) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased).
Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on hageja isa (t.l. 5). Seega on hagejall õigus saada kostjalt ülalpidamist. Vaidlus puudub, et hageja vanemad ei ela koos ning et hageja elab oma ema juures.
lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil.
lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on kuni hagiavalduse esitamiseni tasunud hagejale elatist ja hageja tagasiulatuvalt elatise võlgnevust ei nõua (t.l. 26). Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei ole tasunud hageja ülalpidamiseks elatist seaduses sätestatud suuruses alates hagivalduses elatise nõude esitamisest.
lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuna
lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning 2 last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad, kulub lapse vajaduste rahuldamiseks eelduslikult kahekordne miinimumelatis (miinimumelatis nõude esitamise ajal on 292 eurot) ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud tõendite alusel kindlaks teha.
lg 1 järgi isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Tulenevalt
lg 2 vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Pooled vaidlevad, kas käesoleval juhul esinevad mõjuvad põhjused elatise väljamõistmiseks alla
Kostja on märkinud ühe põhjusena, et hageja tegelikud vajadused on väiksemad kui
lg 1 sätestatud määr.
lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
lg 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kohus hindab järgnevalt, millised on hageja igakuised vajadused. Hageja on välja toonud, et hageja igakuised kulud kokku on 469,97 eurot (t.l. 2-2 pöördel). Asjaolu, et kostja arvates võivad hageja vajadusteks tehtavad igakuised kulutused olla liiga suured ei luba kohtul iseenesest kahelda, et hagejal kuluvadki hagiavalduses märgitud summad enda vajadusteks: s.o. toidule kodus 130 eurot; elamiskulud koos kommunaalkuludega (energia, internet, tv) 56,67 euro (t.l. 29-37)t; riided ja jalanõud 120 eurot; hügieeni ja pesemistarbed, juuksur 30 eurot; kooli ja õppekulud 28,30 eurot; koolitarbed 15 eurot; teater/kino jms üritused koos sõpradega (sõprade sünnipäevad, maiustamine) 50 eurot; klassiekskursioonid, muuseumid, teatrid 25 eurot; ravimid ja vitamiinid 15 eurot. Kohtu arvates ei saa pelgalt statistilistest näitajatest tuletada iga konkreetse lapse tegelikke vajadusi toidule. Kuna hageja on 14-aastane noormees, siis ei ole põhjust kahelda hageja väidetes, et ta sööb kui mees ning sööb tervislikult, mistõttu toidukuludeks kulub 130 eurot igakuuliselt. Riigikohus on lahendis 3-2-1-69-13 (p 17-21) selgitanud, et lapse põhivajaduste hulka kuulub ka vajadus kasutada eluruumi. Lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavateks põhjendatud kuludeks saab üldjuhul pidada tasu korteriühistu osutatavate või vahendatavate kommunaalteenuste eest, tasu tarbitud elektrienergia eest ning tasu telefoni, interneti ja kaabeltelevisiooni eest mõistlikus ulatuses ja lapsele langevas osas. Lapse vajadust kasutada eluruumi saab ülalpidamise määramisel arvestada ka siis, kui laps elab ühele vanemale kuuluvas eluruumis. Eluasemevajaduse ulatuse ja rahalise väärtuse saab kolleegiumi arvates määrata kindlaks eluaseme kasutamisest saadava varaliselt hinnata eelise (kasutuseelise) väärtuse kaudu. Eluruumi kasutuseelise väärtuse saab määrata võrreldava eluruumi keskmise üürihinna järgi samas piirkonnas, arvestades mh lapse kasutuses oleva eluruumi osa suurust ning asjaolu, et eluruum on ühiskasutuses. Seega kui vanem võimaldab lapsel kasutada endale kuuluvat eluaset, saab laps, tuginedes viidatud Riigikohtu lahendile, kasutuseelist, millel on rahaliselt hinnatav väärtus. Kuna hageja ema eluasemega seotud kuludeks on 170 eurot kuus, siis on põhjendatud arvata, et hageja osaks on sellest kolmandik (kuna kulud jagatakse kolmeks), s.o. 56,67 eurot. 3 Kostja oma väidet, et tema poolt tehtavaid kulutused tuleks ka elatise määramisel arvesse võtta, põhistanud ei ole. Kostja ei ole põhistanud, mil määral, s.o. mis ulatuses kostja kannab lapse vajaduste katteks igakuuliselt rahalisi vahendeid. Kostja ei ole kohtu ette toonud ka asjaolusid, mille põhjal saaks arvestada rahaliselt kostja ja hageja tulevikku suunatud reisikulusid ja hageja ülalpidamiskulude kandmist ajavahemikus, kui hageja viibib kostja juures. Asjaolu, et kostja kogub hageja jaoks hageja kogumisarvele igakuiselt 20,14 eurot, millise summa saab hageja 18 aastaseks saamisel enda käsutusse ei luba samuti arvata, et sellist summat saab pidada hageja igakuiste vajaduste katmisena. Kohtu arvates on hageja veenvalt põhistanud, et tema vajadused on kuus vähemalt 469,97 euro ulatuses. Eeltoodut kokku võttes tuvastab kohus, et hageja igakuised vajadused on vähemalt 469,97 eurot. Võttes arvesse, et
lg 1 sätestatud määr on käesoleval ajal 292 eurot ning pooled ei vaidle, et peavad vanemad andma lapsele ülalpidamist võrdsetes osades (t.l. 12 38), s.o. 469,97/2=234,98 on põhjendatud elatise väljamõistmine hagejale alla
lg 1 sätestatud määra põhjendusel, et ka hageja tegelikud vajadused on väiksemad, kui seaduses sätestatud elatise miinimummäär. Kostja on välja toonud, et osa hageja vajadustest saab katta riikliku peretoetustega. Riigikohus on selgitanud (3-2-1-35-17, p 28.2), et ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad. Tuginedes nimetatud Riigikohtu seisukohale leiab kohus, et elatise väljamõistmiseks alla
lg 1 sätestatud määra ei saa olla ainuüksi asjaolu, et hageja saab riiklikku toetust, mille arvelt saab osaliselt katta hageja vajadusi. Kuna kohus eelnevalt küll tuvastas, et hageja vajadused on väiksemad kui seaduses sätestatud miinimummäär, siis ei ole kostja toonud kohtu ette selliseid asjaolusid, mis iseenesest lubaksid arvata, et peretoetusest peaks kasutatama ilmtingimata hageja igapäevaste vajaduste katteks, mitte lisaks lapsevanemate poolt lapse ülalpidamiskohustuse täitmisele, mistõttu ei ole kohtu arvates põhjendatud, et hageja vajadused saaksid osaliselt kaetud riiklikest lastetoetusest. Kohus ei nõustu kostjaga, et arvesse võttes kostja ajutist tööta olekut ei peaks kostja nagu hagejale ülalpidamist nende kuude eest tasuma hageja vajadustest lähtudes. Lapsed vajavad ülalpidamist igal ajal ja lapsevanem on kohustatud hankima lisaks enda ülalpidamisele vahendid ka lapse ülalpidamiseks. Kostja ei ole toonud kohtu ette selliseid asjaolusid, millest kohus saaks, et kostja varanduslik seisund ei võimalda kostjal mitte kuidagi tasuda elatist aprilli ja maikuu eest hageja vajadustest tulenevalt. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks mõista välja elatis 234,98 eurot. Kuna elatis mõistetakse välja alates hagi esitamisest ja hagi elatise nõudes on esitatud 18.03.2020, siis mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 234,98 eurot alates hagi esitamisest, s.o. 18.03.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o. 20.12.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.