← Eesti

1-19-7756/27

Obsah (9)§ 1451§ 418§ 68§ 65§ 56§ 424§ 73§ 75§ 751

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. veebruar 2020.a, Tartu kohtumaja Kohtuasja number 1-19-7756 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekre

§ 1451

lg 1 ja § 418 lg 1 järgi üldmenetluses Süüdistatav Urmas Austa asukoht: asub Tartu Vanglas; elukoht: XXX; isikukood: 37112132730; kodakondsus: XXX; haridus: XXX; emakeel: XXX; töökoht või õppeasutus: XXX; karistatus: kaks kehtivat kriminaalkaristust; tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 12.06.2019.a Harju Maakohus kohaldas tõkendina vahistamist 14.06.2019, mida pikendati kuni 12.10.2019 Kaitsja Kokkuleppel vandeadvokaat Sirje Must RESOLUTSIOON 1. Õigeks mõista Urmas Austa

§ 418lg 1 järgi.

2. Süüdi mõista Urmas Austa

§ 1451lg 1 järgi ja mõista temale karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.

3.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka Urmas Austa eelvangistuses viibitud aeg alates 12.06.2019.a kuni 16.02.2020.a, s.o 8 (kaheksa) kuud 5 (viis) päeva ning mõista ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 9 (üheksa) kuud 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. 4.

§ 65

lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud 9 kuu ja 25 päeva pikkust vangistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 13.03.2019.a otsusega kriminaalasjas 1-19-1011 mõistetud karistuse 4 (nelja) aasta 3 (kolme) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkuse vangistuse võrra ning mõista Urmas Austale liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 5 (viis) aastat 1 (üks) kuu ja 23 (kakskümmend kolm) päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvestada alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o

  1. veebruarist 2020.a.
  2. Tõkend – Urmas Austa suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
  3. Asitõendid • DVD plaat päringuvastustega, 4 DVD plaati kannatanu S. V. ütlustega ja DVD plaat läbiotsimise fotodega, millised asuvad kohtutoimiku juures – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. • Püstol STALKER 917-S, mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas - seoses Urmas Austa õigeksmõistmisega

§ 418lg 1 järgi - tagastada peale kohtuotsuse jõustumist Urmas Austale.

7. Menetluskulu Seoses Urmas Austa osalise õigeksmõistmisega (

§ 418lg 1) välja mõista Kr

MS § 181 lg 1 alusel Eesti Vabariigilt Urmas Austa kasuks tema poolt valitud kaitsjale makstud tasu osaliselt, so summas 1 800 (ükstuhat kaheksasada) eurot. KrMS §-de 175 lg 1 p-de 2, 4, 9; § 179 lg 1 p 2, 180 lg 1 alusel mõista Urmas Austalt välja menetluskuluna 975 (üheksasada seitsekümmend viis) eurot, so: ▪ sundraha 876 eurot; ▪ tunnistaja sõidukulu 9 eurot; ▪ kaitsjatasu (kohtueelses menetluses) 90 eurot. KrMS § 181 lg 1 alusel jätta riigi kanda tulirelva ekspertiisi tasu summas 420 eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p-de 7, 12 alusel määrata, et Urmas Austal on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda vabatahtlikult 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, märkides viitenumbri 99920700007698 ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ning makse liigi. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tuleb riigituludesse makstavad menetluskulud tasuda kohtu määratud tähtajaks. Selleks tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Jõustunud otsus edastada täitmiseks Rahandusministeeriumile Urmas Austale 1800 euro ulatuses lepingulisele kaitsjale tehtud kulude hüvitamiseks. Urmas Austal tuleb kohtule teatada enda pangakonto number, et kohus saaks selle koos jõustunud otsusega Rahandusministeeriumile edastada. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates motiveeritud kohtuotsuse kuulutamisest. Juhul kui keegi kohtumenetluse pooltest teatab soovist esitada apellatsioon, siis kuulutatakse motiveeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kantselei kaudu 4. märtsil 2020.a hiljemalt kell 16.00. 2

(5)Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdistatav Urmas Austa ei tunnista end süüdi ei

§ 1451

lg 1 ega ka

§ 418lg 1 järgi.

Prokurör asus kohtuvaidluses seisukohale, et Urmas Austa süü on nii

§ 1451lg 1 kui ka § 418 lg 1 järgi tõendatud ja tema teod on õigesti kvalifitseeritud.

Prokurör palus mõista Urmas Austale karistuseks Kaitsa palus Urmas Austa õigeks mõista. Kaitsja on seisukohal, et

§ 1451lg 1 esitatud süüdistus pole piisavalt konkreetne.

Samuti leiab kaitsja, et

§ 1451

lg 1 etteheidetavas teos ei ole prokuratuur kohtule esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et Urmas Austa süüd tõsikindlalt. II KOHTU SEISUKOHT KARISTUSE OSAS

§ 56

sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurusest lähtuvalt saab määrata võimaliku karistuse liiki ja määra. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kindlaksmääramisel arvestada ka teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega. Lisaks sellele, et kohus on käesoleva otsusega tuvastanud süüdistatava poolt toime pandud teo koosseisupärasuse ja õigusvastasuse, tuleb kohtul karistust mõistes arvsesse võtta ja analüüsida ka teo taunitavust ja ebaõigust kui süü suurust mõjutavaid näitajaid. Karistuse mõistmisel tuleb kohtul esmalt tuvastada karistusraamid. Urmas Austale

§ 1451

lg 1 järgi etteheidetava teo eest on ette nähtud karistusena kuni kolmeaastane vangistus. Prokurör asus kohtus seisukohale, et Urmas Austat tuleb karistada vangistusega. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga ja põhjendab seda alljärgnevalt. Riigikohtu kriminaalkolleegium on nii

  1. märtsi 2016 otsuses asjas nr 3-1-1-20-16 punktis 14 kui ka varem selgitanud, et karistust mõistes tuleb esmajoones lähtuda toimepandud teost ning üldjuhul ei või süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Süü suurusest lähtumise kohustus karistuse liigi ja määra valikul ei tähenda, et karistusseadustik keelaks absoluutselt süüdistatava isiku arvestamise karistuse kohaldamisel (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. märtsi
  3. a otsus asjas nr 3-1-1-11-10, p 6.1.). Nii tuleb karistuse mõistmisel kooskõlas

§ 56

lg 1 teises lauses sisalduva kolmanda alternatiiviga vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtudes. Samas on kolleegium leidnud, et lisaks süü suurusele saab karistuse kohaldamisel täiendavalt arvestada üksnes teoga lahutamatult seotud isikulisi asjaolusid. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. veebruari
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-99-06, p-d 15 ja 15.1). Kohus on käesoleva otsusega tuvastanud, et Urmas Austat on alus süüdi mõista ühe teokoosseisu järgi ühe kuriteoepisoodi toimepanemises. Urmas Austa on täisealise isikuna pannud alaealise suhtes toime seksuaalse enesemääramise vastase süüteo. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid

§-de 57 ja 58 mõttes kohus ei tuvastanud. 3

(5)Eripreventiivset, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanekust, eesmärki on võimalik saavutada kas isikut resotsialiseerides või vähemalt tema edasist desotsialiseerumist vältides. Eripreventsiooniga on seotud ka karistustundlikkus – karistatava isikuomadused, mis annavad aluse hinnata karistuse sisuks olevate repressiivsete ja kasvatuslike abinõude toimet süüdlasele. Kehtiv kriminaalõigus on seadnud karistuse täideviimise eesmärgiks süüdimõistetu suunamise õiguskuulekale käitumisele. Urmas Austat on kriminaalkorras karistatud korduvalt. Karistusregistris ( KoTo, kd 2, tl 47-52) on hetkel 2 kehtivat kriminaalkaristust. Viimati karistati Urmas Austat Tartu Maakohtu 13.03.2019 kohtuotsusega

§ 424

lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust, millest arvestati ärakantuks

§ 68

alusel 2 päeva ja kandmata karistuseks jäi 3 kuud 28 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel mõistis kohus Urmas Austale liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 4 aastat 3 kuud 28 päeva vangistust, suurendades 3 kuu 28 päeva pikkust vangistust Tartu Maakohtu 31.10.2016. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-8412 mõistetud karistuse 4 (nelja) aasta pikkuse vangistuse võrra.

§ 73

lg 4 ja § 74 lg 1 alusel kohus määras, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Urmas Austa ei pane 4 (nelja) aasta 4 (nelja) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab määratud kohustusi ning

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Lisaks määras kohus

§ 75

lg 2 p 2 ja p 9 alusel Urmas Austale käitumiskontrolli ajaks kohustuse mitte tarvitada alkoholi ja alluda elektroonilisele valvele.

§ 751

lg 3 alusel määras kohus Urmas Austa elektroonilise valve tähtajaga 4 kuud alates ajast, mil elektroonilise valve seade kinnitatakse tema keha külge. Varasemalt on Urmas Austat karistatud väljapressimise eest, samuti erinevate isikuvastase kuritegude toimepanemise eest.

§ 56

lg 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohus on seisukohal, et kui vaatamata korduvatele karistustele ja vaatamata sellele, et isiku suhtes on kohaldatud karistuse tingimuslikku täitmisele mittepööramist, paneb ta taas toime uue kuriteo, siis saab olla vaid üks järeldus – sellise isiku puhul pole karistuse eesmärki võimalik saavutada kergema karistusega kui on vangistus. Karistuse mõistmisel peab kohus silmas pidama ka üldpreventsiooni, mille eesmärgiks on avaldada õiglase karistusega sellist mõju, mis kinnitab inimeste usku normikehtivusse ja usaldust õiguskorra vastu. Urmas Austa on täisealise isikuna pannud alaealise suhtes toime seksuaalse enesemääramise vastase süüteo. Kuivõrd alaealiste seksuaalset enesemääramisõigust puudutavad teod on ühiskonnas eriliselt taunitavad, siis on kohtu arvamuse kohaselt vangistuse kohaldamine kooskõlas ka karistuse mõistmise üldpreventiivse eesmärgiga. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 31-1-52-13, p 19, 3-1-1-58-13). Eeltoodust tulenevalt ja arvestades nii karistuse eripreventiivset kui ka üldpreventiivset eesmärki, on kohtu arvates alus karistada Urmas Austat

§ 1451lg 1 järgi vastava sanktsiooni keskmises määras 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. 4

(5)

§ 68

lg 1 alusel tuleb arvestada karistusaja hulka Urmas Austa eelvangistuses viibitud aeg alates 12.06.2019.a kuni 16.02.2020.a, s.o 8 kuud 5 päeva ning mõista ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 9 kuud 25 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel tuleb suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud 9 kuu ja 25 päeva pikkust vangistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 13.03.2019.a otsusega kriminaalasjas 119-1011 mõistetud karistuse 4 aasta 3 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuse võrra ning mõista Urmas Austale liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 5 aastat 1 kuu ja 23 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvestada alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o 17. veebruarist 2020.a. III KOHTU SEISUKOHT SALVESTISTE JA ASITÕENDITE OSAS DVD plaat päringuvastustega, 4 DVD plaati kannatanu S. V. ütlustega ja DVD plaat läbiotsimise fotodega, millised asuvad kohtutoimiku juures tuleb jätta kriminaalasja juurde. Püstol STALKER 917-S, mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas tuleb seoses Urmas Austa õigeksmõistmisega

§ 418lg 1 järgi tagastada peale kohtuotsuse jõustumist Urmas Austale. IV KOHTU SEISUKOHT MENETLUSKULUDE OSAS Kr

MS § 181 lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik. Kohtupraktika kohaselt tuleb seda normi kohaldada ka isiku osalisel õigeksmõistmisel. Süüdistatava osalisel õigeksmõistmisel jäävad riigi kanda kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik õigeks mõistetakse. Olukorras, kus kaitsjatasu arvetest ei nähtu, milline osa arvetel näidatud summadest on seotud süüdistuse selle osa menetlemisega, milles süüdistatav õigeks mõistetakse, tuvastab kohus selle asjaolu hinnanguliselt (vt RKKKo 1-15-9051/62, p 42) Kaitsja vandeadvokaat Sirje Must esitas tasutaotluse summas 3600 eurot. Käesoleval juhul ei ole võimalik arvetel näidatud summade alusel tuvastada, millise summa ulatusest saab kaitsja tasu lugeda seotuks süüdistusega

§ 418lg 1 järgi.

Kohus on seisukohal, et menetluslikult olid mõlemad süüdistuspunktid võrdse kaaluga, mistõttu on põhjendatud seoses Urmas Austa osalise õigeksmõistmisega

§ 418lg 1 järgi Kr

MS § 181 lg 1 alusel Eesti Vabariigilt välja mõista Urmas Austa kasuks tema poolt valitud kaitsjale makstud tasu pooles ulatuses, s.o summas 1 800 eurot. KrMS §-de 175 lg 1 p-de 2, 4, 9 ja § 179 lg 1 p 2, 180 lg 1 alusel tuleb mõista Urmas Austalt välja menetluskuluna 975 eurot, sealhulgas sundraha 876 eurot, tunnistaja sõidukulu 9 eurot ja kaitsjatasu (kohtueelses menetluses) 90 eurot. Kohus annab KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p-de 7, 12 alusel Urmas Austale võimaluse tasuda menetluskulu tasuda vabatahtlikult 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. KrMS § 181 lg 1 alusel tuleb riigi kanda jätta tulirelva ekspertiisi tasu summas 420 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Rutt Teeveer Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.