KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Indrek Parrest, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 28. september 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-19-166

).

§ 6

lg 6 näeb ette, et kui hooneühistu liikme elu- või asukoht erineb kinnisasja asukohast, on liige kohustatud hooneühistule teatama oma elu- või asukoha postiaadressi. Sama paragrahvi lõige 7 kohaselt juhul, kui hooneühistu liige ei ole hooneühistule teatanud oma elu- või asukoha postiaadressi, on hooneühistul õigus lugeda tema elu- või asukohaks liikme ainukasutuses oleva hooneosa asukoht. Hagejal ei olnud 2017. a üldkoosoleku kokkukutsumisel kostja elukoha ega elektrooniliste sidevahendite aadresse (kostja polnud andnud ka nõusolekut, et kutse võiks saata elektrooniliselt). Hageja võis seega juhinduda

§ 6lg-test 6 ja 7.

Hageja avaldas koosoleku kutse garaaži teadetetahvlil ja pani kutse iga garaaži uksele.

§ 6

lg-d 6 ja 7 reguleerivad üheselt mõistetavalt hooneühistu liikme aadressiga seotud küsimusi ning seetõttu on põhjendamatu juhinduda TÜS § 41 lg-st 1. Tulundusühistuseadusest tuleb juhinduda siis, kui hooneühistuseadus ei sätesta teistmoodi. Hageja liikmete nimekirjas ei ole liikmete aadressi. Seega ei saanud hageja saata kutseid TÜS § 41 lg 1 teise lause ja põhikirja p 6.1.4 teise lause kohaselt.

§ 6

lg-tega 6 ja 7 on kohustus aadressi teatamiseks ja sellega seotud riskid pandud ühistu liikmele. Hageja on esitanud koosoleku kokkukutsumise teated liikmete ainukasutus oleva hooneosa asukohas ning on täitnud koosoleku kokkukutsumise nõude. Juhul kui liikmed on huvitatud koosolekul osalemisest, siis saavad nad vajaliku info kätte. Koosolekust võtavad osa liikmed, kes tunnevad selle vastu huvi. Kostja on osalenud kõikidel koosolekutel, kus kutsed on pandud tema garaaži uksele ja teadetetahvlile. Seega 30.06.2017 üldkoosoleku otsus liikmemaksu kohta on kehtiv ja kostja peab seda täitma. 3

1. V. Ploom vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole kostja põhivõlgnevus 120 eurot.
2. a üldkoosolekul otsustati kehtestada liikmemaksuks 20 eurot hoolduseks ja 100 eurot remondiks.
3. a üldkoosolekul otsustati kehtestada liikmemaksuks nagu
4. aastal 120 eurot. Kostja maksis hoolduskulu 20 eurot mõlemal aastal tähtaegselt. Kostja ütles
5. a üldkoosolekul, et maksab remonditasu siis, kui öeldakse, mis remonti kavatsetakse teha, on tehtud kalkulatsioon ja arutatud remondi otstarbekust. Juhatuse liige Mikk Vahtra hakkas karjuma, et kostja segab koosolekut ning nõudis kostja lahkumist. Kostja ei lahkunud omal soovil, vaid ta sunniti lahkuma. Koosoleku pidajaid oli peale kostja lahkumist kuus, kuigi väidetakse, et otsus võeti vastu 10 häälega; 2) ei ole kutse garaaži teadetetahvlile ja garaažiboksi uksele panemine piisav teavitamine ning suur osa ühistu liikmetest ei saa teada koosoleku toimumisest. Kuni
6. aastani saatis juhatus kutsed põhikirja p 6.1.4 kohaselt lihtkirjaga kõigile liikmetele kodusel aadressil. Praeguse juhatuse esinaine Triin Sprengk oli eelmises juhatuses sekretär ja tegeles kirjade saatmisega. Seega väide, et juhatus ei tea liikmete aadresse, on vale. Kui kostja garaaži ostis, siis täitis ta avalduse, kus oli kirjas ka elukoha aadress ja telefoninumber.

§ 6

lg-d 6 ja 7 ei ole mõeldud garaažiühistutele, kuna ühistu liikmed ei ela garaažis. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 100 eurot, viivise 28.09.2020 seisuga 23,28 eurot ja viivise alates 29.09.2020 võlgnetavalt summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohase täitmiseni ning jätab menetluskulud poolte kanda. Apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.
2. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 4 alusel asja materjalide juurde kostja poolt apellatsioonkaebuse vastusele lisatud 11.09.2017 SEB Panga maksekorralduse väljavõtte, mille alusel tasus kostja hagejale
3. a liikmemaksu katteks 20 eurot. Ülejäänud apellatsioonkaebuse vastusele lisatud tõendid (vt digitoimik) jätab ringkonnakohus asja materjalide juurde võtmata, kuna need on eelnevalt asja materjalide juurde võetud.
4. Hageja nõudis kostjalt 120 euro väljamõistmist. Tegemist oli hageja
5. a liikmemaksuga, mille tasumise kohustus põhines hageja 30.06.2017 üldkoosoleku otsusel. Kostja vaidles hagile vastu muu hulgas põhjusel, et 30.06.2017 üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud koosoleku kokkukutsumise korda. Maakohus leidis, et kuna 30.06.2017 üldkoosoleku toimumise teade oli kätte toimetatud üksnes garaaži seinal olevale teadetetahvlile panekuga, siis rikkus hageja TÜS § 41 lg-s 1 ja hageja põhikirja p-s 6.1.4 sätestatud nõuet saata teade liikmete nimekirja kantud aadressile. Seetõttu on kostja üldkoosoleku otsus
6. a liikmemaksu kinnitamise kohta tühine ning kostjal puudub kohustus liikmemaksu tasuda.
7. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu.

§ 1

lg 2 sätestab, et hooneühistu suhtes kohaldatakse tulundusühistuseaduses sätestatut, kui

-st ei tulene teisiti. TÜS § 42 kohaselt kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui 4 üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik liikmed. Sellisel üldkoosolekul tehtud otsused on tühised, kui liikmed, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Nimetatud sättest tuleneb, et üldkoosolekul tehtud otsuste tühisust ei too kaasa mitte igasugune seaduses või põhikirjas sätestatud nõude rikkumine, vaid üksnes selle oluline rikkumine. Riigikohus on analoogses asjas (vt lahend nr 3-2-1-76-14, p 21) asunud seisukohale, et otsuse tühisuse toovad kaasa raskemad sisu- ja protseduurivead, sh sellised vead, mis rikuvad liikme õigust saada teada koosoleku toimumisest või takistavad oluliselt osalemisõiguse teostamist ning rikuvad õigust olla koosolekul kohal ja hääletada. Üldkoosoleku kokkukutsumise teate garaaži seinal olevale teadetetahvlile panekuga rikkus hageja TÜS § 41 lg-s 1 ja põhikirja p-s 6.1.4 sätestatud nõuet saata üldkoosoleku toimumise teade liikme nimekirja kantud aadressile. Kuigi hageja põhikirja p-st 6.1.7 nähtub, et üldkoosoleku toimumise teade ja päevakord pannakse vähemalt kaks nädalat enne üldkoosoleku toimumist üles kumbagi vahekäigu teadete tahvlile, ei tee see olematuks hageja kohustust järgida põhikirja p 6.1.4 (TÜS § 41 lg 1) nõuet. Praegusel juhul on üldkoosoleku toimumise teate teadetetahvlile panekuga saavutatud eesmärk, s.o teavitada ühistu liikmeid 30.06.2017 toimuvast üldkoosolekut ja selle päevakorrast. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et antud juhul ei ole tegemist üldkoosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumisega ning kostjal puudub õigus tugineda 30.06.2017 üldkoosoleku otsuse tühisusele, millega kehtestati

1. a liikmemaksu suuruseks 120 eurot. Lisaks eelnevale märgib ringkonnakohus, et asja materjalide kohaselt on kostja kinnitanud, et ta oli teadlik üldkoosoleku toimumisest ja päevakorrast, osales kell 18.00 alanud koosolekul (lahkus koosolekult kell 18.08, kuna segas koosoleku läbiviimist), samuti oli kostja teadlik üldkoosolekul vastuvõetud otsustest. Muu hulgas nähtuvad nimetatud asjaolud kostja apellatsioonkaebuse vastusest (tl 92), kus ta on kinnitanud, et käib garaažis kaks korda päevas ning apellatsioonkaebuse vastusele lisatud 11.09.2017 maksekorraldusest, millest nähtuvalt tasus ta õigeaegselt osa vaidlusalusest liikmemaksust.
2. Hageja põhikirja p 3.2 kohaselt kinnisasja haldamiseks kogutakse liikmetelt iga-aastaselt liikmemaksu, mis koosneb hooldus- ja remondikuludest. 30.06.
3. a üldkoosoleku otsusega kehtestati
4. a liikmemaksu suuruseks 120 eurot ning asja materjalidest nähtuvalt on hageja sisuliseks vastuväiteks liikmemaksu suurus ja selle koosseis (remonditööde vajalikkus). Ringkonnakohus märgib, et tegemist on otsuse kehtetuse alusega ning otsuse kehtetuks tunnistamiseks olnuks vajalik hagi esitamine (ei piisa vastuväitest, nagu otsuse tühisuse puhul).
5. 11.09.2017 maksekorraldus ja selle selgitus „aasta hoole ja remondi tasu“ tõendab kostja väidet, et kuna ta ei olnud nõus liikmemaksu suurusega, tasus ta
6. a liikmemaksu katteks 20 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kostja on VÕS § 88 lg 1 kohaselt piisavalt määratlenud, et 11.09.2017 tasutud 20 euroga täitis ta osaliselt 30.06.2017 üldkoosolekul vastuvõetud kohustust tasuda liikmemaks hiljemalt 30.10.
7. Hageja väide, et 11.09.2017 tasutud 20 euroga tuleb lugeda kaetuks kostja varasem võlgnevus, on tõendamata.
8. Kuna kostja on tasunud
9. a liikmemaksu 20 eurot, on hageja nõue põhjendatud osaliselt, s.o 100 euro ulatuses.
10. a liikmemaksu tasumise tähtaeg oli vaidlusaluse otsuse kohaselt 30.10.2017 ja seetõttu on põhjendatud hageja seisukoht, et viivist tuleb arvestada alates 01.11.2017 kuni põhinõude täitmiseni. 5 Viivise arvestus lähtudes VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrast kuni 28.09.2020 on (vt viivisekalkulaator.ee) 23,28 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt vaidles kostja hagile täies ulatuses vastu ning sellest järelduvalt ka viivisele ja selle määrale. Ringkonnakohus leiab, et põhikirjas p-s 3.6 sätestatud viivise määr 0,1% viivitatud summalt päevas on selgelt ülemäärane ning seetõttu vähendab ringkonnakohus põhikirjas sätestatud viivise määra VÕS § 162 lg 1 alusel VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrani. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 100 eurot põhivõla katteks ja 23,28 eurot viivise katteks kuni 28.09.2020 ning alates 29.09.2020 võlgnetavalt summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni täitmiseni. Ringkonnakohus märgib siinkohal, et VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määr on ette nähtud ka korteriomandi- ja korteriühistuseaduses (§ 42 lg 1).
11. Hageja seisukoht, et juhul, kui ühistu liige ei ole teatanud ühistule oma elukoha postiaadressi, on hooneühistul õigus lugeda tema elukohaks liikme ainukasutuses oleva hooneosa asukoht, on ekslik. Hageja on siinkohal juhindunud

§ 6lg-st 7.

Ringkonnakohus märgib, et hagejal oli kostja elukoht teada (hageja ei ole vastupidist tõendanud) ning sellest tuli põhikirja p 6.1.4 järgi ka juhinduda üldkoosoleku toimumise teate saatmisel. 14. TsMS § 163 lg 1 kolmanda alternatiivi kohaselt hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi osalist rahuldamist ning seda, et hageja rikkus üldkoosoleku kokkukutsumise korda, on põhjendatud jätta menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja