Obsah (11)

§ 62§ 444§ 317§ 173§ 174§ 162§ 138§ 177§ 178§ 456§ 468

KOHTUOTSUS Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Helina Luksepp Kohtujurist Mare Laanoja Otsuse tegemise aeg ja koht 17. september 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-13978

§ 62lg 2).

Kohtuotsuse selgitused

§ 444lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

2. OK Incure OÜ (hageja) esitas 30.12.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse I. V.ilt (kostja) 1 407,28 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi I. V.ile 27.01.2020 makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Sellest tulenevalt lõpetas Pärnu Maakohus 02.03.2020 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude üle Harju Maakohtule jätkamiseks hagimenetluses. 2
3. Hageja esitas 19.03.2020 kostja vastu hagi ja tasus hagilt riigilõivu 200 eurot (maksekäsu kiirmenetluses 49,26 eurot ja hagiavalduselt 150,74 eurot).
4. Kohus võttis 24.03.2020 määrusega hagi menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama 20 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
5. Nõude aluseks on IPF Digital Estonia OÜ ja kostja vahel 19.03.2019 sõlmitud krediidileping nr 4308138, mille kohaselt IPF Digital Estonia OÜ andis kostjale krediiti limiidiga 1 000 eurot ning kostja kohustus selle tagastama koos intressidega. Kuna kostja rikkus oma kohustusi, ütles IPF Digital Estonia OÜ 03.09.2019 kirjas vastavalt üldtingimuste p-le 11.2.4 laenulepingu erakorraliselt üles ning teatas, et loovutab laenulepingust tuleneva nõude hagejale. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse 1 000 eurot, intressi (intressi periood 19.03.2019-03.09.2019) 218,40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivist (viivise periood 04.09.2019-19.03.2020) 256,10 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka menetluskulude (riigilõivu) hüvitamist ning menetluskuludelt viivise väljamõistmist.
6. Hagiavaldus toimetati kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (teate avaldamise kuupäev 09.07.2020, kättetoimetatuks lugemise kuupäev 25.07.2020). Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (12.08.2020) ega käesoleva ajani hagile vastanud.
7. Kohus leiab, et hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt – ulatuses, milles see on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
8. Kohus märgib, et hageja nõuab kostjalt viivist määras 0,13% päevas, s.o 47,45% aastas. Lepingus kokkulepitud viivisemäär ületab seadusjärgset viivisemäära rohkem kui 3 korda (5,93125 korda). Riigikohtu praktika kohaselt on VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi eelduslikult tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt ka Riigikohtu 14.06.2005 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-6605, p 24; tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Kohtu hinnangul on seega tegemist kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustava ja seetõttu tühise tüüptingimusega. Eelnevast lähtudes tuleb kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ehk perioodi 04.09.2019-19.03.2020 (hagi esitamise kuupäev) eest summas 43,40 eurot (1 000 x 0,021918% x 198).
9. Eeldused otsuse kättetoimetamiseks avalikult

§ 317alusel on täidetud.

9. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

10.

§ 162lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda.

Riigilõivu tasumist 200 eurot on kontrollitud maksekäsu kiirmenetluses 49,26 eurot ja hagiavalduselt 150,74 eurot), tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest.

§ 138

lg 2 ja § 139 alusel on riigilõiv põhjendatud kulutus ning see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus märgib, et kuigi hagi rahuldatakse osaliselt, siis ei ole antud juhul põhjendatud jätta hagi rahuldamisega võrdelises osas menetluskulud hageja kanda, kuna põhjendatud nõude ulatuses oleks hagejal tulnuks tasuda riigilõivu samas suuruses. Seega on põhjendatud kostjalt riigilõivu väljamõistmine terves ulatuses, s.o summas 200 eurot. 3 11.

§ 177

lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. 12.

§ 178

lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 13. Kohus selgitab, et

§ 456

lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta. 14.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik 4