguse hindamise osas pöördunud ka SA X. 1.
  1. 19.03.2019 edastas YY kohtule eksperdiarvamuse, mille kohaselt XXX hoonestusõiguse turuväärtus on 2 320 000 eurot. 21.03.2019 teavitas YY kohut, et vajalik on täiendada kulumeetodi osa ja et ta edastab täiendatud arvamuse hiljemalt 28.03.
  2. 25.03.2019 esitas YY uue eksperdiarvamuse, mille kohaselt hoonestusõiguse turuväärtus on 2 396 000 eurot. YY eksperdiarvamuse erapooletuse ja õiguspärasuse üle vaieldes ilmnes, et YY oli sarnaseid seisukohti sisaldava arvamuse esitanud juba 04.03.2019 seoses kohtuasjaga nr X-XX-XXXX, mis koostati SA X tellimusel. Kuriteokaebuse esitaja hinnangul viitab see, et YY tegutses ekspertarvamust andes huvide konfliktis. 1.
  3. YY 04.03.2019 arvamuse on läbi vaadanud ja andnud hinnangu riiklikult tunnustatud eksperdid TT ja NN, kes tuvastasid arvamuses puudusi. Läbivaatajate arvates on teostatud turuanalüüs puudulik (sh puudused võrdlustehingute valiku osas) ja samuti on võrdlusmeetodit rakendatud puudulikult, kuna teostamata on võrdlustehingute kohandused, kõrvalkulude käsitus on ebaselge. Riiklikult tunnustatud ekspert EE on hinnanud XXX hoonestusõiguse tururendi suurust ja hinnanud turupõhise üüri suuruseks poole suurema summa kui YY. Kaebuse esitaja hinnangul on järelikult YY arvamuses olulised vead, ta kasutas oma hinnangu andmisel ebaõiget metoodikat ja ebasobivat valimit, mille tulemusena andis teadlikult vale eksperdiarvamuse.
  4. Põhja Ringkonnaprokuratuuri 30.07.2020 teatega nr 20730000274 jäeti kriminaalmenetlus alustamata KrMS § 199 lg 1 p 1 järgi kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Alustamata jätmise teates märgiti kokkuvõetult järgnevat. 2.
  5. Eksperdi poolt vale ekspertarvamuse andmine tähendab mistahes kohtumenetluses eksperdiks määratud isiku poolt teadvalt valede järelduste tegemist tõendamisel tähtsate asjaolude kohta. Vale eksperdiarvamuse andmine on lõpule viidud vale eksperdiarvamust sisaldavale ekspertiisiaktile allakirjutamisega või suulise eksperdiarvamuse andmisega kohtuistungil. Subjektiivne koosseis eeldab vähemalt otsest tahtlust. 2.
  6. Kahel erineval kuupäeval YY allkirjastatud eksperthinnangust nr 0160-19 (19.03.2019, 25.03.2019) nähtub, et viimases on XXX hoonestusõiguse turuväärtus suurenenud 2 320 000 eurolt 2 396 000 eurole. Tururendi osas ei ole arvamustes esitatud summa muutunud. Mõlemas arvamuses on toodud põhjalik kirjeldus hinnatavast objektist ja andmed, mille alusel on ekspert hinnangu kujundanud. Selgelt on välja toodud, milliseid metoodikaid on kasutatud ja kui mingi metoodika pole sobiv, on selle mittekasutamist põhistatud. Hinnang anti vara väärtusele kauges minevikus oleval kuupäeval, mistõttu on eluliselt usutav, et täpset hinnangut on keeruline anda. Vabaturutehinguid sarnaste objektidega oli sel perioodil teostatud vähe. Ka hageja on oma avaldustes märkinud, et adekvaatseid võrdlusobjekte pole võimalik leida. 2.
  7. YY on läbivalt – s.o nii kohtu kui ka SA X tellimusel koostatud hinnangus – olnud arvamusel, et hinnatava objekti turupõhine üür on 3-4 eurot/m2, millele lisanduvad kõrvalkulud. Kuriteokaebusest ega lisatud materjalidest ei nähtu, et YY oleks kohtule esitatud dokumentides esitanud teistsuguseid andmeid, mis annaks alust rääkida teadlikult vale ekspertarvamuse esitamisest. Mõlema Tallinna Ringkonnakohtule esitatud eksperthinnangu puhul on ekspert kinnitanud, et on tegutsenud sõltumatu hindajana. Kaebuses toodud asjaolud ei anna alust selles 2
(13)kahelda. Kui ekspert ei teavita võimalikust huvide konfliktist, on pooltel võimalik taotleda eksperdi taandamist, sh esitades kaebuse kõrgema astme kohtule. Esitatud materjalides puuduvad viited, et kohus oleks YY usaldusväärsuse kahtluse alla seadnud või pidanud põhjendatuks tema taandamist. 2.4. Kuriteokaebusele lisatud EE koostatud hinnangu 2005-17516/HH eesmärgiks on olnud tururendi, mitte hoonestusõiguse turuväärtuse kindlakstegemine. Lisaks kasutati hinnangus 200517516/HH võrdlusmeetodit, võrdlusobjektid on kõik Tallinnas ja hindamisel on arvestatud ka büroo kasutusotstarbega objekti. Hinnangu 2005-17516/HH ja YY eksperthinnangute nr 0160-19 ülesandepüstitused on olnud selgelt erinevaid, kasutatud on erinevaid metoodikaid ja võrdlusobjekte (YY on objektid valinud üle Eesti ja vaid meditsiini või hoolekandeasutused). Nii pole eksperthinnangud üks-ühele võrreldavad ja erisused ei anna alust rääkida YY eksperthinnangute ebaõigusest

§ 321tähenduses.

Asjaolu, et ekspert on eksperthinnangu andmisel aluseks võtnud erineva valimi ja jõudnud teisest eksperdist erinevale tulemusele, ei tähenda, et tegemist on teadvalt vale ekspertarvamuse andmisega. Sellest saaks kõneleda samade alusandmete hindamisel erinevate tulemuste saamisel. Kui poole hinnangul on eksperthinnangu valimis vastuvõetamatud alusandmed, on võimalik kohtult taotleda uut ekspertiisi või eksperdi küsitlemist. 2.

  1. Kaebuses on läbivalt tuginetud ka L tellitud ja TT ja NN poolt koostatud läbivaatuse aruandele 2741/0120TH/1903-7966-01/AT, mis käsitleb YY 04.03.2019 koostatud eksperthinnangut
  2. Läbivaatuse aruanne ei analüüsi tsiviilasjas Y-YY-YYYYY antud eksperthinnanguid 0160-
  3. Ainuüksi asjaolu, et läbivaatuse aruande koostajate hinnangul esineb hinnatavas eksperthinnangus puudusi, ei tähenda automaatselt, et see sisaldab valeandmeid. Läbivaatuse aruande kohaselt oleks saanud mõningaid aspekte teha teisiti ja põhjalikumalt, kuid mitte seda, et eksperthinnangus esitatud andmed on selgelt valed. 2.
  4. YY on kõigis kolmes hinnangus läbivalt avaldanud sarnaseid seisukohti. Olukorras, kus alusandmete tulemusel on võimalik jõuda sellisele tulemusele nagu YY koostatud hinnangutes on jõutud ja kui need tulemused ei ole hageja jaoks rahuldavad, on võimalik tellida täiendav ekspertiis. Selgelt erinevate valimitega ekspertiiside kõrvutamisel nähtuvate erinevustega ei saa automaatselt rääkida teadvalt vale eksperthinnangu andmisest. Kuna kuriteokaebuses ega sellele lisatud materjalides ei nähtu kuriteo objektiivse koosseisu tunnuseid, puudub vajadus täiendavalt hinnata subjektiivset koosseisu.
  5. 11.08.2020 registreeriti Riigiprokuratuuris X lepingulise esindaja vandeadvokaat O. Nääsi poolt esitatud kaebus kriminaalmenetluse alustamata jätmisele. 3.
  6. Kaebuses taotletakse YY suhtes kriminaalmenetluse alustamist

§ 321lg 2 tunnustel.

Kaebuse esitaja seisukohad on järgnevad. 3.2. Kriminaalmenetluse alustamata jätmisel ei pööratud tähelepanu sellele, et YY muutis 25.03.2019 eksperdiarvamuses standardi vastavuskinnituse sõnastust. 19.03.2019 esitatud arvamuse kohaselt „/---/ vastab [aruanne] eesti kinnisvara hindamise standardiseeria EVS 875 nõuetele /---/“, 25.03.2019 eksperdiarvamuse kohaselt aga „/---/ ei vasta [aruanne] osaliselt eesti kinnisvara hindamise standardiseeria EVS 875 nõuetele /---/“. EVS 875-4:2015 p 8.5.3 kohaselt peab hindaja märkima oma seose hinnatava varaga. YY jättis aga märkimata, et SA X esindaja oli tema poole pöördunud sama objekti hindamise sooviga. Jättes selle teabe ekspertarvamuses 3

(13)kajastamata, on YY kaebuse esitaja hinnangul juba 19.03.2019 eksperdiarvamust allkirjastades täitnud

§ 321koosseisu.

3.

  1. Avaldaja tugines kuriteokaebuses suures ulatuses sellele, et YY valis ebaõiged võrdlusobjektid. Kuigi TT ja NN asjatundja arvamus puudutab YY 04.03.2019 asjatundjaarvamust, kasutas YY asjatundjaarvamuses samu võrdlusobjekte kui 19.03.2019 ja 25.03.2019 eksperdiarvamustes. Seega on TT ja NN arvamus siiski asjakohane ja viitab, et YY võrdlusobjektid ei olnud õiged. 3.
  2. Tsiviilõiguslike õiguskaitsevahendite kasutamine ei mõjuta karistusõiguslikku vastutust:

§ 321

kuriteokoosseis ei eelda prokuratuuri nimetatud menetluslike võimaluste kasutamist. Avaldaja hinnangul ei ole välistatud kahtlus, et YY on toime pannud kuriteo, mistõttu in dubio pro duriore põhimõttest tulenevalt tuleb algatada kriminaalmenetlus. RIIGIPROKURATUURI MÄÄRUS

  1. Riigiprokuratuuri 26.08.
  2. a määrusega jäeti kannatanu lepingulise esindaja kaebus rahuldamata. 4.
  3. Riigiprokurör leidis, et Põhja Ringkonnaprokuratuuri 30.07.2020 menetlusotsustus on põhjendatud ja kuriteokaebuse materjalidest ega Riigiprokuratuurile esitatud kaebusest ei nähtu alust kriminaalmenetluse alustamiseks (KrMS § 199 lg 1 p 1). 4.
  4. Kaebuse esitaja märgib põhjendatult, et kriminaalmenetluse alustamise üle otsustamisel kehtib in dubio pro duriore põhimõte. Selle kohaselt tuleb kuriteo tunnuste esinemisel põhjendatud kahtluse korral otsustada kriminaalmenetluse alustamise kasuks. Küll aga tuleb silmas pidada, et kuriteo tunnuste esinemise osas peab esinema vähemalt põhjendatud kahtlus: ei piisa vaid sellest, et kuriteokaebuse esitaja subjektiivsel hinnangul on toime pandud kuritegu. Nii on ka Riigikohtu praktikas taunitud kriminaalmenetluse alustamist olukorras, mil puudub üldse kuriteokahtlus või see on pelgalt teoreetiline (nt Riigikohtu lahend asjas nr 3-1-1-60-09, p 11). Põhja Ringkonnaprokuratuur on kuriteokaebuse lahendamisel ammendavalt hinnanud kaebuses ja selle lisades viidatud asjaolusid ja põhjendatult jõudnud järeldusele, et nende asjaolude valguses ei ilmne etteheidetavas teos kuriteo tunnuseid. Riigiprokurör nõustus kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises toodud seisukohtadega ega pidanud vajalikuks neid täiendavalt üle korrata. Vastuseks kaebuses toodud etteheidetele kriminaalmenetluse alustamata jätmise otsustusele märkis riigiprokurör järgmist. 4.
  5. Kaebuse esitaja hinnangul võiks kuriteona olla käsitatav juba see, et 19.03.2019 allkirjastas YY ekspertarvamuse, millele lisatud vastavuskinnituses on sedastatud aruande vastavust EVS 875 nõuetele, kuid on jäetud viitamata asjaolule, et tema poole on selle objekti hindamiseks pöördunud ka teine isik. Riigiprokurör selle seisukohaga ei nõustu.

§ 321kriminaliseerib teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise.

Eksperdiarvamuse mõiste on avatud KES §-s 3, mille kohaselt on eksperdiarvamus tõendamisel tähtsa asjaolu kohta tehtud ja ekspertiisiaktis väljendatud eksperdijäreldus. Nii pole koosseisupärane mitte igasuguse ebatäpsuse esinemine eksperdiarvamust sisaldavas dokumendis, vaid see, kui tehtud on teadvalt valed eksperdijäreldused tõendamisel tähtsate asjaolude kohta. Küsimus sellest, kas ja kuidas on hindaja konkreetse objektiga varasemas kutsetegevuses kokku puutunud, ei puutu vahetult eksperdijärelduste objektiivset õigsust ega ole seetõttu koosseisurelevantne. 4

(13)Eeltoodust hoolimata tasub silmas pidada, et EVS 875-4:2015 ei näe ette kõigi igapäevases kutsetegevuses ette tulevate kokkupuudete avaldamise kohustust, vaid selle eesmärk on avaldada kinnisvara hindamise seisukohalt olulised seosed hindaja ja vara vahel (nt omandi vm õigused) või hindaja ja tellija vahel (nt lähikondsus vms). Nii ei näe EVS 875-4:2015 ette ka selle teabe avaldamist, et hindaja poole on varasemalt pöördutud objekti hindamise sooviga või et hindaja on varem sama objekti juba hinnanud. 4.
  1. Teiseks on kaebuse esitaja seisukohal, et TT ja NN hinnangus 2741/0120TH/1903-796601/AT toodud seisukohad seoses YY 04.03.2019 hinnanguga 0137-19, mis puudutas hoonestusõiguse tururendi tuvastamist, on laiendatavad ka YY 19.
  2. ja 25.03.2019 eksperdiarvamustele, mis puudutavad hoonestusõiguse turuväärtuse tuvastamist. See seisukoht on osaliselt nõustumisväärne. Nimelt kuna 04.03.2019 hinnangu 0137-19 keskmeks olnud tururendi analüüs sisaldub ka 19.03 ja 25.03.2019 eksperdiarvamuste 0160-19 tulumeetodi rakendamise peatükis, on TT ja NN arvamuses esitatud seisukohad iseenesest asjakohased ka vastavas ulatuses 19.
  3. ja 25.03 eksperdiarvamuste 0160-19 hindamisel. Põhja Ringkonnaprokuratuur on kuriteokaebuse lahendamisel TT ja NN hinnangut arvestanud. Riigiprokurör nõustus kriminaalmenetluse alustamata jätmise teates esitatud järeldusega, et ainuüksi see, et asjatundjad TT ja NN ei nõustu osaliselt YY seisukohtadega valimi moodustamisel, et YY arvamuses on EVS 875 mõttes puudujääke või et mõni osa võinuks olla põhjalikum, ei tähenda automaatselt, et eksperdiarvamus on loetav

§ 321mõttes valeks eksperdiarvamuseks.

YY on riiklikult tunnustatud eksperdina oma arvamustes meetodite valikut ja valimi moodustamist põhjendanud ja esitatud andmete pinnalt on jälgitav, kuidas kujunes eksperdijärelduses toodud hinnang. On selge, et keerulise objekti puhul ei pruugi erinevate asjatundjate poolt rakendatud hindamismetoodika, kaalud ja valitud võrdlustehingud täielikult kattuda ja et teine hindaja võib vara hindamisel teha teistsuguseid valikuid. Nii näiteks on XXX (hoolekandeasutuse hooned Nõmmel, Tallinnas) tururenti hinnanud riiklikult tunnustatud ekspert EE arvamuses 200517516/HH valimi moodustanud Tallinna tehingutest, millest ükski ei ole hoolekandeasutus, kaasates aga valimisse ka näiteks üüritehingu büroopinnaga; YY on aga aluseks võtnud just hoolekandeasutustega tehtud tehingud üle Eesti. Selliste erinevate valikute tegemise fakt objekti hindamisel aga ei tähenda automaatselt, et üks või teine lähenemine on vale ja et esineks alus karistusõiguslikuks sekkumiseks. Kuriteokaebus ega sellele lisatud materjalid ei tekita kahtlust, et YY 19.03. või 25.03. eksperdiarvamus on käsitatav vale eksperdiarvamusena

§ 321mõttes.

Pigem nähtub materjalidest, et keerulise objekti hindamisel on erinevad riiklikult tunnustatud eksperdid erinevate lähenemiste tulemusena jõudnud erinevate ja lõppastmes vaieldavate hinnanguteni. Niisiis ei anna antud juhtumi puhul alust kriminaalmenetluse alustamiseks ka see, et ekspertarvamuses esinevad hinnanguliselt puudused (vt hinnangut 2741/0120TH/1903-7966-01/AT) ja et teine asjatundja on tururendi suuruse osas jõudnud teistsugusele tulemile (vt EE hinnangut 2005-17516/HH). Teiste asjatundjate hinnang, milles tehakse YY eksperdiarvamusele etteheiteid, või milles jõutakse teistsugusele järeldusele, võib seevastu olla aga käsitatav asjaoluna, mida saab arvestada uue ekspertiisi määramise vajaduse hindamisel tsiviilkohtumenetluses. Uue ekspertiisi määramise vajaduse küsimus tuleb aga lahendada tsiviilkohtumenetluses. 4.5. Kolmandaks märgitakse kaebuses, et tsiviilõiguslike õiguskaitsevahendite olemasolu ei välista karistusõiguslikku sekkumist. See seisukoht on igati nõustumisväärne ja see pole ka vaidluse all. Põhja Ringkonnaprokuratuur on jätnud kriminaalmenetluse alustamata kuriteotunnuste puudumise tõttu ja täiendavalt selgitanud, et eksperdiarvamusega mittenõustumisel on kaebuse esitajal 5

(13)võimalik kasutada muid õiguskaitsevahendeid, nt taotleda kohtult eksperdi taandamist. Samuti on võimalik taotleda kohtult kordusekspertiisi määramist. 4.
  1. Eelneva valguses on Põhja Ringkonnaprokuratuur põhjendatult asunud seisukohale, et kuriteoteate materjalides puuduvad viited kuriteotunnuste esinemisele. Kuriteotunnuste esinemisele ei viita ka Riigiprokuratuurile esitatud kaebus. Seega puudub kriminaalmenetluse alus. Kuna kriminaalmenetluse aluse esinemine on KrMS § 193 lg 1 ja § 199 lg 1 p 1 järgi kriminaalmenetluse alustamise nõutav eeldus, on kriminaalmenetlus jäetud õigustatult alustamata. KAEBUS RIIGIPROKURATUURI MÄÄRUSELE
  2. Riigiprokuratuuri 26.08.
  3. a määrusele esitas kaebuse kannatanu lepinguline esindaja vandeadvokaat O. Nääs, kes palub rahuldada kriminaalasjas 20730000274 26.08.2020 tehtud Riigiprokuratuuri määruse peale esitatud kaebus täies ulatuses; kohustada Riigiprokuratuuri 28.07.2020 kuriteokaebuses, 10.08.2020 kaebuses ning käesolevas kaebuses toodud asjaoludel alustama kriminaalmenetlust YY tegevuse suhtes

§ 321lg 2 tunnustel.

5.

  1. Kaebuse esitaja ei nõustu Riigiprokuratuuri seisukohaga järgmistel põhjustel: a. Ebaõige on seisukoht, et YY valitud võrdlustehingud olid asjakohased ning erinevate ekspertide poolt erinevate võrdlustehingute valimine on paratamatu; b. Ebaõige on seisukoht, et YY ei pidanud avaldama varasemat seost varaga. 5.
  2. Kaebuses leitakse, et ebaõiged võrdlustehingud ja nende kohandamine tõid kaasa ebaõige eksperdiarvamuse.

§ 321

lg 1 kohaselt on mh karistatav eksperdi poolt teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise eest. Seega peab objektiivse teokoosseisu täitmiseks tuvastama YY poolt 19.03.2019 ja 25.03.2019 koostatud eksperdiarvamuste ebaõigsuse. 26.08.2020 Riigiprokuratuuri määruse p 3.4 lg-s 2 on märgitud mh: „On selge, et keerulise objekti puhul ei pruugi erinevate asjatundjate poolt rakendatud hindamismetoodika, kaalud ja valitud võrdlustehingud täielikult kattuda ja et teine hindaja võib vara hindamisel teha teistsuguseid valikuid /…/ Selliste erinevate valikute tegemise fakt objekti hindamisel aga ei tähenda automaatselt, et üks või teine lähenemine on vale ja et esineks alus karistusõiguslikuks sekkumiseks.“ Prokuratuur on liiga kitsalt sisustanud

§-s 321 sätestatud kuriteokoosseisu. Prokuratuuri käsitlus tõlgendab

§ 321

sisutühjaks, kuivõrd üldjuhul kaasataksegi ekspert pigem keeruliste objektide hindamiseks. Olukorras, kus erinevate asjatundjate võrdlustehingud, hindamismetoodika ja kaalud keeruliste objektide puhul erinevad, tekib küsimus, millist eesmärki üldse evib kohtumenetluses ekspertiisi instituut, kui see annab igakordselt erinevaid vastuseid – sisuliselt saab ekspertiisi määramisest õnnemäng. Ilmselt ei ole eksperdiarvamused niivõrd subjektiivsed ja peavad vastama nende koostamisele kehtestatud nõuetele, mis tagavad eksperdiarvamuse õigsuse – st objektiivselt õige tulemus saadakse jälgides võrdlustehingute ja hindamismetoodika valikule ning kaalu omistamisele kehtestatud reegleid. Seda kinnitab ka TsMS § 302 lg-s 1 sätestatu, mille kohaselt peab ekspert andma õige ja põhjendatud arvamuse. Lisaks nähtub 01.03.2019 ringkonnakohtu kohtumääruse resolutsiooni p-dest 3.2 ja 3.3, et YY pidi järgima standardeid 875-9:2018, EVS 875-8:2018 ja EVS 875-11:2014 või selgitama, miks neid järgida ei saa. Vastavalt EVS 875-11:2014 jaotisele 5.2 on turuanalüüsi eesmärk vara väärtust mõjutavate tegurite väljaselgitamine ning hinnangu andmine nende mõju suurusele. Andmete kogumist ja analüüsi vaadeldakse kolmel tasandil, milleks on välismõjud, turuga seotud tegurid ja vara andmed (vt EVS 875-10 ja EVS 875-4). Sarnaselt teostatakse ka turuanalüüs (hindamisaruandes 6

(13)tuleb turuanalüüs esitada alljärgnevalt kirjeldatud kolme osa kaupa): a. Välismõjude tasand – makroökonoomilised ja poliitilised tegurid, nagu majandustingimused ja majanduskasv, inflatsioon, tööturu olukord, kapitali- ja laenuturgudel toimuv, seadusandlus jms; b. Turusegmendi tasand – pakkumine ja nõudlus, turusituatsioon jms (nii müügi- kui renditurul, nii konkreetse vara kui konkureerivate varade osas), sh informatsioon konkreetsete pakkumiste ja ostusoovide kohta; c. Vara tasand – hinnatava varaga võrreldavate varade kohta ajakohase tehinguinfo kogumine. Eeltoodud nõuded on kehtestatud eksperdiarvamuse õigsuse tagamiseks. Seega on ebaõige prokuratuuri käsitlus erinevate ekspertide poolt erinevate võrdlustehingute ja kaalude määramise osas, kuivõrd järgides eeltoodud nõudeid peaks igakordselt jõudma sarnase tulemuseni. 19.03.2019 ja 25.03.2019 YY eksperdiarvamuste, 04.03.2019 YY asjatundja arvamuse ning 18.05.2020 EE asjatundja arvamuse erineva tulemuse tõi sisuliselt kaasa erinevate võrdlustehingute valik, olenemata sellest, kas lõpptulemus esitati hoonestusõiguse turuväärtuse või turupõhise üürina. Nimelt arvestati 19.03.201934 ja 25.03.201935 YY eksperdiarvamustes hoonestusõiguse turuväärtuse hindamisel kulumeetodi kõrval ka tulumeetodit. Seejuures oli kulumeetodiga saadud väärtuseks 2 890 000 eurot ning tulumeetodiga saadud väärtuseks 1 902 000 eurot. Nimetatud väärtus 1 902 000 eurot saadi suures ulatuses seetõttu, et turuüüriks, mis oli ka 04.03.2019 YY asjatundja arvamuse esemeks, määrati võrdlusmeetodeid kasutades 3,5 eurot/m
  1. Seega on 19.03.2019 ja 25.03.2019 YY eksperdiarvamuste objektiivse õigsuse hindamise keskseks küsimuseks see, kuidas saadi turuüüriks 3,5 eurot/m
  2. Tulumeetodil turuüüri arvestades leidis YY oma 19.03.2019 ja 25.03.2019 eksperdiarvamustes, et konkureerivaks piirkonnas on kogu Eesti. Seejärel kasutati võrdlustehingutena VVt (6,15 eurot/m2) ja BB Keilas (5,2 eurot/m2) ning kohandati nimetatud väärtused summaks 3,5 eurot/m2 tulevikku suunatud põhjendustega. Identselt leiti turuüüriks 3,5 eurot/m2 04.03.2019 YY asjatundja arvamuses. Riiklikult tunnustatud ekspert TT ja NN leidsid oma 20.02.2020 eksperdiarvamuses vastupidiselt, et ka hoolekande teenust osutades tuleb arvestada vara asukohaga ning seetõttu oleks pidanud VVV võrdlustehinguna kasutades kohandama XXX hoonestusõiguse turuüüri hinda kõrgemale. Lisaks märkisid nad, et BB tehing ei ole võrdlustehinguna kasutatav, kuivõrd see oli tehtud seotud isikute vahel. Hindade kohandamise osas märgiti lisaks seoses VVV hinnakohandamisele, et hindamiskäigus ei ole lubatud arvestada väärtuspäevast hilisemaid sündmusi, kuivõrd need asjaolud ei ole väärtuspäeval teada. Riiklikult tunnustatud ekspert TT ja NN märkisid, et YY võrdlustehingute valik ja nende kohandamine hinnatava varaga XXX hoonestusõigus, ei vastanud EVS 875-11:2014 jaotisele 5.2 ning selline mittevastavus omas olulist mõju lõpptulemusele. Järeldus, et võrdlustehingud olid ebaõigesti valitud, haakub YY enda poolt 19.03.2019 ja 25.03.2019 eksperdiarvamustes sedastatuga, kuivõrd kulumeetodil leitud väärtus 2 890 000 eurot oli peaaegu 1 miljon eurot kallim, võrreldes tulumeetodil leitud summaga 1 902 000 eurot. Lisaks haakub eelnevaga faktiline asjaolu, et X hallatava haigla hinnakiri on 29-33 eurot ööpäev (Lisa 1). Sihtasutuse VVV hallatava haigla hinnakiri on 23-25 eurot ööpäev (Lisa 2). Seega on ebaõige YY seisukoht justkui ei oleks asukoht turuväärtuse hindamisel tähtis, kuivõrd ainuüksi eeltoodud hinnaerinevus näitab, et erinevates asukohtades on erinevad kulud ja erineva maksejõuga kliendid. Tegemist on fundamentaalse eksimusega, kuivõrd asjaolu, et YY ei pidanud asukohta tähtsaks, võimaldas tal valida madalama väärtusega võrdlusobjekte Tallinnast eemal. Sellisele eksimusele on otsesõnu tähelepanu juhtinud ka TT ja NN oma 20.02.2020 eksperdiarvamuses. 7
(13)Eeltoodule tuginedes on YY 19.03.2019 ja 25.03.2019 eksperdiarvamustes sedastatud väärtus objektiivselt ebaõige, kuivõrd selleni jõuti, kasutades ebaõigeid võrdlustehinguid ja kohandamist. Seega on täidetud

§ 321lg 1 objektiivne teokooseis.

5.

  1. Kaebuses märgitakse, et YY ei avaldanud varasemat seost varaga, kuid kaebuse kohaselt peab hindaja avaldama varasema seose varaga. 26.08.2020 Riigiprokuratuuri määruse p 3.3 lg-s 2 on mh märgitud: „EVS 875-4:2015 ei näe ette kõigi igapäevases kutsetegevuses ette tulevate kokkupuudete avaldamise kohustust, vaid selle eesmärk on avaldada kinnisvara hindamise seisukohalt olulised seosed hindaja ja vara vahel (nt omandi vm õigused) või hindaja ja tellija vahel (nt lähikondsus vms). Nii ei näe EVS 875-4:2015 ette ka selle teabe avaldamist, et hindaja poole on varasemalt pöördutud objekti hindamise sooviga või et hindaja on varem sama objekti juba hinnanud.“ EVS 875-4:2015 p 8.5.3 kohaselt tuleb mh avaldada seos hinnatava vara ja tellijaga – täpsustada, kas hindaja on tegutsenud sise, välis- või sõltumatu hindajana. Kui tegemist ei ole sõltumatu hindajaga, tuleb esitada hindaja seos hinnatava vara ja tellijaga. Eeltoodule tuginedes on avaldamine nõutav olukorras, kus isikul on „seos“ hinnatava vara ja tellijaga. Prokuratuur on terminit „seos“ tõlgendanud kitsendavalt ja sidunud selle üksnes omandi või lähikondsusega. Võrreldes sellist käsitlust prokuratuuri seisukohaga KVS § 7 lg 1 p 4 osas, kus seotud isikuks loetakse prokuratuuri tõlgenduse kohaselt mh ametiisiku sõber, on käesolevas kriminaalmenetluses terminile „seos“ antud kitsendav tõlgendus üllatuslik ja ilmselt ka ebaõige. Samuti on seaduse eesmärgiga kooskõlas tõlgendus, kus eksperdiarvamust koostav isik oleks erapooletu. Sellega ei haaku prokuratuuri tõlgendus, mis lubaks eksperdiks määrata isiku, kes on varem kohtumenetluse osalisega seotud isikult tasu saanud seoses kohtumenetluse eseme varasema hindamisega. Eeltoodule tuginedes oleks YY pidanud 19.03.2019 ja 25.03.2019 eksperdiarvamustes avaldama, et ta on tsiviilasja Y-YY-YYYYY menetlusosaliste C OÜ ja OÜ-ga Q seotud isiku Sihtasutuse X tellimusel hinnanud XXX hoonestusõigust seoses tsiviilasjaga X-XX-XXXX. Vastupidiselt otsustas YY varjata faktilist asjaolu, et ta on XXX hoonestusõigust varasemalt hinnanud ning seda menetlusosalisega seotud isiku tellimusel. Lisaks varjas YY seda, et ta viibis XXX kinnistul juba 25.02.
  2. Nimelt on 04.03.2019 YY asjatundja arvamuses märgitud, et kinnistul viibiti 25.02.2019, kuid 19.03.2019 ja 25.03.2019 YY eksperdiarvamustes on märge, et ekspert viibis kinnistul 13.03.
  3. Teiseks on hindaja varasem seos varaga relevantne

§ 321lg 1 teokoosseisu sisustamisel.

26.08.2020 Riigiprokuratuuri määruse p 3.3 lg-s 1 on märgitud mh: „Nii pole koosseisupärane mitte igasuguse ebatäpsuse esinemine eksperdiarvamust sisaldavas dokumendis, vaid see, kui tehtud on teadvalt valed eksperdijäreldused tõendamisel tähtsate asjaolude kohta. Küsimus sellest, kas ja kuidas on hindaja konkreetse objektiga varasemas kutsetegevuses kokku puutunud, ei puutu vahetult eksperdijärelduste objektiivset õigsust ega ole seetõttu koosseisurelevantne.“ ning p 3.3 lg-s 2 mh „EVS 875-4:2015 ei näe ette kõigi igapäevases kutsetegevuses ette tulevate kokkupuudete avaldamise kohustust, vaid selle eesmärk on avaldada kinnisvara hindamise seisukohalt olulised seosed hindaja ja vara vahel (nt omandi vm õigused) või hindaja ja tellija vahel (nt lähikondsus vms). Nii ei näe EVS 875-4:2015 ette ka selle teabe avaldamist, et hindaja poole on varasemalt pöördutud objekti hindamise sooviga või et hindaja on varem sama objekti juba hinnanud.“ KES § 3 kohaselt on eksperdiarvamus tõendamisel tähtsa asjaolu kohta tehtud ja ekspertiisiaktis väljendatud kategooriline või tõenäoline eksperdijäreldus. Samaaegselt sätestab TsMS § 229 lg 1 ühe tõendiliigina eksperdiarvamuse ning TsMS § 301 lg 1 teine lause täpsustab, et eksperdiarvamus peab sisaldama uuringute üksikasjalikku kirjeldust, uuringute tulemusena 8

(13)tehtud järeldusi ja põhjendatud vastuseid kohtu küsimustele. Lisaks tuleb arvestada, et kohus hindab tõendeid oma siseveendumuse kohaselt ning mh võib tõendi vastuolulisus tuua kaasa selle ebausaldusväärsuse. Seega on hindaja varasem seos varaga tõendamisel tähtis asjaolu, kuivõrd võimaldab kohtul hinnata tõendi usaldusväärsust. Hindaja poolt ebaõige kinnituse esitamine seoste puudumiste kohta täidab

§ 321lg-s 1 sätestatud objektiivse teokoosseisu – ebaõige eksperdiarvamus.

Lisaks täidab vale kuupäeva märkimine eksperdiarvamusse

§ 321lg 1 objektiivse teokoosseisu, kuivõrd selliselt esitatakse ebaõigeid andmeid uuringute kirjelduse kohta, mis on Ts

MS § 301 lg 1 mõttes eksperdiarvamuse osaks. Isegi olukorras, kus

§ 321

objektiivse teokoosseisu mõttes ei oma tähtsust asjaolu, et 19.03.2019 eksperdiarvamuses kinnitas YY vastavust EVS § 875 nõuetele täies ulatuses ning muutis kinnitust 25.03.2019 eksperdiarvamuses selliselt, et see vastab EVS 875 nõuetele osaliselt, viitab selline tegevus tahtlikule käitumisele. Nimelt on Riigikohtu praktikas leitud, et süüdlase hilisem tegevus, nt kohustuste mittetäitmine ja kannatanule valetamine, tõendab kavatsust juba alguses pettust toime panna. Lisaks tuleb arvestada, et kuriteokoosseisu realiseerimise piiritlemisel tsiviilõiguslikust vastutusest tuleb tuvastada selline tahtlus enne teo toimepanemist. Asjaolu, et 19.03.2019 ja 25.03.2019 eksperdiarvamustes varjati seoseid vara ja menetlusosalisega viitab

§ 321

lg-s 1 sätestatud kuriteo toimepanemisele, kuivõrd puuduvad muud mõistlikud selgitused, miks oleks YY pidanud seoseid varjama. See täidab üksnes kuriteo toimepanemise varjamise eesmärki. Lisaks puuduvad mõistlikud selgitused sellele, miks märkis YY 19.03.2019 ja 25.03.2019 eksperdiarvamustes kinnistul viibimise kuupäevaks 13.03.2019, kuid 04.03.2019 asjatundja arvamuses samal kinnistul viibimise kuupäevaks 25.02.

  1. Ainuke mõistlik selgitus sellisele vastuolule on, et YY ei soovinud X-le ja ringkonnakohtule näidata, et ta viibis XXX kinnistul juba enne 01.03.2019 kohtumääruse tegemist, millega ta määrati tsiviilasjas Y-YY-YYYYY eksperdiks. 5.
  2. Kuriteokaebuses, Riigiprokuratuuri esitatud kaebuses ning käesolevas kaebuses toodud asjaolud viitavad kuriteokahtluse olemasolule ning tulenevalt in dubio pro duriore põhimõttest tuleks neid tõlgendada kriminaalmenetluse alustamise kasuks. Arvestades võimalust kuulata tunnistajatena üle hulk erinevaid seotuid isikuid ja muid võimalikke kriminaalmenetluse toiminguid, on suur tõenäosus, et kriminaalmenetluses leiaks käesolevas asjas esinev kuriteokahtlus kiiresti ja efektiivselt kinnitust või vastupidiselt ümberlükkamist. 5.
  3. Lisaks märgib kaebuse esitaja, et jääb lisaks käesolevas kaebuses esitatud seisukohtadele täies ulatuses 28.07.2020 registreeritud kuriteokaebuses, selle lisades ning 10.08.2020 kaebuses väidetu juurde ning käsitleb 28.07.2020 kuriteokaebust koos lisadega, 10.08.2020 kaebust Riigiprokuratuuri ning käesolevat kaebust ühtse menetlusdokumendina. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  4. Ringkonnakohus, läbi vaadanud nii esitatud kaebuse, Riigiprokuratuuri määruse kui ka Põhja Ringkonnaprokuratuurist välja nõutud kriminaalasja alustamata jätmise materjalidega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust Riigiprokuratuuri 26.08.
  5. a määruse tühistamiseks ning kohustamiseks kriminaalmenetlust alustada. Ringkonnakohtu hinnangul on kriminaalmenetluse alustamata jätmisel kaalutud piisava põhjalikkusega tähtsust omavaid asjaolusid ning selle käigus on jõutud põhjendatult järeldusele, et puudub kriminaalmenetluse alus KrMS § 199 lg 1 p 1 tähenduses. 9

(13)7. Esmalt tuleb märkida, et ringkonnakohus nõustub täielikult eelnevate menetlejate põhjendustega kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta ja ei pea vajalikuks üle korrata asjaolusid selle kohta, miks antud juhul pole võimalik sedastada kuriteokaebuses ning sellele järgnevates kaebustes kuriteotunnuste esinemist. Kriminaalmenetluse alustamata jätmine oli ringkonnakohtu hinnangul igati põhjendatud. Seejuures on võimalik eelnevate menetlejate otsustustest aru saada, millest tulenevalt sellisele seisukohale jõuti. See, et kaebaja ei nõustu menetleja põhjenduste ja käsitlusega, ei tähenda iseenesest seda, et menetleja on jõudnud ebaõigele järeldusele kuriteotunnuste puudumise osas. Eelnevad menetlejad leidsid põhjendatult, et kaebuses välja toodud asjaolude pinnalt ei ole kõnealusel juhul tuvastatavad

§ 321lg 2 sätestatud kuriteo tunnused.

Puuduvad veenvad viited sellele, et YY oleks teadvalt tsiviilasja nr Y-YY-YYYYY raames vale eksperdiarvamuse andnud ehk oleks teadvalt valed järeldused teinud tõendamisel tähtsate asjaolude kohta. Nõustuda ei saa kaebuse esitaja seisukohaga justkui YY ebaõiged võrdlustehingud ja nende kohandamine tõid kaasa ebaõige eksperdiarvamuse, mis iseenesest viitab väidetavalt kuriteo toimepanemisele. Isegi, kui YY eksperdiarvamuses esines puudusi, ei saa ainuüksi selle pinnalt teha ühest järeldust selle kohta, et ta teadvalt valed järeldused tegi ja teadlikult valedest asjaoludest lähtus. Kaebuses on jäetud seejuures täielikult tähelepanuta asjaolu, et viidatud tsiviilasja raames kohustati eksperti määrama turuväärtust 21.05.

  1. a seisuga analoogsete objektide (hooldusravihaiglate) alusel ja nende hindamisel kasutatavate kohaste meetodite alusel. Veelgi enam, hageja enda seisukohast nähtuvalt pidas ta oluliseks just analoogsete objektide hindamismudeli alusel hinnangu andmist. Kusjuures asja materjalidest nähtuvalt saab teha järelduse, et selliste hinnangute andmiseks pole palju pädevaid hindajaid ja peale poolte vahelist arutelu sobivate ekspertide osas leidsid mõlemad pooled ühiselt, et eksperdiks peaks olema just YY. Kuigi YY täiendas 25.03.
  2. a 19.03.
  3. a antud eksperthinnangut, millega hilisema täpsustusega turuväärtus suurenes, siis üüri hinna osas summa ei muutunud. YY eksperthinnangutes võrdlusobjektidena kasutatud objektid asusid seejuures erinevates kohtades, kuid lähtusid vara eriotstarbelisest iseloomust. Kusjuures vähetähtis ei ole seejuures asjaolu, et turuväärtust pidi hindama aastatetagusesse aega tagasi minnes (21.05.2012) ning vabaturutehinguid sarnaste hoolekandeasutustega oli teostatud sel perioodil väga vähe, mistõttu toodi iseloomustava asjaoluna välja meditsiiniga seotud ruumide vabaturu üüritehingud. Seega tõi ekspert välja loetelu valimist, millel oli seos just meditsiinivaldkonnaga. Kusjuures hageja on isegi materjalidest nähtuvalt avaldanud, et võrdlusobjekte on sel perioodil pea võimatu leida. Seetõttu sel perioodil võrdlusobjektide vähesuse ja puudlikkuse tõttu ei saanud selline eksperdijäreldus isegi kuigi üllatav kaebajale olla, millega viimane aga ei nõustunu. Selline asjaolu aga ei anna antud juhul kindlasti alust rääkida teadvalt valest eksperdiarvamusest. YY eksperthinnangutes on seejuures välja toodud konkreetsed asjaolud selle kohta, milliseid metoodikaid kasutati ning põhistatud ka mittesobiva meetodi mittekasutamist.
  4. Mis puudutab aga YY 04.03.
  5. a eksperthinnangut, siis see on tehtud teise tsiviilasja raames (X-XX-XXXX) SA X tellimusel turupõhise üüri hindamiseks ja ka seal tuvastati turupõhiseks üüriks 3-4 eurot/m2/kuus, millele lisanduvad kõrvalkulud. Sellisel seisukohal on seejuures YY olnud läbivalt kõikides oma hinnangutes. Seega ei ole ta tsiviilasja Y-YY-YYYYY raames esitanud teistsuguseid andmeid ja hinnanguid kui tsiviilasja nr X-XX-XXXX raames, millisest käitumisest võiks teha mingisuguseidki järeldusi selle kohta, et ta teadvalt esitas vale eksperdiarvamuse tsiviilasjas nr Y-YY-YYYYY. 10

(13)
  1. TT ja NN on teostanud 20.02.
  2. a läbivaatuse YY 04.03.
  3. a eksperdiarvamusele. Läbivaatuse käigus tuvastasid nad konkreetses YY hinnangus küll mitte vormilisi (leitakse, et vormiliselt vastab suuremas osas standardisarja EVS 875 nõuetele), aga sisulisi puudusi, mis on läbivaatuse sooritanud isikud viinud kahtlusele YY järelduste paikapidavuse osas, konkreetselt eksperthinnangu osas üldiselt. Samas ei saa sellisest asjaolust esiteks teha ühest järeldust selle kohta, et YY andis teadvalt vale eksperdiarvamuse. Teiseks omab olulist tähtsust asjaolu, et sellega toodi välja puudused YY poolt teise tsiviilmenetluse (X-XX-XXXX) raames antud eksperdiarvamuses, mis ei ole automaatselt ülekantav tsiviilmenetluse (Y-YY-YYYYY) raames antud eksperdiarvamusele ja ei saa järeldada ka teadvalt vale eksperdiarvamuse andmist YY poolt, sest see ei analüüsi tsiviilasjas nr Y-YY-YYYYY YY poolt antud eksperdiarvamust. Kuigi YY poolt kahes tsiviilasjas antud eksperdiarvamused on olulises osas kattuvad, mis annaks aluse vähemalt mingis osas läbivaatajate hinnangut laiendada vaidlusalusele tsiviilasjale, siis ometi ei saa väidetavatest puudustest hoolimata YY hinnangus järeldada teadvalt vale eksperdiarvamuse andmist. Samas on eelnevad menetlejad põhjendatult viidanud asjaolule, et selline läbivaatuse käigus tehtud järeldus võimaldas iseenesest YY arvamusega seoses kordusekspertiisi taotlemise vajaduse tõstatamist. Samal aja ei nähtu materjalidest, et kõnealuses tsiviilasjas oleks kohus YY eksperdiarvamused kahtluse alla seadnud. Samuti ei anna eeltoodu veenvalt infot selle kohta, et YY tsiviilasja nr Y-YY-YYYYY menetluse raames andis teadvalt vale eksperdihinnangu.
  4. Kuriteokaebusele on lisatud ka 02.06.
  5. a EE eksperthinnang tururendi kindlakstegemiseks, millisel juhul asusid aga kõik võrdlusobjektid Tallinnas. Kusjuures viidatud eksperthinnangu ja tsiviilasjas Y-YY-YYYYY YY eksperthinnangu ülesandepüstitus on erinev ja kasutatud on ka erinevat metoodikat. Seetõttu pole üheselt võrreldavad nende eksperthinnangute käigus saadud tulemused ja see ei saa samuti anda veenvat infot YY poolt teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise kohta. Aluseks on erinevates hinnangutes võetud erinevad objektid, piirkonnad on olnud erinevad. YY võttis võrdlusobjektideks hooldekodude kriteeriumitele vastavad objektid (s.h ei olnud need määratletud Tallinna piirkonna, vaid objekti tunnuste alusel). EE ekspertiisis on aga valimisse võetud ka muu kasutusotstarbega objektid (asukoha kriteeriumiks on aga vaid Tallinn, kuid otstarve pole üheselt määratletud). Seega olid algandmed, millest lähtuti, erinevad ja seetõttu ei saanudki anda ühesugust tulemust ja ei saa seetõttu ka YY eksperthinnangu järeldusi tsiviilasjas Y-YY-YYYYY üheselt kahtluse alla seada ega järeldada teadvalt vale eksperdiarvamuse andmist. Märkida tuleb sedagi, et valimis sobimatute alusandmete olemasolul, mis eelduslikult usaldusväärset tulemust kaebaja hinnangul ei andnud, oleks olnud võimalik taotleda uut ekspertiisi või eksperdi küsitlemist. Kusjuures vähetähtis ei ole ka asjaolu, et YY hinnangutes pole hinna sisse arvestatud kõrvalkulusid, kuid EE eksperthinnang sisaldab ka kõrvalkulusid. Seega hinna kujunemine põhines samuti erinevatel põhimõtetel. Seega kahe erineva isiku poolt teostatud eksperthinnangud ei saanudki eeltoodud põhjustel sarnast või sama tulemust anda. Seega erinevate valimite puhul on järelikult erinevad tulemused ja ekspertide järeldused prognoositavad. Probleem oleks eelkõige siis, kui samade alusandmete hindamisel oleks saadud erinev tulemus, millisel juhul oleks olnud alust püstitada küsimust võimalikust teadvalt valest eksperdiarvamusest. Olukorras, kus erinevad eksperdid aga valimis samu võrdlusobjekte ei kasutanud, ei tuvastanud ka samu asjaolusid ja nende ülesande püstituski polnud sama, ei ole erinevate ekspertide poolt erinevale tulemusele jõudmine üllatuslik ja ei anna YY puhul alust rääkida teadvalt valest eksperdiarvamusest. Märkida tuleb sedagi, et kuivõrd selle eksperthinnangu tellis L OÜ (vastukaaluna SA X tellitud ja 14.03.
  6. a YY poolt antud eksperthinnangule), siis on seegi tegelikult seotud hoopis tsiviilasja nr X-XX-XXXX menetlusega, mis asjas Y-YY-YYYYY omab tähtsust vaid siis, kui see konkreetse asja raames tõendina lisatakse. 11
(13)
  1. Mis puudutab kaebuse väited selle kohta, et YY ei avaldanud tsiviilasja nr Y-YY-YYYYY raames seda, et ta tsiviilasja X-XX-XXXX raames sama objekti suhtes juba hinnangu andis, siis tuleb märkida järgmist. Riigiprokurör on määruses õigesti viidanud asjaolule, et küsimust sellest, kas ja kuidas on hindaja konkreetse objektiga varasemas kutsetegevuses kokku puutunud, ei puuduta vahetult eksperdijärelduste objektiivset õigsust ega ole seetõttu koosseisurelevantne. Seejuures ei näe EVS 875-4:2015 ette kõigi igapäevases kutsetegevuses ette tulevate kokkupuudete avaldamise kohustust, vaid ainult kinnisvara hindamise seisukohast oluliste seoste avaldamist hindaja ja vara vahel, s.t isiklik varaline kokkupuude varaga (nt omand) või tellijaga (lähikontaktne), sest sellised asjaolud võiksid mõjutada hindaja objektiivust. Kui aga isik tegutseb hindajana kutsetegevuse käigus ja isiklikke kontakte vara ja tellijaga ei oma, ei ole alust tema objektiivsust ja erapooletust ainuüksi varasema hinnangu andmise tõttu samale objektile kahtluse alla seada. Seda enam, et konkreetsel juhul ei kajastunud mingit vastuolu tema kahe erineva menetluse raames sama objekti suhtes tehtavas hinnangus. Kaebuse kohaselt tuleb täpsustada hindajal, kas ta tegutses sise-, välis- või sõltumatu hindajana ja kui tegemist ei ole sõltumatu hindajaga, tuleb esitada hindaja seos hinnatava vara ja tellijaga. YY on aga kõigil juhtudel kinnitanud, et ta on tegutsenud sõltumatu hindajana. Seega ka kaebuses märgitust lähtuvalt ei pidanud ta sõltumatu hindajana tegutsedes oma seost hinnatava vara ja tellijaga välja tooma ning seetõttu ei saa sellisest teavitamata jätmisest teha järeldusi kuriteotunnuste võimaliku esinemise kohta nagu leitakse kaebuses. Kui aga hagejal tõusetus kahtlusi eksperdi erapooletuses, oleks ta saanud taotleda eksperdi taandamist. Materjalidest aga ei nähtu, et kohus oleks YY usaldusväärsuse kahtluse alla seadnud ja pidanud põhjendatuks tema taandamist.
  2. Seega oli hagejal võimlik tsiviilasja Y-YY-YYYYY raames taotleda kordusekspertiisi, eksperdi küsitlemist kui ka tema taandamist, kui oleks olnud tõsiseltvõetavaid kahtlusi eksperdi erapooletuses või küllaldane alus kahelda eksperdijärelduses. Kuid sellised hageja/kaebaja subjektiivsed kahtlused YY suhtes (tsiviilasja Y-YY-YYYYY raames sellisetele järeldustele jõudmata) ei anna kuidagi alust jõuda arvamusele YY poolt teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise kohta. Seega jäeti kriminaalmenetlus kuriteotunnuste puudumise tõttu põhjendatult alustamata. Kaebuses toodud asjaolud ja kaebaja poolt menetluse jooksul esitatud tõendid ei anna alust eelnevate menetlejate seisukohti ümber hinnata.
  3. Ringkonnakohus märgib, et KrMS § 193 lubab kriminaalmenetluse alustamist vaid juhul, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad KrMS § 199 lg 1 p 1 sätestatud kriminaalmenetlust välistavad asjaolud. Kriminaalmenetluse alustamine olukorras, kus kriminaalmenetluslike vahenditega tuleks alles otsida kriminaalmenetluse alust, on lubamatu. Kriminaalmenetlust ei alustata n.ö igaks juhuks. KrMS § 6 sätestab, et uurimisasutus ja prokuratuur on kohustatud toimetama kriminaalmenetlust kuriteo asjaolude ilmnemisel. Fraas „kuriteo asjaolude ilmnemisel“ tähendab, et esinema peavad KrMS § 193 lg-s 1 kriminaalmenetluse ajend ja alus, s.t kui kriminaalmenetluse ajend ja/või alus puudub, ei saa ka rääkida kohustusest toimetada kriminaalmenetlust. Kriminaalmenetluse ajend on KrMS § 194 lg 1 kohaselt kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave. Kriminaalmenetluse aluseks on osundatud paragrahvi teise lõike kohaselt kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis. Käesoleval juhul on sedastatav kriminaalmenetluse aluse puudumine viitega KrMS § 199 lg 1 p-le
  4. Isiku põhjendamatu kahtlustamine süüteos ja kriminaalmenetluse tagamise võimalike abinõude rakendamine on isiku põhiõiguste ja vabaduste tõsine riive, mille põhjendamatut rakendamist tuleb vältida. 12
(13)
  1. Kaebaja põhilisi argumente ja kaebuse väiteid kriminaalmenetluse alustamisega seonduvalt on menetlusotsustuse vastuvõtmisel eelnevad menetlejad juba arvesse võtnud. Mingeid uusi sisulisi asjaolusid, mis eelnevatele menetlejatele poleks teada olnud või mida poleks menetlusotsustuse tegemisel arvesse võetud või mis annaks aluse eelnevate menetlejate seisukohtade ümberhindamiseks, ei ole ringkonnakohtule esitatud kaebuses välja toodud, mistõttu puudub alus riigiprokuröri menetlusotsustuse tühistamiseks.
  2. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et kriminaalmenetluse alustamata jätmine on kooskõlas seadusega, mistõttu puuduvad alused seadusliku Riigiprokuratuuri otsustuse tühistamiseks. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 208 lg-st 5 ja 385 p-st 11 jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri 26.08.
  3. a määruse muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 13
(13)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.