Obsah (10)

§ 422§ 423§ 64§ 68§ 50§ 2§ 16§ 56§ 58§ 57

1-19-1175 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. jaanuar 2020, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-1175 (18233001385) Kohtukoosseis Eesistuja kohtun

§ 422

lg 2 p 1, § 423-2 järgi, üldmenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri Jürgen Hüva Süüdistatav Andrei Kurilo ringkonnaprokurör Elukoht XXX, isikukood 37202052258, Vene Föderatsiooni kodakondsus, XXX, emakeel – vene keel, ei tööta, XXX Varasem karistatus: puudub Tõkend – vahistamine alates 17.10.2018, mis on asendatud süüdistatava taotlusel 12.11.2018 elektroonilise valvega. Lepinguline kaitsja Silvi Erro Kohtuistungi toimumise aeg 14.10.2019, 15.10.2019, 16.10.2019, 17.10.2019, 14.11.2019 RESOLUTSIOON 1 1-19-1175 Tunnistada Andrei Kurilo süüdi

§ 422lg 2 p 1 järgi ning mõista talle karistuseks 5 (viis) aastat vangistust.

Tunnistada Andrei Kurilo süüdi

§ 423-2 järgi ning mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

Vastavalt

§ 64

lg 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista Andrei Kurilole liitkaristuseks 5 (viis) aastat vangistust. Arvata

§ 68

lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 17.10.2018 kuni 28.11.2018, s.o 1 (üks) kuu ja 11 (üksteist) päeva, karistusaja hulka ning mõista Andrei Kurilole lõplikult ärakandmisele 4 (neli) aastat 10 (kümme) kuud ja 19 (üheksateist) päeva vangistust. KrMS § 414 lg 1 alusel teatab maakohus Andrei Kurilole kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks Andrei Kurilo vanglasse saabumise aeg. Kui süüdimõistetu Andrei Kurilo ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla KrMS § 414 lg 3 alusel politseiasutusele sundtoomise taotluse. Andrei Kurilole valitud tõkend, vahistamine, mis on Viru Maakohtu Narva kohtumaja 12.11.2018 määrusega asendatud elektroonilise valvega, tühistada elektroonilise valve seadme paigaldamise tähtaja möödumisega. Kannatanu N T hagi rahuldada ning mõista Andrei Kurilolt välja kannatanu N T (sünd. XXX.a, elukoht XXX) kasuks kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju summas 12000 (kaksteist tuhat) eurot. Tsiviilhagi üle kanda kannatanu arveldusarvele nr XXX.

§ 50

lg 3, § 422 lg 3 p 2 alusel mõista lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 2 (kaheks) aastaks. Liiklusseaduse § 127 alusel kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

55 lg 1 sätestab, et

§-des 49 kuni 52² sätestatud lisakaristuse mõistmisel koos aresti või vangistusega laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega või kohtuvälise menetleja otsusega määratud tähtajale. Asitõendid: - CD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalides, jätta hoiule kriminaalasja materjalide juurde; - plastmaterjalist autodetaili osad, puuteproovid, värvkate proovid, karguosad, nokamüts, parem jalats, pudel viinaga, mis asuvad PPA Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna asitõendite hoidlas aadressil Tiigi 9, Narva, hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Mõista Andrei Kurilolt Eesti Vabariigi kasuks välja 1460 (üks tuhat nelisada kuuskümmend) eurot sundraha ja 578 (viissada seitsekümmend kaheksa) eurot 71 senti muu kriminaalmenetluse kulu katteks. 2 1-19-1175 Määrata, et Andrei Kurilol on õigus tasuda välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud kokku summas 2038,71 eurot ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR PANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700000488 ning selgitus „süüdistatava nimi ja perekonnanimi – Andrei Kurilo, kriminaalasja number - 1-19-1175, selgitus - kriminaalmenetluse kulud“. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates

1. jaanuarist
2. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu teatades määruskaebe kasutamise soovist Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
3. jaanuarist
4. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu Andrei Kurilot süüdistatakse selles, et tema 17.10.2018 kella 13:20 paiku tahtlikult juhtides mootorsõidukit Mercedes-Benz S500 reg.nr-ga XXX Narvas mööda Fama tänava sõiduteed piki kaubanduskeskust Fama suunaga Rahvavälja tänava ristumiskohast Puškini tänava ristumiskoha poole olles alkoholijoobes, ületas lubatud sõidukiirust antud teelõigul, kaotas parempööret teostades sõiduki üle juhitavuse ning kaldus vastassuunavööndisse. Järgnevalt tabas A. Kurilo sõiduki esiotsaga vastassuunavööndi vasakul sõidutee ääres seljaga sõiduki poole liikunud jalakäijat. Kokkupõrke tagajärjel hukkus V. A sündmuskohal saadud vigastustesse: pea ja kehatüve tömp liittrauma, millega kaasnesid aju- ja näokoljuluude hulgimurd, peaaju põrutus ja lömastus, siseelundite vigastusega vaagnaluude ja roiete hulgimurd. Ekspertiisiakti nr 18E-LÕX0115 kohaselt oli arvutuslikult 17.10.2018 kella 13:20 paiku toimunud liiklusõnnetuse ajal A. Kurilo väljahingatava õhu alkoholi kontsentratsioon vähemalt 1,00 mg/l kohta. Viimati nimetatud teelõik oli järgmiste hoiatusmärkide mõjualas: „Lapsed“ (märk 173a) ja „Kaks mõjuala“ (märk 388), mis sisaldasid märke „Kiiruspiirangu ala, suurim lubatud kiirus 30 kilomeetrit tunnis“ ning „Peatumiskeelu ala“. (Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“) Oma tegevusega rikkus A. Kurilo järgnevaid LS nõudeid: § 14 lg 1 ja 7; § 16 lg 1; § 33 lg 1 ja lg 11 p 2; § 35 lg 1; § 45 lg 1; § 50 lg 3 p 1 ja p 2, lg 4 p 4, lg 5 p 3; § 69 lg 1, lg 2 p 1 ja p 2 ja p 3; § 168 lg 1 ja lg 3; § 169 lg 1, lg 2 ja lg
5. 3 1-19-1175 See tähendab juhtis mootorsõidukit keelatud seisundis s.o. alkoholijoobes. Ei arvestanud teiste liiklejatega ja ei hoidunud tegudest, mis võivad takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi ja vara. Ei olnud tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja (jalakäija, jalgrattur ja muu selline) suhtes ning ei vältinud tema ohustamist ja talle kahju tekitamist. Ületas süüdistuses nimetatud teelõigul lubatud kiirust s.o. 30 km/h. Juhtis sõidukit kiirusel, mis ei olnud vastavuses mitte ainult süüdistatava sõidukogemusega, vaid ka tee ja muude liiklusoludega (tee kõrguste üleminekutega, pöörangud, taimed teepervedel, piiratud nähtavus), selleks, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavuse ulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Süüdistatav oleks pidanud alandama kiirust ja vajadusel peatuma, et anda teed või võimalusel sõitma mööda jalakäijast ebapiisava nähtavuse tingimustes. Peale jalakäijale otsasõitu oleks süüdistatav pidanud peatuma ning osutama võimalusel kannatanule abi ning teavitama juhtunust koheselt Häirekeskust. Selle teoga pani Andrei Kurilo toime

§ 422lg 2 p 1 kvalifitseeritava kuriteo s.o.

mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise joobeseisundis, kui sellega on ettevaatamatusest põhjustatud inimese surm. Samuti süüdistatakse Andrei Kurilot selles, et tema vahetult pärast 17.10.2018 kella 13:20 paiku Narvas Fama kaubanduskeskuse juures toimunud otsasõitu V. A A. Kurilo poolt juhitud sõidukiga Mercedes-Benz S500 reg.nr-ga XXX, millega põhjustas V. A surma, põgenes sündmuskohalt enne õnnetuse asjaolude väljaselgitamist. Selle teoga pani Andrei Kurilo toime

§ 423

-2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt vahetult pärast liiklusnõuete rikkumist, millega on põhjustatud inimese surm, sündmuskohalt põgenemise enne õnnetuse asjaolude väljaselgitamist. II Kohtuistung Süüdistatav Andrei Kurilo tunnistas ennast kohtuistungil süüdi osaliselt. Süüdistuse sisu on temale arusaadav. Kahetseb tehtut. Palub leebemat karistust. Süüdistatav andis kohtuistungil ütlusi. Andrei Kurilo tunnistas tsiviilhagi osaliselt. A. Kurilo on vabatahtlikult hüvitanud 1 715,44 eurot. Prokurör leidis, et A. Kurilo süü on uuritud tõenditega kinnitust leidnud. Prokurör palus A. Kurilo süüdi mõista

§ 422lg 2 p 1, § 423-2 järgi.

Prokurör on seisukohal, et karistuse määramisel tuleb arvestada Kurilo süüd, samas ka asjaolusid, et Kurilo on varem karistamata, samuti tuleb arvestada asjaolu, et ta on vabatahtlikult hüvitanud kannatanule osa kahjust. A. Kurilo ei ole varasemalt silma paistnud õigusrikkumistega ning pealtnäha on tegemist õiguskuuleka kodanikuga. Prokurör leiab, et süüdistatava süü on suur ning karistus peaks jääma sanktsiooni keskmisest määrast s.o. 7 aastat ja 6 kuud, üles poole. Seda nõuavad üldpreventiivsed kaalutlused. Eripreventiivsed kaalutlused või isiku kahetsus ei suuda seda seisukohta muuta. Prokurör palub kohtul mõista Andrei Kurilo süüdi

§ 422

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ning mõista karistuseks 8 aastat vangistust. Mõista süüdi

§ 423

-2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ning mõista karistuseks 2 aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista karistuseks 8 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata maha eelvangistuses viibitud aeg 17.10.

kuni 27.11.2018 s.o. 1 kuu ja 10 päeva ning lõplikuks ärakantavaks karistuseks lugeda 7 aastat 10 kuud ja 20 päeva vangistust. Kannatanu on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõude summas 4 225,44 eurot ja mittevaralise kahju nõude summas 12 000 eurot. Varalise kahju osas on prokuratuur kohtule tõendid esitanud ning nendest tulenevalt on varalise kahju nõue summas 4 225,44 eurot põhjendatud. Küll tuleb maha arvata see summa, mis A. Kurilo on vabatahtlikult juba hüvitanud. 4 1-19-1175 Prokuratuur on seisukohal, et kannatanu mittevaralise kahju nõude summas 12 000 eurot on põhjendatud. Kaitsja palub kvalifitseerida A. Kurilo tegevust sõiduki liikumisnõuete jämeda rikkumise faktis, mis tõi endaga V. A surma ettevaatamatuse tõttu

§ 422lg 1 järgi, kuna ei ole tõendatud, et A.

Kurilol oli liiklusõnnetuse ajal väljahingatava õhu alkoholi kontsentratsioon vähemalt 1,00 mg/l kohta. Määrata karistus, mis ei ole seotud reaalse vangistusega. Kaitsja arvamusel peab süüdistatavat A. Kurilot õigeks mõistma

§ 423-2 järgi, kuna süüdistatav A.

Kurilo ei näinud kannatanut, vastupidi jäi seisma, väljus sõiduautost. A. Kurilo on tunnistanud tsiviilhagi materiaalse kahju hüvitamise nõudes ning täielikult seda hüvitanud. Tsiviilhagi mittevaralise kahju summas 12 000 euro peab jätma rahuldamata. Võtta maha arest sõiduautolt Mercedes-Benz reg. nr. XXX ning tagastada omanikule A. A. Kannatanu N. T ei tahaks, et A. Kurilot karistatakse rangelt. Kannatanu palus hüvitada mittevaralist kahju summas 12000 eurot. Varaline hagi on täielikult kustutatud ning selles osas varalise hagi suhtes mingeid pretensioone ei ole. Kannatanu põhjendas mittevaralise kahju summat sellega, et V. A elas viimased aastad oma kõrgeealise emaga, kes tähistas oma XXndat sünnipäeva. V. A oli emale suur abi nii rahalise poole kui ka igapäeva toimetuste tegemisel. Lisaks emale toetas V. A ka XXX, tütrele pakutav abi oli kahtlemata suure tähtsusega, kuna XXX. Kohtuistungil toimus tunnistajate D. M, I. V, V. L, A. P, K. O , A. K, A. N, S. B, A. A, J. A, B. M ülekuulamine. Tunnistaja D. M andis kohtuistungil ütlusi, et ta nägi 17.10.2018 kella 13:20 paiku Narvas Fama keskuse juures hukkunuga lõppenud liiklusõnnetuse asjaolusid. D. M nägi liiklusõnnetust pealt oma neljanda korruse korteriaknast, mis asub aadressil XXX. Tunnistaja väitel nägi ta sündmust aknast, mis on suunatud Fama keskuse poole ning kannatanu liikus enne otsasõitu tunnistaja suhtes paremal pool teed. Tema ütluste kohaselt on teelõik, kus õnnetus toimus, siksakiline. Ta nägi, kuidas must auto Mercedes-Benz kihutas, sest tema kiirus ei olnud see, mis on sellel teelõigul lubatud. Kiirus oli suur, kuskil 80 km/h. Kuna auto sõitis suure kiirusega, siis see pööraski tema tähelepanu sellele. Peale kokkupõrget meesterahvas lendas päris suure kaarega ja maandus peaga vastu maad ja mats oli nii suur, et oli kohe aru saada, et meesterahvas ei jää enam ellu. Peale kokkupõrget sõiduk sõitis natuke edasi ja peatus, autost väljus tuikuva kõnnakuga meesterahvas. Oli näha, et ta on alkoholijoobes. Autojuht vaatas radiaatori osa, sest sealt tuli suitsu, läks kannatanu juurde ja togis teda. Läks kiirel sammul enda auto juurde. Tunnistaja tegi mitu pilti sellest autost ja helistas kohe politseisse. Auto sõitis sündmuskohalt minema ka suure kiirusega. Tunnistaja I. V ütlused tõendavad sõiduki Mercedes-Benz reg.nr-ga XXX koos süüdistatavaga kinnipidamist, sõiduki vigastusi ning süüdistataval esinenud joobetunnuseid. 17.10.2018 ta tuli kauplusesse varuosade järele. Kauplus asub Malmi tänaval maja kõrval. Sel hetkel kui ta väljus autost, oli must Mercedese sõiduauto ka samasse parklasse sõitnud. Juhi käitumine oli ebastandartne, ta sooritas mingeid äkilisi manöövreid ning sõiduauto eesotsas oli mõlk. Edasi juht võttis ennast tahapoole lamavasse asendisse, tõmbas oma pea ka allapoole ning oli lõdvestunud seisundis nagu inimene puhkaks. Tema käitumine oli imelik, tol hetkel tuli kauplusesse veel üks inimene ning ütles, et on vaja välja kutsuda politsei, kuna juhi käitumine on imelik. Kaupluse omanik kutsus politsei. Politsei jõudis kohale üsna kiiresti. Nad tulid juurde, avasid ukse, toimetasid juhi sealt kohe välja ning viisid oma autosse. Tunnistaja tegi foto autost. Sõidukil olid vigastused. Kapoti peal ning Mercedes logo oli pikali paisatud. Enne politsei kohale tulekut oli Mercedese autojuht pidevalt tunnistaja vaateväljas. 5 1-19-1175 Tunnistaja V. L ütlused tõendavad 17.10.2018 kella 13:20 paiku Narvas Fama keskuse juures hukkunuga lõppenud liiklusõnnetuse asjaolusid ning pardakaamera salvestise üleandmist politseile. Tunnistaja V. L andis kohtuistungil ütlusi, et ta seisis parklas, oli vaatega Puškini tänava poole. Tema parkival autol oli registraator. Sellel hetkel registraator töötas ning fikseeris avarii. Kõik see juhtus umbes 30 sekundi jooksul, auto hüppas välja Fama keskuse poolt, hakkas kohe kiirendama. Invaliid liikus transpordile vastu mööda vasakut teepoolt. Sõiduauto hakkas kiirendama, auto võttis kiirust juurde, võib mõelda, et kiirendamine oli suur, võib-olla isegi

1. Nimetatud teelõigul, kus õnnetus juhus, on kiiruspiirang 30 km/h. Juht tuli välja, esialgu vaatas auto seisundit, edasi maha sõidetud kannatanut ning istus tagasi. Auto sõitis minema sündmuskohalt suure kiirusega. Peaaegu sama kiirusega, oli näha, autojuht enam ennast arvatavasti ei kontrollinud. Tunnistaja A. P ütlused tõendavad süüdistatava poolt alkoholi tarbimist enne liiklusõnnetust 17.10.2018 kella 13:20 Narvas Fama keskuse juures. Tunnistaja A. P andis kohtuistungil ütlusi, et ta töötab XXX. Kasiino müüb vaadist ainult alkohoolseid jooke. Vaadis ei ole alkoholivaba jooki. Töötajad panevad õlut 0,5 või 0,33 mahuga klaaside sisse. Kasiinos müüdi aasta tagasi Saku originaali 4,6; 4,7; 4,8 kuni 5 %-ni alkoholi sisaldusega. Tunnistaja K. O ütlused tõendavad süüdistatava kinnipidamise aega ja kohta ning isikul esinenud joobetunnuseid. Tunnistaja O andis kohtuistungil ütlusi, et ta töötab XXX, 17.10.2018 kell 13.30 oli väljakutset. Juhtimiskeskus andis väljakutse kõikidele vabadele patrullidele Malmi 10, seal seisab sõiduk, mis eelnevalt oli inimesele otsa sõitnud Fama juures. Sõiduki mark oli Mercedes S500, musta värvi. Malmi 10 maja otsa pool oli pargitud see sama Mercedes-Benz, juhiistmel istus meesterahvas ja sõiduki esiosa oli kahjustatud. Meesterahvas oli joobeseisundis, suust oli tunda alkoholi lõhna, jutt oli segane. Ta oli eemalolev, ta ei saanud üldse aru mis toimub. Tema juuresolekul ei leitud viinapudelit. Tunnistaja A. K andis kohtuistungil ütlusi, et 17.10.2018 ta juhtis Mercedest, Andrei Kurilo istus juhi istme taga. Autos oli poolik viinapudel. Viinapudel oli tagaistmete vahel põrandal. Enne sõitu abikaasa ei tarvitanud alkoholi. Kui Andrei helistas kasiinost, siis tema hääl oli täielikult kaine. Pärast avariid oli tal erutunud hääl, oli tunda, et midagi oli juhtunud. Tunnistaja sai aru, et Andrei on alkoholi tarbinud. Hiljem Andrei ütles, et avarii hetkel ta mõtles, et ajas alla koera. Tunnistaja A. N andis kohtuistungil ütlusi, et ta viibis 17.10.2018 abikaasade Kurilodega. Päev enne ta leppis kokku Aleksandra Kuriloga minna Venemaale ning järgmisel päeval pärast tööd nad läksid. Nad sõitsid sõiduautoga Mercedes- Benz, Mercedese roolis oli A . Tunnistaja istus esiistmel. Andrei Kurilo istus tagaistmel tema istme taga. Andrei Kurilol oli tavaline käitumine. Tunnistaja ei tundnud mingit lõhna Andrei Kurilolt. A. Kurilo ei tarvitanud sõidukis alkoholi. Narvas A kutsus välja takso, et sõita koju. A ei selgitanud miks taksoga koju on vaja sõita. A K oma käitumisega ei andnud kuidagi mõista, et midagi on halvasti. Varasemalt enne 17.
2. 2018 ta nägi paaril korral selle auto roolis A . Ta nägi mitme kuu jooksul umbes 3 korda. Tunnistaja J. A ütlused tõendavad sõiduki Mercedes-Benz reg.nr-ga XXX omanikku ning selle kasutamist süüdistatava poolt. Tunnistaja A. A ütlused ka tõendavad sõiduki kasutamist süüdistatava poolt. Sõiduauto kuulub perekond A, kes olid nimetatud sõidukit varem korduvalt Kurilodele kasutada andnud. Mõlemad abikaasad seda kohtus kinnitasid. Tunnistaja B. M ütlused tõendavad süüdistuses kirjeldatud liiklusõnnetuse asjaolusid, jalakäijale otsasõitu ning liiklusnõuete rikkumist süüdistatava poolt. Tunnistaja B. M andis kohtuistungil 6 1-19-1175 ütlusi, et ta elab XXX. Korteri aknad avanevad Fama keskuse poole, avarii koha poole. Ta istus 17.10.2018 akna juures, vaatas tänavat ja suitsetas. Ta nägi V vasakul pool sõiduteel kõndimas, lendas välja Mercedes, liikus vasakule ja lõi V vastu selga. V lendab ülespoole ja siis ettepoole. Sõiduauto Mercedes kiirus oli päris suur, mitte vähem kui 70 km. B. M ütlustest, et nimetatud teelõik oli ebatasane ja kiirusepiirang selle teelõigul, kui sõidad sisse, siis seal on liiklusmärk, mis näitab 30 km/h Puškini tänava poolt ja seal kus on autopesula on samamoodi liiklusmärk 30 km/h. Mercedes-Benz ületas kiirust ja kaldus vasakule poole tee äärde. Sõiduk lõi vastu V , V lendas ära. Kui too lendas, siis kaotas jalanõud, kepid. Juht sõitis oma vööndi ja siis paremale, majade juures peatus, väljus autost, radiaatorist hakkas auru välja tulema, vaatas ringi, viskas midagi ära, vaatas tagasi, läks ümber auto ja siis läks autosse tagasi ning sõitis ära. Ülevaade oli üsna hea. Tunnistaja näeb kaugele paremini. Tunnistaja S. B andis kohtuistungil ütlusi, et 17.10.2018 kella 13:18 ta läks Maxima kauplusest jalakäijate teel Puškini tänava suunas. Tulles auto parkla juurde ta kuulis äkilist suurt müra ning nägi kuidas kihutab suur must auto. Auto sõitis suurema kiirusega Puškini tänava poole. Auto ei saanud pöördesse sisse sõita, seal on üles mäge ning sellise suure kiirusega liikudes ei saanud see auto pöördesse sisse. Ta kaotas juhitavuse seal pöördel. Ta kaldus vastassuunavööndisse ning ta oli löönud ennast vastu tee äärt. Tunnistaja nägi, et autost natukese eespool lendab inimene, lendas 1,5-2 meetrit. Pärast otsa sõitu see auto liikus ehk 10 meetrit edasi ning jäi keset teed seisma, sõiduautost tuli välja autojuht, alguses ta vaatas mis tal oli juhtunud autoga, pärast liikus mitu meetrit maha sõidetud inimese poole. Ta äkiliselt hakkas tagasi minema, istus autosse ning suure müraga vajutades gaasipedaalile hakkas liikuma Puškini 23 juurest Peetri platsi suunas. Tunnistaja hästi nägi, et enne kõike sõiduki juht vaatas oma sõiduautot, edasi sõiduki juht nägi ka seda inimest seal maas, kellele ta oli otsa sõitnud, läks tagasi ja sõitis ära. Tunnistaja tuli kannatanule lähedale, vaatas tema silmi, tal juba algasid konvulsioonid ning olid surmaeelsed krambid. Kohus võttis vastu ja avaldas järgmised dokumentaalsed tõendid: - Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeli ja CD-R plaadiga tõendab süüdistuses kirjeldatud liiklusõnnetust 17.10.2018 kella 13:20 Narvas Fama keskuse juures /kd I, tl 245-248/. - Tunnistaja D. M edastatud e-kiri koos 4 fotoga, mis tõendavad sõiduki Mercedes-Benz reg.nrga XXX vigastusi vahetult peale jalakäijale otsasõitu /kd I, tl 7-8/. - Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga kirjeldab ala Narvas Fama keskuse juures, kus toimus 17.10.2018 hukkunuga liiklusõnnetus ning hukkunu surnukeha, sellel esinenud nähtavaid vigastusi ja tema läheduses asuvate esemete asetsust. Fotolt on näha n.ö parempööret, kus süüdistatav oma juhitud sõiduki üle kontrolli kaotas, on näha ka liiklusmärk, mis kehtestab nimetatud teelõigul kiiruspiirangu, nimelt oli see 30km/h. /kd I, tl 12-48/. - Liiklusõnnetuse akt koos skeemi ja fototabeliga tõendab liiklusõnnetuses osalejaid, sündmuskohal avastatud kuriteojälgi ning süüdistatava poolt rikutud liiklusnõudeid /kd I, tl 4955/. - Kiirabikaart tõendab Häirekeskusesse laekunud infot liiklusõnnetuse kohta ning kiirabi poolt fikseeritud hukkunu surmaaega /kd I, tl 56/. - Surnu ekspertiisimäärus ning ekspertiisiakt nr XXX koos lisadega tõendab hukkunule põhjustatud vigastusi ning surma põhjust /kd I, tl 58-59; 61-81/. - Tunnistaja I. V poolt tehtud foto tõendab sõidukil Mercedes-Benz reg.nr-ga XXX esinenud vigastusi /kd I, tl 87/. - Indikaatorvahendi kasutamise protokoll tõendab süüdistataval indikaatorvahendiga tuvastatud joovet ning süüdistataval esinenud joobeseisundile viitavaid tunnuseid /kd I, tl 82/. - Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus tõendab süüdistatava sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise aega, kohta ning alust /kd I tl 89/. 7 1-19-1175 - Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll tõendab süüdistatava keeldumist puhumast tõenduslikku alkomeetrisse /kd I, tl 90/. - Joobeseisundi tuvastamise saatekiri ning joobeseisundi tuvastamise akt tõendavad süüdistatava verest tuvastatud etanooli sisalduse hulka /kd I, tl 91-94/. - Isiku läbivaatuse protokoll tõendab süüdistataval alkoholijoobe tunnuste esinemist, pikkust ning kaalu /kd I, tl 104/. - Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll tõendab süüdistataval tuvastatud alkoholijoobe suurust väljahingatavas õhus /kd I, tl 105-108/. - Sõiduki Mercedes-Benz reg.nr-ga XXX teisaldamise akt tõendab sõiduki teisaldamise hetkel olnud asukohta, sõiduki omanikku, sõidukil fikseeritud eritunnuseid ning vigastusi /kd I, tl 109/. - Liiklusvahendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga tõendab sõidukil Mercedes-Benz reg.nr-ga XXX fikseeritud vigastusi peale sõiduki teisaldamist Ida prefektuuri parklasse, sõiduki tehnilist olukorda ning sõidukist leitud esemeid /kd I, tl 112-137/. - Asitõendi täiendav vaatlusprotokoll koos fototabeliga tõendab sõidukil Mercedes-Benz reg.nrga XXX fikseeritud vigastusi peale sõiduki teisaldamist Ida prefektuuri parklasse ning auto välispinnalt DNA-proovide ning värvkatteproovi võtmist /kd I, tl 138-152/. - Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga tõendab 17.10.2018 toimunud liiklusõnnetuse sündmuskohal surnukeha juurest leitud esemeid ning nende seisukorda /kd I, tl 155-182/. - Asitõendi vaatlusprotokoll koos lisadega (fototabel, CD-R plaat ja mobiiltelefoni HUAWEI ANE-LX1 tehnilised andmed, kontaktid ning tehtud kõned) tõendab sõiduautost Mercedes-Benz reg.nr-ga XXX leitud ja äravõetud alkoholi kogust ning mobiiltelefoniga HUAWEI ANE-LX1 tehtud suhtlust 17.10.2018 /kd I, tl 183-201/. - 18.10.2018 kuupäevaga õiend tõendab süüdistataval mootorsõiduki juhtimisõiguse olemasolu ja sõiduki Mercedes-Benz reg.nr-ga XXX omanikku /kd I, tl 228-229/. - Süüdistatava A. Kurilo juhiloa nr XXX koopia tõendab süüdistataval mootorsõiduki juhtimisõiguse olemasolu /kd I, tl 234-235/. - Sõiduki Mercedes-Benz reg.nr-ga XXX registreerimistunnistuse koopia tõendab sõiduki omanikku, kehtivat ülevaatust ja sõiduki tehnilisi andmeid /kd I, tl 236-237/. - Liikluskindlustuse kehtivuse kontrolli õiend tõendab Mercedes-Benz reg.nr-ga XXX kehtiva liikluskindlustuse olemasolu /kd I, tl 238/. - Asitõendi vaatlusprotokoll koos 2 CD-R plaadi ja fototabeliga tõendab süüdistatava poolt alkoholi tarbimist enne liiklusõnnetust ning süüdistatava joobetunnuseid peale kinnipidamist /kd II, tl 33-43, 45/. - Ekspertiisimäärus ja arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi akt nr 18E-LÕX0115 tõendab süüdistatava alkoholijoobe suurust süüdistuses kirjeldatud teo toimepanemise ajal /kd II 130142/. - R ja V A avaldus; tšekk tööde eest kalmistul; arve matuse eest firmale E I OÜ; kviitung Narva haigla surnukuuri teenuste eest; kaks tšekki peielaua tasumise eest; kviitung kuulutuse eest ajalehes Gorod; arve hauakivi valmistamise ja paigaldamise eest äriühingu E I OÜ poolt) tõendavad kannatanu V. A surma süüdistuses kirjeldatud liiklusõnnetuse tagajärjel, tsiviilhagi suurust ning põhjendatust. /kd II, tl 143-167/. - Nõudekiri koos vastusega süüdistatava A. Kurilo ja tema abikaasa A K piiriületustest Venemaa Föderatsiooni ajavahemikul 01.09.2017 kuni 31.10.2018 tõendavad süüdistatava ja tunnistaja A. K versiooni 17.10.2018 toimunud sündmustest /kd II, tl 170-174/. III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. 8 1-19-1175

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kuulanud ära süüdistatava seisukoha süü tunnistamise küsimuses, kannatanu, tunnistajate ning uurinud kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et Andrei Kurilo süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises

§ 422

lg 2 p 1, § 423-2 järgi on tõendamist leidnud ning eeluurimisel õigesti kvalifitseeritud.

§ 422

lg 2 p 1 süüteo koosseisu moodustavad mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, millega ettevaatamatusest põhjustati inimesele raske tervisekahjustus või põhjustati inimese surm.

§ 423

-2 süüteo koosseisu moodustavad mootorsõiduki juhi poolt vahetult pärast liiklusnõuete rikkumist, millega on põhjustatud inimese surm, sündmuskohalt põgenemise enne õnnetuse asjaolude väljaselgitamist. Koosseisutüübilt on tegemist spetsiifilise teokirjeldusega, materiaalse ja blanketse kuriteokoosseisuga. Viimane tähendab, et koosseisu sisustamiseks tuleb pöörduda nende õigusaktide poole, mis kehtestavad koosseisus loetletud sõidukite liiklus- ja käitumisnõuded. Koosseisu blanketsuse tõttu tuleb nii süüdistuses kui kohtuotsuses eelnimetatud õigusaktide sätetele viidates kohustuslikult ära näidata, milliste liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete eiramist süüdlasele ette heidetakse. Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seisnevad sättes nimetatud sõidukite juhtimise käigus liiklus- või käitusnõuete rikkumises, millega ettevaatamatusest põhjustati raske tagajärg. Juhtimiseks tuleb lugeda igasugune juhi tegevus sõiduki kulgemise suunamisel. Liiklus- või käitusnõuete rikkumise all tuleb mõelda sõidukiga liiklemisele või selle ekspluateerimisele kehtestatud nõuete rikkumist, mis võib seisneda nii tegevuses kui tegevusetuses. Nimetatud nõuete rikkumine seisneb peamiselt sõidukijuhi kohustuste eiramises. Kohtupraktikas on käesoleva paragrahvi mõttes liiklusnõuete rikkumiseks loetud mootorsõiduki juhtimist alkoholijoobes. Vastutus järgneb üksnes juhul, kui sõiduki liiklus- või käitusnõuete rikkumisega põhjustati tagajärjena raske tervisekahjustus või inimese surm. Süüteo subjektiks saab olla vaid sõiduki juht, s.o isik, kes faktiliselt juhib sõidukit. Süüdistatav Andrei Kurilo andis ütlusi, et ta tuli 17.10.2018 Jõhvist Narva sõiduautoga Mercedes-Benz S500 reg.nr-ga XXX. Sõiduauto kuulub perekond A , kes olid nimetatud sõidukit ka varem korduvalt Kurilodele kasutada andnud. Süüdistatav oli 17.10.2018 koos abikaasa A K, tütre M ning abikaasa sõbratari tuttava A nimelisega. A K juhtis sõiduautot. Eesmärk oli minna Venemaale ning soetada sealt laste asju ja laste toitu. Nad läksid Jaanilinna. Jaanilinnas Andrei Kurilo võttis A auto võtmed ja tuli tagasi Narva linna, et oodata abikaasat Eesti poolel. Ta otsustas minna kasiinosse. Ta ostis õlle pokaalis, mahuga 0,

1. Läks mänguaparaadi juurde. 30 minutit hiljem ta ostis teise pokaali õllega. Selles pokaalis oli putukas või midagi taolist ning ta pani pokaali kõrvale. Mingeid pretensioone ta ei esitanud. Peale teist pokaali ta mänguaparaatide juurde ei läinud. Ta võttis veel kolmandat õllet ning läks tagasi mänguaparaadi juurde. Ta jõi ära ainult 2 klaasi õlut. Mõni minut möödudes ta läks sõiduauto juurde. Ta tundis end normaalselt, 9 1-19-1175 tajus perfektselt ümbritsevat. Ta sõitis Puškini tänava suunas. Ta ei näinud sõidukiiruse piirangut 30 km/h ja hoiatusmärki „Lapsed“. Ta sõitis sirgteed mööda ja pööras pead kasiino plakati suunas. Kui ta sõitis autopesulast mööda, siis pea oli pööratud autopesula poole ning lõug oli peaaegu õla tasandil. Tema tähelepanu läks eemale. Toimus löök. Oli tagumise vasaku ratta löök ja kui oli ratta löök, siis ta lõi pea vastu tugiposti, sest ta istus tugiposti tasemel. Esialgu oli üks löök ja momentaalselt teine, kokku kaks lööki. Ta ei mäleta hetke, kuidas sõiduauto lõi ennast vastu äärekivi. Auto jäi seisma. Klaasi ette tekkis radiaatorist tulev suits. Ta väljus autost, mõtles, et ta ajas alla koera, tegi mitu sammu auto ette ning vaatas auto esiotsa. Ta vaatas mis on ees, kedagi ei olnud. Kui ta hakkas ära minema, siis vaatas kapoti peal punaseid laike. Nad meenutasid verd. Ta vaatas ümberringi, tema nägemine oli veel löögi tõttu hägunenud, istus autosse ja hakkas sõitma. Tal tekkis vajadus minna tualetti, sõitis Peetri platsist mööda ning seal pööras paremale. Sõitis sisse hoovi, parkis ära sõiduauto, väljus sõiduautost, käis wc-s keldris, tuli tagasi autosse, võttis pudeli viina. Ta tegi mitu lonksu, võib-olla kaks, viskas pudeli ära. Ta mäletab, kui politsei pidas ta kinni oli tal silme ees justkui kate. Kohtuistungil küsitluse käigus ütles Andrei Kurilo mitu korda, et täielikult tunnistab oma süüd, kuid arvab, et enne avariid ta ei tarvitanud alkoholi, kasiinos ta jõi ära ainult 2 klaasi õlut. Ta tundis end normaalselt. Tol hetkel kui toimus ratta löök, ta lõi pea ära vastu tugiposti, ta ei saanud aru, mis juhtus. Löögist hakkas pea valutama, tekkis iiveldus. Sündmuspaigast ta ei põgenenud, kuna kannatanut ta ei näinud. Kiiruspiirangu märk 30 km/h oli teel, milline suundus paremale aga mitte sellel teel, millel liikus tema. Kanget alkoholi jõi juba peale avariid. Kohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selle üle, et 17.10.2018 kella 12:20 paiku astus A. Kurilo Narvas Fama keskuses asuvasse Olympic Casinosse. Olenemata asjaolust, et A. Kurilo oli saabunud mootorsõidukiga ning ta teadis, et lähiajal on tal vaja uuesti rooli istuda, et minna vastu oma abikaasale ning lapsele, siis esimese asjana tellis A. Kurilo alkoholi sisaldava õlu. Esimese poole liitrise suuruse alkohoolse õlu lõpetas A. Kurilo kella 12:45 paiku. Seda kinnitab kasiino videokaamera salvestis ning kasiino poolt väljastatud info A. Kurilo poolt soetatud alkohoolsete jookide kohta kasiinos viibimise ajal. Viimati mainitust nähtub, et A. Kurilo soetas üheminutilise vahega kaks pooleliitrist alkoholi sisaldavat õlut. A. Kurilo on ise selgitanud, et tellides teise klaasi õlut oli seal midagi sees, mis tõttu ta ei hakanud sealt jooma, vaid tellis kohe kolmanda klaasi õlut. Kaitsja küsimusele vastates väitis A. Kurilo, et teises õlleklaasis oli putukas. Samale prokuröri küsimusele vastates leidis A. Kurilo, et tegemist võis olla riide tükiga, mis võis sinna pudeneda jopest. Lõpuks vastas A. Kurilo, et ta ei mäleta, mis teda klaasi juures häiris. Samuti puterdas A. Kurilo oma ütluste andmisel selles osas, kui suured olid klaasid, milles A. Kurilole alkoholi serveeriti. A. Kurilo leidis esmalt, et tegemist võis olla 0,33 l suuruste klaasidega. See aga ei vasta tõele, sest juba kasiino videosalvestise vaatlusest on nähtav, et see klaas oli suurem. Seda on kinnitanud ka kasiino oma kirjalikus vastuses, millest nähtub, et kõik tellitud alkohoolsed joogid olid pooleliitrised. Tunnistajana ülekuulatud kasiino töötaja A. P, kes muuhulgas serveeris A. Kurilole baarist alkohoolseid jooke on kokkuvõtvalt öelnud, et ta ei mäleta konkreetselt A. Kurilo kasiino külastust. Samal ajal on isik kasiino videosalvestist nähes kinnitanud, et pildil olev töötaja meesterahvas on tema. Tulles tagasi teise tellitava õlu juurde A. Kurilo poolt kell 12:46 tekib küsimus, kas A. Kurilo ütlused on selles osas usaldusväärsed – kas isik jättis teise tellitud pooleliitrise õlu joomata ning tellis kohe kolmanda, kuna teine tellitud jook oli rikutud. Arvestades seda, et A. Kurilo on kohtus ütluste andmise ajal üritanud väita, et liiklusõnnetuse toimumise ajal ei olnud ta alkoholijoobes ning tajus perfektselt ümbritsevat, samuti asjaolu, et süüdistatav on kohtule rääkinud, et tegelikkuses tema tarvitatud kogus polnudki nii suur kui süüdistus seda üritab väita, siis selles osas on A. Kurilo ütlused ebausaldusväärsed. A. Kurilo on väitnud, et mingit tüli ta rikutud õlust ei teinud ning koheselt tellis uue joogi ja tõstis lihtsalt teise 10 1-19-1175 tellitud õlu kõrvale. Samal ajal ei ole olnud tema kohtus antud ütlused selles osas järjepidevad. Esiteks ei ole ta olnud kindel, kui suured olid tellitud õlu kogused ning kindel ka selles, mis täpselt tingis teise õlu joomata jätmise. Kahe õlu joomise versiooni seab kahtluse alla ka asjaolu, et kasiino kaamera salvestiselt on selgelt nähtav, kuidas kella 13:02 paiku on süüdistatava kõnnak kõikuv. See tähendab hetkel, kui süüdistataval oli pooleli tema kolmas ostetud õlu. Oluline on tähele panna, et enne nii silmnähtavat kõikumist videosalvestiselt ei tähelda. Seega arvestades A. Kurilo ebakindlust tellitud ja joodud õlle koguse osas ning kõrvutades seda teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega – kasiino videosalvestis, tõendusliku alkomeetriga tuvastatud alkoholijoove, joobeseisundi tunnuste kirjeldus ning kohtutoksikoloogiaekspertiis – siis on õige järeldus, et kasiinos olles tarvitas A. Kurilo vähemalt kolm pooleliitrist õlut ning tema versioon toimunust on selle kõrval ebausaldusväärne. Järgnevalt istus A. Kurilo tema kasutuses olnud mootorsõidukisse Mercedes-Benz ning asus Fama parklast liikuma Puškini tänava poole. Jõudes parklast välja teelõigule, mis suundub Puškini tänavale oli kehtestatud sõidukiiruse piirang 30 km/h ning lõik asus ka hoiatusmärgi mõjualas „Lapsed“. Kuigi A. Kurilo ütluste andmisel neid fakte enda sõnul ei teadnud või ei pannud tähele, siis sündmuskohal koostatud materjalidega s.o. eelkõige liiklusõnnetuse akt koos skeemi ja fototabeliga, on see leidnud tõendamist. Lisaks rääkisid sellest kohtule ka tunnistajad – D M ning B M , kes elavad aadressil XXX, s.o. õnnetuse toimumispaiga kõrval, kinnitasid nende asjaolude esinemist. Oluline siinkohal on välja tuua A. Kurilo ütluste erinevus kaitsjale esitatud vastuses ning prokurörile antud vastuses kohtus. Nimelt küsis kaitsja konkreetselt, kas õnnetuse toimumise teel oli muuhulgas mingisugune kiirusepiirang. A. Kurilo vastas, et „kui ma ei eksi, siis seal oli vist märk 30“. Hiljem A. Kurilo vastas samale küsimusele, et kiirusepiirang nimetatud lõigul oli
2. Seega jälle ilmneb A. Kurilo kohtus antud ütlustes ilmselge vastuolu. 17.10.2018 tuli Andrei Kurilo Jõhvist Narva sõiduautoga Mercedes-Benz S500 reg.nr-ga XXX. Sõiduauto kuulub perekond A, kes olid nimetatud sõidukit varem korduvalt Kurilodele kasutada andnud. Mõlemad abikaasad seda kohtus kinnitasid. See tähendab seda, et A. Kurilole oli väga hästi teada, mis autoga on tegemist ning millised on auto sõiduomadused. Viimati nimetatud mudeli puhul on tegemist võimsate tehniliste näitajate autoga, mis on suuteline arendama suuri kiirusi väga lühikese distantsiga. Seda kinnitavad kohtule esitatud materjalid, millest nähtuvad sõiduki tehnilised andmed ning tunnistaja J. A ütlused. Sõiduki Mercedes-Benz reg.nr-ga XXX registreerimistunnistuse koopia tõendab sõiduki omanikku, kehtivat ülevaatust ja sõiduki tehnilisi andmeid. Tunnistaja D. M nägi liiklusõnnetust pealt oma neljanda korruse korteriaknast, mis asub aadressil XXX. Tunnistaja väitel nägi ta sündmust aknast, mis on suunatud Fama keskuse poole ning kannatanu liikus enne otsasõitu tunnistaja suhtes paremal pool teed. Sellest on võimalik teha järelduse, et kannatanu liikus vastassuuna vööndis. See tähendab, et kannatanu valis liikumiseks küll sõidutee, kuid valis selleks sõidutee osa, kus ta esiteks näeb talle vastu liikuvaid sõidukeid ning on eelduslikult neile nähtavam. B. M andis kohtus ütlusi selle kohta, et nimetatud teelõigul, kus V A karkude toel liikus on lühike lõik teed, kus kannatanu pidi liikuma vastassuunas sõiduteel ning ta seda vahetult enne õnnetust ka tegi. Teisiti toimides oleks V. A olnud raske liikuda, kuna ta oleks pidanud kasutama muruga kaetud haljasala, kuhu kargud oleksid sisse vajunud. D. M ütluste kohaselt on teelõik, kus õnnetus toimus, siksakiline, millele on süüdistuses viidanud – süüdistatav ei arvestanud sõidukikiiruse valikul teel olevate pöörangutega. Samuti on D. M kinnitanud, et sõidukikiirus oli kindlasti üle lubatu s.o. 30 km/h. Ka seda asjaolu kinnitavad kriminaalasjas kogutud muud tõendid. Seda kinnitavad kõik tunnistajad, kes vahetult 11 1-19-1175 nägid pealt toimunud õnnetust s.o. lisaks D. M ka V L , B. M ning S B. Lisaks nähtub B. M ütlustest, et nimetatud teelõik oli ebatasane, mis samuti võib mõjutada mootorsõidukit, kui auto liigub ettenähtust kiiremini ning tee on kurviline. Järgnevalt kiirendas A. Kurilo, ületades lubatud sõidukiirust antud teelõigul, kaotas sõiduki üle kontrolli, kaldus vastassuuna vööndisse ning tabas V. A selja tagant. Kokkupõrke tagajärjel paiskus kannatanu õhku ning maandus pea ees asfaldil. Sõiduki kiirusest annab ehk kõige paremini aimu V. L sõidukil olnud videoregistraator, kuhu õnnetus jäädvustati. On ilmselge, et A. Kurilo ületas kiirust, sest vastasel juhul ei oleks ta oma sõiduki üle kontrolli kaotanud ning tõenäoliselt poleks kokkupõrget kannatanuga toimunud. D M nägi, kuidas must auto MercedesBenz kihutas, sest tema kiirus ei olnud see, mis on sellel teelõigul lubatud. Ta kinnitas, et kiirus oli suur, kuskil 80 km/h, kuna auto sõitis suure kiirusega, siis see pööraski tema tähelepanu sellele. B M sõnul sõiduauto Mercedes kiirus oli päris suur, mitte vähem kui 70 km. B. M ütlustest näha, et nimetatud teelõik oli ebatasane ja kiirusepiirang selle teelõigul, kui sõidad sisse, siis seal on liiklusmärk, mis näitab 30 km/h Puškini tänava poolt ja seal kus on autopesula on samamoodi liiklusmärk 30 km/h. Mercedes-Benz ületas kiirust ja kaldus vasakule poole tee äärde. Sõiduk lõi vastu V, V lendas ära. V. L ka nägi, et auto hüppas välja Fama keskuse poolt, hakkas kohe kiirendama. Auto sõitis minema sündmuskohalt suure kiirusega. Peaaegu sama kiirusega, oli näha, autojuht enam ennast arvatavasti ei kontrollinud. Tunnistaja S. B andis kohtuistungil ütlusi, et ta kuulis äkilist suurt müra ning nägi kuidas kihutab suur must auto. Auto sõitis suurema kiirusega Puškini tänava poole. Auto ei saanud pöördesse sisse sõita, seal on üles mäge ning sellise suure kiirusega liikudes ei saanud see auto pöördesse sisse. Ta kaotas juhitavuse seal pöördel. Põhjused, miks need sündmused aset leidsid on kohtu hinnangul eelkõige asjaolu, et A. Kurilo oli eelnevalt viinud end alkoholijoobe seisundisse. On üldteada asjaolu, et sellises seisundis väheneb isiku reaktsioonikiirus ning võime kriitiliselt hinnata oma tegevust ja sellega kaasnevaid tagajärgi. Samuti on selge, hinnates sündmuskoha vaatlusprotokollis kajastatud V. A esemeid, et kokkupõrge oli äärmiselt tugev. Isiku kargud olid purunenud mitmeks tükiks, isiku jalast olid lennanud botased ning kõik viimati nimetatud esemed olid suure ala peale laiali pillutatud. Kokkupõrke raskusest annab aimu ka kohtuarstliku ekspertiisiga tuvastatud vigastused ning asjaolu, et kiirabi fikseeris juba sündmuskohal kannatanu surma. Sellest, et surm saabus juba kokkupõrke hetkel, annavad aimu S. B ütlused, kelle sõnul vahetult peale kokkupõrget oli aru saada, et V. A i surm saabus silmapilkselt. Viimati nimetatud teelõik oli järgmiste hoiatusmärkide mõjualas: „Lapsed“ (märk 173a) ja „Kaks mõjuala“ (märk 388), mis sisaldasid märke „Kiiruspiirangu ala, suurim lubatud kiirus 30 kilomeetrit tunnis“ ning „Peatumiskeelu ala“. (Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“). Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga kirjeldab ala Narvas Fama keskuse juures, kus toimus 17.10.2018 hukkunuga liiklusõnnetus ning hukkunu surnukeha, sellel esinenud nähtavaid vigastusi ja tema läheduses asuvate esemete asetsust. Fotolt on näha n.ö parempööret, kus süüdistatav oma juhitud sõiduki üle kontrolli kaotas, on näha ka liiklusmärk, mis kehtestab nimetatud teelõigul kiiruspiirangu, nimelt oli see 30km/h. Süüdistatav on kohtule esitanud versiooni, mille kohaselt oli kurvi sisenemise hetkel tema pea pööratud vasakule, kuna ta jälgis Fama keskuse küljel olevat kasiino reklaami. Seetõttu kaotas sõiduk juhitavuse ning seetõttu toimus otsasõit kannatanule. A. Kurilo väitis, et sõiduki üle kontrolli kaotamise hetkel oli tema pea suunatud vasakule selliselt, et see oli õlajoonega kohakuti. Kui vaadata sündmuskohavaatluse protokolli lisaks olevat kõige esimest fotot, kus on kujutatud sündmuskohta ülevalt vaates. Võib näha, et kurv, kus süüdistatav kaotas auto üle 12 1-19-1175 juhitavuse ei ole kohakuti Fama keskusega, see tähendab, Fama keskus jääb juba märgatavalt tahapoole, mis tähendab, et juhul kui A. Kurilo oleks tõesti seda Fama keskuse küljel olevat kasiino reklaami jälginud, oleks ta pidanud põhimõtteliselt selja taha vaatama. Jälle tekib ilmselge vastuolu. Peale otsasõitu A. Kurilo peatus ning esimese asjana kontrollis tema poolt juhitava sõiduki vigastusi. Tunnistaja D. M ütlustega on leidnud kinnitust, et sõidukil esinesid silmanähtavad vigastused auto esiosal ning kapoti alt väljus valget suitsu. Samuti on leidnud tuvastamist, et enne autosse tagasi istumist ja sündmuskohalt põgenemist, vaatas A. Kurilo tagasi kohale, kus lebas V. A . Seda kinnitavad kõik õnnetust vahetult pealt näinud tunnistajad. M ja B kinnitasid, et sõiduautost tuli välja autojuht, alguses ta vaatas mis tal oli juhtunud autoga, pärast liikus mitu meetrit maha sõidetud inimese poole, ta äkiliselt hakkas tagasi minema, istus autosse ning suure müraga vajutades gaasipedaalile hakkas liikuma Puškini 23 juurest Peetri platsi suunas. Tunnistaja B hästi nägi, et enne kõike sõiduki juht vaatas oma sõiduautot, edasi sõiduki juht nägi ka seda inimest seal maas, kellele ta oli otsa sõitnud, läks tagasi ja sõitis ära. See on selgelt nähtav ka V. L sõiduki pardakaamera salvestiselt. Nähes salvestist ning kõrvutades seda sündmuskohal tehtud fotodega, siis on nähtav, et teelõik kuhu jäi lebama kannatanu ning kus peatus A. Kurilo peale otsasõitu on tasane. Samuti A. Kurilo vastas kohtuistungil, et silmanägemisega on tal kõik korras ning nägemiseks ta prille ei kasuta. See tähendab, ühtegi objektiivset takistust A. Kurilol ei esinenud, mis oleks takistanud tal lebava kannatanu nägemist. Sellest hoolimata otsustas A. Kurilo, eelnevalt kiirendades Puškini tänava ristmiku suunas, lahkuda. Järgnevalt on A. Kurilo väitnud, et peale sõiduki üle kontrolli kaotamist ning vastassuuna kaldumist lõi süüdistatav vähemalt kahel korral ära oma pea. Seetõttu oli ta pea uimane, nägemine hägune ning seetõttu ei näinud ta tahapoole jäänud maas lebavat kannatanut. Samal ajal nägi süüdistatav peale otsasõitu ja auto peatumist sõiduki kapotil silmnähtavaid kahjustusi ja verd. Ühelgi uurimistoimingu protokollil, mis tehti A. Kurilo osalusel, ei ole märget, et ta oleks kurtnud tervisehädade üle. Isiku läbivaatusel tehtud videost samuti ei nähtu muud, kui isik on ilmselgelt alkoholijoobes. Oletades, et A. Kurilo ei näinud maas lebavat kannatanut, siis ta ilmselgelt nägi sõidukil esinevaid ulatuslikke vigastusi. Ta nägi kapoti alt tõusvat valget suitsu. Tema väide, et „sõitsin otsa koerale“, tekitab kohe uue küsimuse – milline koer on nii kõrge, kes jätab mõlgi ja veremäärdumise nii kaugele kui on kapoti keskosa? A. Kurilo pidi aru saama, et ta sõitis otsa millegile palju suuremale, kui seda on koer. Ta pidi aru saama, et ta on põhjustanud liiklusõnnetuse. Ta pidi aru saama, et tal on kohustus jääda paigale ning selgitada välja, mis täpselt juhtus. Järgnevalt liigub A. Kurilo mööda Puškini tänavat kuni jõuab Malmi tänaval oleva kaupluse ette. Kaitsja palub kvalifitseerida A. Kurilo tegevust

§ 422lg 1 järgi, kuna ei ole tõendatud, et A.

Kurilol oli liiklusõnnetuse ajal väljahingatava õhu alkoholi kontsentratsioon vähemalt 1,00 mg/l kohta. Süüdistatava sõnul juba pärast avarii, kui ta sõitis sisse hoovi, parkis ära sõiduauto, väljus sõiduautost, käis wc-s keldris, tuli tagasi autosse, siis võttis pudeli viina, tegi mitu lonksu, viskas pudeli ära. On küsimus: kas A. Kurilo tarvitas peale sõidukiga peatumist alkoholi või mitte? Tunnistajana on kohtus üle kuulatud I V, kes viibis Malmi tänava kaupluse juures parklas, kui A. Kurilo sinna mootorsõidukiga Mercedes-Benz sisse sõitis. I. V rääkis kohtule, et tema hinnangul oli juhi käitumine ebastandartne, ta sooritas äkilisi manöövreid ning sõiduki esiosas oli mõlk. Tunnistaja sõnul juht ei väljunud sõidukist ning jäi esiistmele puhkama. Kuigi tunnistaja käis hetkeks kõrval olevas kaupluses nägi ta läbi akna pargitud sõidukit ning üsna lühikese aja möödudes suundus tagasi kauplusest välja. Kui siia kõrvale võtta A. Kurilo ütlused, mille kohaselt väljus ta peale auto parkimist sõidukist ning kergendas end kõrval asuval keldrikorrusele 13 1-19-1175 viival trepil, siis see väide ei ole tõendite pinnalt leidnud kinnitust. I. V selgitas, et tema ees lahti rullunud situatsioon oli huvitav, mis tõttu pööras ta oma tähelepanu just nimelt sõidukile Mercedes ja seda juhtinud isikule. A. Kurilo väljumine sõidukist ning avalikus kohas urineerimine oleks kahtlemata jäänud tunnistajal meelde ning selle toimumisel oleks ta ka sellest rääkinud. Andrei Kurilo kinnipidamine on jäädvustatud politsei pardakaameraga. Kuigi pardakaameral olev kellaaeg erineb tegelikkusest tunni aja võrra, siis see ei muuda nimetatud tõendit ebausaldusväärseks. Politseiametnik K O vastas sellele küsimusele, et tal puudub kindel teadmine, miks kell oli tund aega tegelikkusest taga, kuid tema ütluste ja kinnipidamise protokolliga on tuvastatud tegelik kinnipidamise aeg. K. O kinnitas kohtule, et nimetatud salvestis kajastab just nimelt A. Kurilo kinnipidamist peale liiklusõnnetuse põhjustamist Narva linnas Malmi tn 10 asuva hoones juures 17.10.2018 kella 13:35 paiku. Salvestiselt on nähtav, et A. Kurilo on silmnähtavalt purjus ning tema sõidukist väljumine ja sõiduki juures seismine on raskendatud. Isiku silmnähtavat joobes olekut kinnipidamise hetkel on kinnitanud kinnipidamisel osalenud politseiametnik K O. Tunnistaja on selgitanud, et suust oli tunda alkoholilõhna ning isiku jutt oli segane, tunnistaja isiku sõnadest aru ei saanud, kuigi tunnistaja valdab vene keelt. Arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisi tulemusi lugedes on võimalik näha, millised lähteandmed ekspert aluseks võttis ning kuidas ta jõudis oma tulemusteni. Ekspertiisiakti põhjendustest nähtub, et ekspert on kontrollinud A. Kurilo versiooni, mille kohaselt tarvitas isik alkoholi peale liiklusõnnetust ja enne kinnipidamist s.o. ajavahemikul 13:20 kuni 13:

1. Ekspert on oma hinnangu andmisel kalkuleerinud A. Kurilo võimaliku joobe juhtumil, kus isik tarvitas 1,5 l õlut ning 0,7 l viina kui ka juhtumil, kus ära tarvitati sama kogus õlut ning 0,575 l viina. Selline erinevus tulenes sellest, et A. Kurilo väitis ühel aja hetkel, et tarvitas ära 0,7 l viina ning teisel juhul võttis ekspert aluseks selle, kui palju oli vedelikku alles 1 l suuruses viinapudelis, mis leiti ja võeti ära sõidukist Mercedes-Benz. Mõlemal juhtumil jõudis ekspert veendumusele, et selliste koguste juures ei oleks tõendusliku alkomeetri kasutamise hetkel, s.o. kella 14:56 kuni 15:01 vahel, saanud A. Kurilo joove olla vähemalt 1,15 mg/l. See joove oleks olnud kordades suurem, mis oleks A. Kurilo jaoks tähendanud seda tema kehakaalu ja pikkuse juures, et ta poleks üldse olnud suuteline tõendusliku alkomeetrisse puhuma või oleks vajanud kohest arstiabi. Seetõttu on ekspert jõudnud veendumusele, et lisaks 1,5 l õlu tarvitamisele A. Kurilo poolt, mis on veenvalt juba eelnevalt leidnud selgitamist ning tõendamist, pidi enne liiklusõnnetuse põhjustamist A. Kurilo tarvitama ka viina. Ekspert on ekspertiisi koostamisel lähtunud teaduslikult tunnustatud meetoditest ning A. Kurilo ei ole käesoleval juhul suutnud neid väiteid veenvalt ümber lükata. Ekspert on selgitanud, et alkohol vajab teatud aega, et hakata avaldama mõju isiku käitumisele. Reeglina kulub selleks 30-90 minutit. Tuginedes juba nimetatud tuvastatud faktilistele asjaoludele ongi välistatud, et A. Kurilo tarvitas alkoholi peale liiklusõnnetuse põhjustamist ajavahemikul 13:20 kuni 13:35 ning kuriteo toimepanemise hetkel oli tema joove arvutuslikult vähemalt 1,00 mg/l kohta, mis ületab LS § 69 lg 2 p 1 sätestatud kriminaalse joobe määra s.o. 0,75 mg/l kohta. Küsimusele: millisel aja hetkel võis täpselt viina tarvitamine A. Kurilo poolt toimuda on kohtutoksikoloogia ekspertiis suutnud veenvalt välja tuua, et see pidi toimuma enne kannatanule otsasõitu. Argumendid, mille järgi võis A. Kurilo tarvitada viina peale liiklusõnnetuse toimepanemist on kõik suunatud põhjendatud kahtluse tekitamisele selles, et süüdistuses kirjeldatud teod võidi panna toime just A. Kurilo esitatud versiooni kohaselt. Sellises olukorras, kus tuleks jaatada A. Kurilo versiooni tõsiseltvõetavust ja eitada süüdistuse versiooni paika pidavust tuleks pöörduda KrMS § 7 lg 3 sätestatud in dubio pro reo põhimõtte juurde. Samas on Riigikohus (viimati lahendis nr 1-18-86/128 p 58) korduvalt toonitanud, et põhjendatud kahtluse tekkeks peab esinema tõsiselt võetav tõenduslik alus. Põhjendatud või kõrvaldamata kahtluse 14 1-19-1175 nõue ei tähenda seega kindlasti seda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse käsitlemise aluseks võtta süüdistatava jaoks soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad vähimadki kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid. Tõenduslikus mõttes tähendab öeldu, et esitatud kaitsetees peab olema usutav ja haakuma olemuslikult kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga. Kui see nii ei ole, on ainetu kõneleda ka isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. märtsi
3. a otsus asjas nr 3-1-1-8-10, p 8 ja
4. oktoobri
5. a otsus asjas nr 3-1-1-77-15, p-d 17‒19.) Seega kohus ei saa kvalifitseerida A. Kurilo tegevust

§ 422lg 1 järgi.

Ekspertiisiakti nr 18E-LÕX0115 kohaselt oli arvutuslikult 17.10.2018 kella 13:20 paiku toimunud liiklusõnnetuse ajal A. Kurilo väljahingatava õhu alkoholi kontsentratsioon vähemalt 1,00 mg/l kohta. See on tõendatud tunnistajate ütlustega ning indikaatorivahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga. Mis puudutab A. Kurilo abikaasa A K ütlusi liiklusõnnetuse toimumise asjaolude kohta ning sellele eelnenud sündmustele (hetkest, kus A. Kurilo ei olnud enam oma abikaasa tajumisulatuses), siis selles osas tuleks need kõrvale jätta. KrMS § 66 lg 21 kohaselt on teiselt isikult kuuldu tõendiks väga erandlikel juhtudel, mis on sätestatud viimati nimetatud sätte p-des 1-3. Kuna tunnistaja sai liiklusõnnetuse toimumise asjaoludest teada vahendlikult s.o. läbi A. Kurilo ja ei esine ühtegi p-des 1-3 nimetatud alust, siis need ütlused tuleb tõendikogumist välja arvata ning otsuse tegemisel mitte arvesse võtta. Oluline on veel märkida, et A. Kurilo peale kinnipidamist vahistati, siis möödus mitu päeva enne kui A K nägi oma abikaasat ja kuulis täpsemalt toimunust. Analüüsides A K ütlusi süüdistatava suhtes tuleb arvestada seda, et ta annab ütlusi oma abikaasa suhtes. Kohus ei usalda ka süüdistatava ütlusi seoses nende vasturääkivustega. Süüdistatava ütlused on vastuolulised, segased, ebaloogilised ning kuuluvad tõendite hulgast väljaarvamisele. Tunnistaja A. N andis kohtuistungil ütlusi, et ta Andrei Kurilo istus tagaistmel tema istme taga. Eeluurimisel A. N selgitas, et Andrei Kurilo istus juhi istme taga. Peale selle tunnistaja sõnul A K oma käitumisega ei andnud kuidagi mõista, et midagi on halvasti. Eeluurimisel A. N kinnitas, et nähes, et A on endast väljas, tunnistaja teda küsimustega kuni reisi lõpuni ei tüüdanud. Veel ta kinnitas kohtuistungil, et varasemalt enne 17.10.2018 ta nägi paaril korral selle auto roolis A. Politseis tunnistaja ütles, et A ja Andreil oli see auto pidevas kasutuses umbes kolm kuud. Seega A. N ütlused on vastuolulised. Arvestades süüdistatava, tunnistajate A. N ja A K ütluste vastuolulist, leiab kohus, et süüdistatava, tunnistajate A. N ja A K ütlused tuleb täies ulatuses tõendikogumist välja jätta kui ebausaldusväärsed. Kohus arvab, need ütlused on antud ka selleks, et Andrei Kurilolt kahtlust eemale suunata. Kohus ei näe vastuolusid D. M , I. V, V. L, A. P, K. O , S. B , A. A, J. A, B. M ütluste vahel. Kohus usaldab D. M , I. V, V. L , A. P, K. O , S. B, A. A, J. A, B. M ütlusi. Need ütlused on järjepidevad, üksikasjalikud, on kooskõlas teiste kohtu poolt uuritud tõenditega. Seega kohus tuvastas, et Andrei Kurilo 17.10.2018 kella 13:20 paiku tahtlikult juhtides mootorsõidukit Mercedes-Benz S500 reg.nr-ga XXX Narvas mööda Fama tänava sõiduteed piki kaubanduskeskust Fama suunaga Rahvavälja tänava ristumiskohast Puškini tänava ristumiskoha poole olles alkoholijoobes, ületas lubatud sõidukiirust antud teelõigul, kaotas parempööret teostades sõiduki üle juhitavuse ning kaldus vastassuunavööndisse. Järgnevalt tabas A. Kurilo sõiduki esiotsaga vastassuunavööndi vasakul sõidutee ääres seljaga sõiduki poole liikunud 15 1-19-1175 jalakäijat. Kokkupõrke tagajärjel hukkus V. A sündmuskohal saadud vigastustesse: pea ja kehatüve tömp liittrauma, millega kaasnesid aju- ja näokoljuluude hulgimurd, peaaju põrutus ja lömastus, siseelundite vigastusega vaagnaluude ja roiete hulgimurd. Samuti Andrei Kurilo vahetult pärast 17.10.2018 kella 13:20 paiku Narvas Fama kaubanduskeskuse juures toimunud otsasõitu V. A A. Kurilo poolt juhitud sõidukiga MercedesBenz S500 reg.nr-ga XXX, millega põhjustas V. A surma, põgenes sündmuskohalt enne õnnetuse asjaolude väljaselgitamist. Seejärel tuleb tuvastada, milliseid ohutusalaseid liiklus- või käitumisnõuete eeskirjade rikkumisi Andrei Kurilo toime pani, mille tagajärjel hukkus V. A . Oma tegevusega rikkus A. Kurilo järgnevaid LS nõudeid: § 14 lg 1 ja 7 /Sõidukite liiklus on parempoolne ja keegi ei tohi oma tegevusega või tegevusetusega ohustada või takistada liiklust, ohu tekitanud isik peab rakendama kõiki temale jõukohaseid meetmeid ohu kõrvaldamiseks või selle kahjulike tagajärgede vähendamiseks/; § 16 lg 1 / Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda/; § 33 lg 1 /Juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist/ ja lg 11 p 2 / Juhil on keelatud joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis juhtida sõidukit või anda juhtimist üle sellises seisundis isikule/; § 35 lg 1 (kehtiv kuriteo toimepanemise ajal) / Juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat, tasakaaluliikuri juhti, robotliikurit ega jalgratturit. Eriti tähelepanelik peab juht olema lapse, vanuri ning haigustunnustega, liikumispuudega ja pimeda inimese suhtes/; § 45 lg 1 /Teekattemärgistega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel tuleb sõita sõiduraja piirides. /; § 50 lg 3 p 1 ja p 2, lg 4 p 4, lg 5 p 3/ Juht peab: 1) sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama; 2) vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb; Juht peab sõitma piisavalt väikese kiirusega ja vajaduse korral seisma jääma, kui ta möödub jalakäijast, kellest on näha, et puude või haiguse tõttu on tema liikumine takistatud või häiritud; Juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest; § 69 lg 1 / Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/, lg 2 p 1 ja p 2 ja p 3; § 168 lg 1 ja lg 3 / Iga liikleja või sõitja on kohustatud abistama sündmuskohal vastavalt oma oskustele liiklusõnnetuses kannatada saanud abitus seisundis olevat inimest ja teavitama sellisest inimesest viivitamata häirekeskust. Liikleja või sõitja peab viibima liiklusõnnetuses kannatada saanud inimese juures, kui see on ohutu, kuni kiirabi, politsei või päästeüksuse saabumiseni. Kui kannatanu toimetatakse haiglasse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud korras, peab liikleja või sõitja abistama juhi või kannatanu palvel juhti kannatanu haiglasse toimetamisel, sealhulgas olema saatjaks, kui see on ohutu/; § 169 lg 1, lg 2 ja lg 6 / Kui on juhtunud liiklusõnnetus, peab liiklusõnnetuses osalenud juht: võimalikult kiiresti seisma jääma, põhjustamata sellega lisaohtu, ja lülitama sisse ohutuled. Kui sõidukil puuduvad ohutuled või kui liiklusõnnetuses osalenud sõiduk asub kohas, kus nähtavus on halb või piiratud, tuleb teele panna ohukolmnurk vastavalt käesoleva seaduse § 39 lõikele 9; tegema kõik võimaliku, et liiklus liiklusõnnetuse kohal oleks ohutu; esitama liiklusõnnetuses osalenud teise juhi soovil isikut tõendava dokumendi. Kui liiklusõnnetuses on inimene saanud vigastada või surma, peab juht: kui liiklusõnnetuse kohal on sooritamata käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud toimingud, tähistama selle koha ohukolmnurgaga vastavalt käesoleva seaduse § 39 lõikele 9 ja tegema kõik võimaliku, et liiklus liiklusõnnetuse kohal oleks ohutu; teavitama liiklusõnnetusest häirekeskust ning tegutsema sealt 16 1-19-1175 saadud korralduste kohaselt; andma abivajajale esmaabi oma oskuste piires; kirjutama üles liiklusõnnetuse pealtnägijate nõusolekul nende nimed ja aadressid. Sõidukit või liiklusõnnetusse puutuvaid esemeid tohib enne politsei liiklusõnnetuse kohale jõudmist liigutada vaid siis, kui transporditakse kannatanut haiglasse või teiste sõidukite liiklus on nende tõttu võimatu ja eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ning jäljed/. A. Kurilo juhtis mootorsõidukit keelatud seisundis s.o. alkoholijoobes. Ei arvestanud teiste liiklejatega ja ei hoidunud tegudest, mis võivad takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi ja vara. Ei olnud tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja (jalakäija, jalgrattur ja muu selline) suhtes ning ei vältinud tema ohustamist ja talle kahju tekitamist. Ületas süüdistuses nimetatud teelõigul lubatud kiirust s.o. 30 km/h. Juhtis sõidukit kiirusel, mis ei olnud vastavuses mitte ainult süüdistatava sõidukogemusega, vaid ka tee ja muude liiklusoludega (tee kõrguste üleminekutega, pöörangud, taimed teepervedel, piiratud nähtavus), selleks, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavuse ulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Süüdistatav oleks pidanud alandama kiirust ja vajadusel peatuma, et anda teed või võimalusel sõitma mööda jalakäijast ebapiisava nähtavuse tingimustes. Peale jalakäijale otsasõitu oleks süüdistatav pidanud peatuma ning osutama võimalusel kannatanule abi ning teavitama juhtunust koheselt Häirekeskust. See, et A.Kurilo juhtis sõidukit alkoholijoobes, rikkudes sellega liiklusseaduse § 33 lg 1 ja 11 p 2, § 69 lg 1, lg 2 p 1 ja p 2 ja p 3, on tõendatud tunnistajate ütlustega ning peale selle indikaatorivahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga. Tunnistaja K. O ütlused tõendavad, et meesterahvas oli joobeseisundis, suust oli tunda alkoholi lõhna, jutt oli segane. Ta oli eemalolev, ta ei saanud üldse aru mis toimub. A. P kinnitas, et kasiino müüb vaadist ainult alkohoolseid jooke. Vaadis ei ole alkoholivaba jooki. I. V ütles, et juhi käitumine oli ebastandartne, ta sooritas mingeid äkilisi manöövreid. V. L nägi, et auto sõitis minema sündmuskohalt suure kiirusega, oli näha, autojuht enam ennast arvatavasti ei kontrollinud. D. M nägi, et peale kokkupõrget sõiduk sõitis natuke edasi ja peatus, autost väljus tuikuva kõnnakuga meesterahvas. Oli näha, et ta on alkoholijoobes. Ekspertiisimäärus ja arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi akt nr 18E-LÕX0115 tõendab süüdistatava alkoholijoobe suurust süüdistuses kirjeldatud teo toimepanemise ajal. Ekspertiisiakti kohaselt oli arvutuslikult 17.10.2018 kella 13:20 paiku toimunud liklusõnnetuse ajal A. Kurilo väljahingatava õhu alkoholi kontsentratsioon vähemalt 1,00 mg/l kohta. See, et A.Kurilo põgenes sündmuskohalt enne õnnetuse asjaolude väljaselgitamist, rikkudes sellega liiklusseaduse § 168 lg 1 ja lg 3; § 169 lg 1, lg 2 ja lg 6 on tõendatud tunnistajate D. M , I. V, V. L, K. O , S. B, B. M ütlustega ning peale selle sündmuskoha vaatlusprotokolliga, Liiklusõnnetuse aktiga, Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et liiklusseaduse § § 14 lg 1 ja 7; § 16 lg 1; § 33 lg 1 ja lg 11 p 2; § 35 lg 1; § 45 lg 1; § 50 lg 3 p 1 ja p 2, lg 4 p 4, lg 5 p 3; § 69 lg 1, lg 2 p 1 ja p 2 ja p 3; § 168 lg 1 ja lg 3; § 169 lg 1, lg 2 ja lg 6 rikkumise tagajärjel pani A.Kurilo toime liiklusõnnetuse otsasõidu V. A, millega põhjustas V. A surma, põgenes sündmuskohalt enne õnnetuse asjaolude väljaselgitamist. Kohtu hinnangul on kõik antud kriminaalasjas kohtulikul uurimisel kogutud tõendid lubatavad. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et Andrei Kurilo täitis enda tegevusega süüdistusaktis toodud ajal ja kohas

§ 422lg 2 p 1 ja 423-2 ettenähtud kuriteo objektiivse koosseisu.

17 1-19-1175 Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab vaadeldav süüteokoosseis tahtlust sõiduki liiklus- või käitumisnõuete rikkumise kui koosseisupärase teo suhtes. Süüteokoosseis on realiseeritud, kui isik rikkus liiklus- või käitumisnõudeid vähemalt kaudse tahtlusega, so pidas võimalikuks, et ta rikub oma teoga nimetatud nõudeid. Kohus leiab, et Andrei Kurilo pani kuriteo toime otsese tahtlusega – ta oli teadlik, et on alkoholi tarvitanud, kuid sellele vaatamata juhtis autot, pani liiklusõnnetuse toime ja põgenes sündmuskohalt enne õnnetuse asjaolude väljaselgitamist. Vastavalt

§ 16

lg 3, isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Seega esinevad süüdistatava Andrei Kurilo käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Rikkudes sõidukijuhina liiklusnõudeid, põhjustas Andrei Kurilo kannatanu V. A surma, põgenes sündmuskohalt enne õnnetuse asjaolude väljaselgitamist. Samuti on tõendatud põhjuslik seos teo ja saabunud tagajärje vahel. Süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud kohtu hinnangul puuduvad. IV Kohtu seisukoht karistuse osas

§ 56lg 1 alusel karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 56

lg 2 alusel vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kehtiv kohtupraktika väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Karistust raskendavaid asjaolusid

§ 58

mõttes Andrei Kurilo tegevuses ei esine,

§ 57

lg 1 p 2 mõttes karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus kannatanule osaliselt kahju vabatahtliku hüvitamist. Isikut iseloomustavate andmetena võtab kohus arvesse, et Andrei Kurilo on varasemalt kriminaalkorras karistamata.

§ 422

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse kolme- kuni kaheteistaastase vangistusega. Andrei Kurilo pani toime kuriteo, mille tagajärjeks oli inimese surm. Kohus leiab, et süüdistatava süü on suur. Ta tarbis alkoholi, istus teadlikult mootorsõiduki rooli, juhtis seda eirates teadlikult liikluses kehtivaid norme, põhjustas inimese surma, teadvustas selle põhjustamist ning põgenes. Liiklusalaste rikkumiste puhul, millega kaasnevad rasked tagajärjed, ei saa riigi karistuspoliitika avalikku huvi ja üldist olukorda Eesti liikluses silmas pidades olla põhjendamatult leebe. Üldteada asjaoluna võib välja tuua, et joobeseisundis mootorsõiduki juhtimine on Eesti ühiskonnas äärmiselt suur ja murettekitav probleem. Probleemile on reageerinud seadusandja, kui ta on erinevate seaduste muudatuste kehtestamisel karmistanud joobes mootorsõiduki juhtimisega kaasnevaid karistusi. Seetõttu on üldpreventiivseid kaalutlusi arvesse võttes oluline, 18 1-19-1175 et joobes juhtide osalusel toimunud kõige raskemate tagajärgedega lõppenud liiklusõnnetustes riik reageeriks neile kohaselt. Eripreventiivsest küljest tuleb välja tuua, et A. Kurilo ei ole varasemalt silma paistnud õigusrikkumistega ning pealtnäha on tegemist õiguskuuleka kodanikuga. Samas nagu statistika näitab, siis ainult kaduvväike osa purjus inimesi tabatakse roolist. Kohus arvab, et Andrei Kurilole mõistetav karistus saab olla ainult reaalne vangistus, kuid selle pikkus võib jääda sanktsiooni alumise piiri juurde. Arvestades seda, et Andrei Kurilo osaliselt hüvitas kannatanule tekitatud kahju ning puuduvad karistust raskendavad asjaolud, siis peab kohus põhjendatuks karistada teda alla keskmäära jääva karistusega, s.o. 5 aastat vangistust.

§ 423

-2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse kuni viieaastase vangistusega. Kohus arvab, et karistus

§ 423-2 järgi peaks jääma sanktsiooni keskmisest määrast alla.

Eripreventiivsest küljest tuleb välja tuua, et A. Kurilo ei ole varasemalt silma paistnud õigusrikkumistega. Kohus peab põhjendatuks karistada teda alla keskmäära jääva karistusega, s.o. 2 aastat vangistust. Vastavalt

§ 64

lg 1, tuleb lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista Andrei Kurilole liitkaristuseks 5 aastat vangistust. Arvata

§ 68

lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 17.10.2018 kuni 28.11.2018, s.o 1 (üks) kuu ja 11 (üksteist) päeva, karistusaja hulka ning mõista Andrei Kurilole lõplikult ärakandmisele 4 (neli) aastat 10 (kümme) kuud ja 19 (üheksateist) päeva vangistust. Kohus on seisukohal, et Andrei Kurilo liiklusalase käitumise mõjutamiseks tuleb tema suhtes lisakaristusena kohaldada mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. Lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine on vajalik ühelt poolt õiguskorra ja teiste liikluses osalejate kaitsmise huvides, teiselt poolt selleks, et Andrei Kurilo ise mõistaks, et nii tema enda kui kaasliiklejate elu, tervist ja vara ohustaval viisil käitumine liikluses on täiesti lubamatu. Samuti on kohtupraktikas asutud seisukohale, et liikluskuriteos süüdimõistetult võib kohus jätta juhtimisõiguse ära võtmata üksnes väga erandlikel juhtudel (vt Riigikohtu üldkogu 27. juuni 2005. a otsus asjas nr 3-4-1-2-05 p 50, Riigikohtu 20. aprilli 2006 otsus asjas nr 3-1-1-20-06 p 9). Kohus ei ole tuvastanud ühtegi erandlikku asjaolu, mis õigustaks Andrei Kurilolt juhtimisõiguse ära võtmata jätmist ning võtab vastavalt

§ 50lg 3 Andrei Kurilolt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 2 aastaks.

V Asitõendid 4 CD-R plaati videosalvestistega asuvad kriminaalasja materjalide juures – jätta kriminaalasja materjalide juurde. Sõiduauto Mercedes-Benz S500 reg.nr-ga XXX, mis asub hoiul Ida prefektuuri parklas aadressil Narva, Tiigi 9 – tagastada omanikule A A. Sõiduauto kuulub perekond A, kes olid nimetatud sõidukit ka varem korduvalt Kurilodele kasutada andnud. Mõlemad abikaasad kinnitasid seda kohtus. Pudel viinaga, autodetaili osad, karguosad, nokamüts, kannatanu parem jalats, 3 pakki värvkate proovidega ja 5 pakki puuteprooviga, mis asuvad hoiul Ida prefektuuri asitõendite hoidlas – hävitada. VI. Tsiviilhagi 19 1-19-1175 Kohtuistungil toetas kannatanu oma hagiavaldust ja palus hüvitada temale mittevaralist kahju summas 12000 eurot. Varaline hagi on täielikult kustutatud ning selles osas varalise hagi suhtes mingeid pretensioone ei ole. Kannatanu põhjendas mittevaralise kahju summat sellega, et V. A elas viimased aastad oma kõrgeealise emaga, kes tähistas oma XXndat sünnipäeva. V. A oli emale suur abi nii rahalise poole kui ka igapäeva toimetuste tegemisel. Lisaks emale toetas V. A ka XXX, tütrele pakutav abi oli kahtlemata suure tähtsusega, kuna XXX. Kohtu arvates esinevad käesoleval juhul deliktilise üldvastutuse eeldused, sest samaaegselt on olemas: 1) õigusvastane tegu, 2) seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena kannatanul kahju tekkimine, 3) kahju tekkimise kausaalseos isiku õigusvastase teoga, 4) kahju tekkimise õigusvastasus, 5) kahju tekkimise süülisus. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et 17.10.2018 liiklusõnnetuse toimumise tagajärjena tekkis inimese surm. Kokkupõrke tagajärjel hukkus V. A sündmuskohal. Mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. VÕS § 134 lg 5 näeb ette, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Mittevaralise kahju suuruse kindlaksmääramiseks puuduvad objektiivsed kriteeriumid, kohus lähtub kahju hüvitise suuruse määratlemisel nii käesoleva kuriteo asjaoludest, kui ühiskonna üldisest heaolu tasemest. Võimalikuks vaidlusküsimuseks jääb ainult hüvitatava kahju ulatus ning konkreetse rahalise hüvitise suurus. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue kriminaalmenetluse raames võimaldab kannatanul ületada kuriteo negatiivseid tagajärgi. Samuti võimaldab see korvata ühiskonna õiglustunde riivet, mis kaasneb kuriteoga. Mittevaralise kahju hüvitise määramine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb asjaoludest lähtudes. Ei ole võimalik kindlaks määrata täpseid tariife, mis mingi vigastuse eest järgneks. Kohtu ülesandeks on hinnata konkreetseid asjaolusid ning nendest tulenevalt määrata otsusega ka vastav rahasumma. Seega peab mittevaralise kahju hüvitis olema proportsionaalne õigusrikkumise raskusega. On keeruline, kui mitte võimatu välja tuua mingit põhimõtet, mis näitaks, millisel juhul on rikkumine raske või kerge. Tegu on üksikjuhtumile antava hinnanguga. Samas peab mittevaralise kahju hüvitist välja mõistes olema kohus veendunud, et väljamõistetava hüvitise sissenõudmine ei too kaasa kahju tekitanu ja tema perekonna heaolu olulist langust. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-1-01 andnud mittevaralise kahju suuruse määramiseks järgmisi juhiseid: „mittevaralise kahju suurus väljendub kohtu hinnangus, mille kujundamisel kohus juhindub õiguse üldpõhimõtetest, ühiskonna üldise heaolu tasemest ning kohtupraktikast. Hindama peab nii kahju tekitamise asjaolusid, eelkõige TsÜS § 172 lg-s 4 märgitud kahju iseloomu ja kahju tekitanu süü astet kui kahju tekitanu varalist olukorda. Samuti võib hüvitise vähendamise aluseks olla kahju tekitanu poolt kannatanule hüvitatud või hüvitamisele kuuluv varaline kahju ja selle suurus. Kohus peab olema veendunud, et väljamõistetava hüvitise sissenõudmine ei too kaasa kahju tekitanu ja tema perekonna heaolu olulist langust.” Otsuses nr 3-2-1-34-05 on Riigikohus väljendanud seisukohta, et moraalse kahju eest väljamõistetava hüvitise õiglane suurus peab vastama senisele kohtupraktikale ja ühiskonna üldise heaolu 20 1-19-1175 tasemele. VÕS § 140 lg 1 järgi võib kohus kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Kannatanu N T selgitas, et V A on tema vend. Vend elas koos emaga XXX. Ema sai XX aastaseks. Ta vajas abi igapäevaste toimetustega. Pärast V surma ema pidevalt nutab. Vennal olid tervisehädad. Probleemid on tal sünnist alates. Vaatamata sellele ta tegeles spordiga, ta oli osalenud Euroopa võistlustel ning oli käinud ka Los Angeleses, tegeles raskejõustiku ja bodybuildinguga. Tal on tütar. Tütar on XXX, XXX. XXX. V abistas materiaalselt. Kohtule on antud üle volikiri, kus hukkunu ema ja tütar mõlemad kinnitavad N. T volitusi. Mittevaralise kahju osas sätestab VÕS § 134 lg 3, et isiku surma põhjustamisel võivad viimase lähedased nõuda surma põhjustanud isikult mittevaralise kahju hüvitamist, kui esinevad erandlikud asjaolud. Käesoleval juhul nõuavad mittevaralise kahju hüvitamist hukkunu ema ja tütar, keda kohtus esindab hukkunu õde. Kohtupraktikas on lähedaseks isikuks peetud eelkõige hukkunu abikaasat, lapsi ja vanemaid. Seega kohtupraktika ei välista ka praeguses situatsioonis mittevaralise kahju hüvitamise, kui on täidetud teised seaduses ja kohtupraktikas kehtestatud eeldused. Riigikohus on oma praktikas leidnud (3-2-1-19-08 p-d 15-17), et VÕS § 134 lg 3 mõttes ei ole erandlikuks asjaoluks surm kui selline, vaid sellega peavad kaasnema täiendavad asjaolud, mis õigustavad mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmist. Lähedase inimese kaotus ja sellega kaasnev lein ning kaotusvalu kui selline ei ole erandlikuks asjaoluks, sest need kaasnevad paratamatult iga inimese surmaga. Kohtupraktikas on peetud erandlikuks asjaoluks seda, kui hukkunu lähedane näeb tema surma pealt või puutub sellega kuidagi otseselt kokku. N. T on kirjeldanud, kuidas sündmuskohale jõudes oli tema venna keha katmata kujul asfaldil, mis tõttu nägi ta oma venna elutut keha üleni verisena. Samuti on ta kirjeldanud seda, kui raskelt selline vaatepilt talle mõjus. Lisaks tuleb arvestada sellega, et V. A elas viimased aastad oma kõrgeealise emaga, kes sellel aastal tähistas oma XXndat sünnipäeva. N. T on kirjeldanud, et V. A oli emale suur abi nii rahalise poole kui ka igapäeva toimetuste tegemisel. Lisaks emale toetas V. A ka oma XXX, kes käesoleval ajal elab koos emaga. Oluline on ka märkida, et tütrele pakutav abi oli kahtlemata suure tähtsusega, kuna XXX. Samuti on mõistetav, et olles elanud nii kõrgesse vanusesse ja kaotades veel sellisel eluetapil oma poja, võib see mõjuda laastavalt. N. T ongi kirjeldanud, kuidas tänase päevani ei suuda ema taluda mõtet, et tema poega enam pole meie hulgas ning seetõttu nutab ta iga päev. Kohus leiab, et kannatanu nõue summas 12 000 eurot on põhjendatud. Esiteks esinevad kõik seaduses ja kohtupraktikas nõutavad alused mittevaralise kahju välja mõistmiseks. Teiseks nõutav summa ei ole ülemäära kõrge, arvestades Eestis välja kujunenud kohtupraktikas mõistetavaid summasid. VII. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulud. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisi tegemisega seotud kulud. KrMS § 180 lg 3 alusel võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. 21 1-19-1175 KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel kuulub Andrei Kurilolt väljamõistmisele sundraha esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise tõttu summas 1460 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kuulub Andrei Kurilolt väljamõistmisele ka määratud kaitsjale Galina Tšelnokovale väljamakstava tasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest summas 60 eurot. KrMS §-de 175 lg 1 p 3 alusel kuulub Andrei Kurilolt väljamõistmisele arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi tegemisega seotud kulud summas 95 eurot, surnu ekspertiisi tegemisega seotud kulud summas 343 eurot, sõiduki Mercedes-Benz reg.nr-ga XXX teisaldamise kulud 43 eurot, joobeseisundi tuvastamise vereproov 37,71 eurot, kokku 578 eurot 71 senti muu kriminaalmenetluse kulu katteks. Arvestades käesoleva kriminaalmenetluse kulude suurust, kannatanu huvisid, Andrei Kurilolt välja mõistetud tsiviilhagi suurust ning asjaolu, et menetleja eesmärk isikult menetluskulude väljamõistmisel ei ole seada isikut raskesse materiaalsesse olukorda, peab kohus põhjendatuks KrMS § 180 lg 3 alusel anda süüdistatavale õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud kokku summas 2038,71 eurot ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Otsuse tegemisel juhindub kohus ülaltoodust ja KrMS §-dest 309-315. /allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Eesistuja kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Kool Rahvakohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Dmitri Zavjortkin Rahvakohtunik Viru MK 07.01.2020 kohtuotsus on tühistatud osaliselt 08.05.2020 Tartu RK otsusega. 22