← Eesti

4-20-2659/22

Obsah (5)§ 16§ 39§ 56§ 57§ 58

Väärteoasi nr 4-20-2659 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 2. oktoober 2020. a, Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-20-2659 Kohtunik Raina Pärn Kohtuis

§ 16lg 2).

Juhtimisõigust omava isikuna oli Rait Merelaid ilmselgelt teadlik kohustusest jälgida liikluskorraldusvahendeid. Kohus on veendunud, et seda Rait Merelaid suurt juhtimiskogemust omanud juhina reaalselt ka tegi. Sellest tulenevalt ei ole kahtlustki selles, et Rait Merelaid oli teadlik suurimat lubatud sõidukiirust piiravatest märkidest (kaks neist asetsesid Pihla teeotsast Jõhvi suunal nägemiskaugusel), mis kehtestasid teelõigul suurimaks lubatud liikumiskiiruseks 80 km/h. Kohtu veendumust kinnitab ka asjaolu, et salvestiselt nähtuvalt asetsevad teelõigul vahetult tee äärtes rohkelt elu- jm maju ning müügipunkte. Kogenud juht saab sellisest liiklussituatsioonist ilmselgelt aru, et suurimat lubatud sõidukiirust on piiratud. Samuti andsid sellest märku aeglasel kiirusel liikuvad mootorsõidukid. Rait Merelaid, asudes möödasõidule, teadis, et tal tuleb möödasõidu turvaliseks teostamiseks ületada oluliselt suurimat lubatud sõidukiirust. Rait Merelaid seega seadiski eesmärgiks lubatud kiiruse olulise ületamise, kuna vastasel juhul ei oleks ta saanud kahest eessõitvast sõidukist võimalikult kiiresti mööduda. 4. Õigusvastasus ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Rait Merelaiu puudulik arusaam ja käsitlus märgi 351 mõjuala lõppemise kohta ei ole süüd välistavaks asjaoluks

§ 39lg 1 mõttes (eksimus teo keelatuses).

Sõidukijuhina oli Rait Merelaiul kohustus end selle regulatsiooni tegeliku sisu ja tähendusega kurssi viia ning järelikult ei olnud see eksimus temale vältimatu. 5. Kohtuvälise menetleja otsusega määrati Rait Merelaiule karistuseks rahatrahv 30 trahviühikut, s.o 120 eurot. LS § 227 lg 2 sätestab, et mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, 4 võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süü suuruse hindamisel on kohtu arvates põhjendatult arvesse võetud ületatud kiiruse suurust (s.o mitte vähem kui 22 km/h). Arvestada tuleb ka LS § 227 normitehnilist ülesehitust ja sisu. Nimetatud asjaolu iseloomustab teo raskust ja ohtlikkust, kuna tegu kvalifitseeritakse LS § 227 lg 2 järgi, mis näeb ette karistamise kiiruse ületamise eest 21-40 km/h. Samuti tuleb arvestada, et kiirust ületati liigeldaval maanteel päevasel ajal, seejuures teelõigul, kus oli hulgaliselt teeäärseid elu- jm maju, samuti müügipunkte, mis tingisidki liikumiskiiruse piiramise.

§ 57

järgseid karistust kergendavaid ega ja

§ 58

sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja ei tuvastanud. Ka kohus neid ei tuvastanud. Karistusregistri kohaselt puuduvad Rait Merelaiul kehtivad karistused. Seega on kohtuvälise menetleja otsusega Rait Merelaiule karistuseks määratud rahatrahv proportsionaalne toimepandud teoga ja vastab menetlusaluse isiku süüle ning on kooskõlas ka karistuse mõistmise põhimõtetega. Asitõendid Väärteoasjas on asitõenditeks kaks CD-plaati, millest ühel on politseisõiduki pardakaamera videosalvestis (tl 21) ning teisel kohtuvälise menetleja poolt 17.09.2020. a edastatud videosalvestised Kalma-Avinurme tee ristmikust ja Pihla tee ristmikust. Kohus leiab, et eelnimetatud asitõendid tuleb VTMS § 2 ja KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtutoimiku juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.