Obsah (5)

§ 371§ 372§ 173§ 168§ 150

Tsiviilasi nr 2-20-117760 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lea Aavastik Määruse tegemise aeg ja koht 16. oktoober 2020. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-117760 Tsiviilasi A. K. O. h

) § 371 lg 1 p 4 järgi kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, samuti Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise.

1. Kohus selgitab, et A. K. O. nõude osas T. P. O. vastu on olemas jõustunud kohtulahend ehk Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 10.07.2020 maksekäsk, millega kohustati võlgnikku T. P. O. tasuma avaldajale A. K. O. põhinõudeid summas 2227.97 eurot ja kõrvalnõudeid summas 210.54 eurot ning hüvitama riigilõivu 103.43 eurot ja menetluskulu 20.00 eurot.
2. Tegemist on samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel tehtud lahendiga, mistõttu tuleb A. K. O. nõude T. P. O. vastu menetlusse võtmisest keelduda. 9.

§ 371

lg 2 p 2 alusel ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole võimalik hageja taotletud eesmärki saavutada. 10.

§ 371

lg 2 eesmärgiks on eeskätt vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks puudub õiguslik alus. Hagiavalduses märgitud asjaolude õigsust eeldades peab kohus analüüsima, kas on olemas faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse nõude rahuldamiseks. Kohus ei hinda sealjuures asjas esitatud nõude põhjendatust ega tõendatust asjas esitatud põhistuste ja tõendite alusel, vaid lähtub hagi õiguslikust perspektiivikusest (vt Riigikohtu

1. novembri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-13, p 12;
2. märtsi 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 10).
3. Võlaõigusseaduse § 271 avab üürilepingu mõiste: üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Hagiavalduse kohaselt on üürileping sõlmitud A. K. O. ja T. P. O. vahel ning nende äriühingu seaduslike esindajate poolt ka allkirjastatud. Üürilepingul puudub K. S. allkiri.
4. Kohus leiab, et hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millest saab järeldada, et A. K. O. ja K. S. vahel on sõlmitud üürileping, mille alusel oleks hagejal nõue kostja vastu. Kohtu hinnangul ei ole hageja kohtu ette toonud õiguslikku alust, mille alusel ta saaks 2 K. S. vastu nõude esitada, mistõttu tuleb kohtu hinnangul nõude menetlusse võtmisest keelduda.
5. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale (

§ 372lg 4).

Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et see ei ole olnud kohtu menetluses (

§ 372lg 6).

14.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata.

§ 168

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud hageja, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Arvestades, et käesolevas menetlusstaadiumis menetluskulusid tekkinud ei ole, hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 15. Kohus selgitab, et

§ 150lg 1 p 1 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldust ei võeta menetlusse.

Selleks tuleb hagejal esitada kohtule riigilõivu tagastamise taotlus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3