Obsah (16)

§ 635§ 108§ 82§ 637§ 638§ 641§ 644§ 76§ 110§ 111§ 113§ 646§ 647§ 115§ 127§ 103

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 12.03.2020 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-18128 Tsiviilasi XXX Xxx (pankroti

) § 108 lg 1 alusel koosmõjus

§ 635

lg 1.

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega on hageja nõude eeldused järgmised: 1) kehtiv leping poolte vahel; 2) raha maksmise kohustus; 3) sissenõutavus; 4) kohustuse rikkumine; 5) vabandatavuse puudumine. Töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest (

§ 635lg 3).

6

1. Kohus tuvastab järgmised asjaolud. Pooled sõlmisid 24.01.2017 ehituse töövõtulepingu nr 29, mille kohaselt pidid hagejad projekteerima ja ehitama xxx büroo- ja tootmishoone ning hagejal 2 oli kohustus teostada ehitustöö nn võtmed kätte põhimõttel (I kd, tl 9-12). Lepingu p-s 1.
2. lepiti kokku, et ehitustööd teostatakse vastavalt lepingule ja tellijaga kooskõlastatavatele projektidele ning töövõtja poolt esitatud hinnapakkumisele ja hinnatabelile 09.01.2017 nr xxx (lepingu lisa 1, I kd tl 13 ja 13 pöördel). Projekteerimise aluseks oli xxx töö xxx ja xxx töö xxx (lepingu lisa 2, I kd tl 14-16) ning eelnimetatud projektdokumentatsioonis sisse viidavate muudatuste spetsifikatsioon (lepingu lisa 3, I kd tl 16 pöördel). Lepingu hinnaks leppisid pooled kokku käibemaksuta 680 956 eurot (koos käibemaksuga on kogumaksumuseks 817 147 eurot) (lepingu p 7.3). Tehtud tööd pidid valmis olema 31.08.2017 ning kasutusloa üleandmise tähtajaks lepiti kokku 29.09.2017 (lepingu p 7.1). lepingu p 7.1 kohaselt leppisid ka pooled kokku, et valminud ehitustööd akteeritakse vastavalt hinnapakkumise mahu tabelile (lepingu lisa 1) kuni 92% ulatuses arvestusega, et ehitustööd e lõplikul valmimisel 31.08.2017 on tellija tasunud rahaliselt 92% lisa 1 maksumusest. Ülejäänud 8% ehituse maksumusest rahalises väärtuses 54 476,65 + käibemaks tasutakse pärast kasutusloa väljastamist. Lepingu p 7.5 kohaselt pidi kostja tehtud tööde eest tasuma pärast tellija (kostja) poolt igakuise teostatud tööde akti või üleandmise-vastuvõtmise akti aktsepteerimist. Arve esitamise aluseks on tellija ja omanikujärelvalve poolt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akt ning tellijal on puuduste esinemise korral õigus kinni pidada vastavate tööde maksumus kuni puuduste kõrvaldamiseni töövõtja poolt. Lepingu p 10.1 kohaselt leppisid pooled kokku, et ehitustööd e vastuvõtmine tellija poolt toimub sellekohase üleandmise-vastuvõtmise aktiga pärast töövõtja kõigi lepinguliste kohustuste täitmist. Ehitustööd e üleandmiseks esitab töövõtja tellija volitatud esindajale üleandmisevastuvõtmise akti. Ehitustööd on vastu võetud ainult siis, kui tellija esindaja on allkirjastanud üleandmise-vastuvõtmise akti. Kostja allkirjastas 02.10.2017 hageja 1 projektijuht XXX poolt 29.09.2017 koostatud lepingujärgsete tööde akti nr 9 (I kd, tl 25-26). Kostja 23.10.2017 ehitise ülevaatuse akti ja ehitustööd e vastuvõtmise akti ning dokumentatsioonide üleandmise akti allkirjastanud ei ole. Kostja ei tasunud nimetatud aktide alusel esitatud arveid nr 21755, 27224 ja 217186 kogusummas 277 899,05 eurot. Kostja teatas hagejatele 02.11.2017 kirjaga puudustest ning andis hagejatele puuduste kõrvaldamiseks tähtaja hiljemalt 24.11.2017 (I kd, tl 112-115). 19.

§ 635

lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik ehk töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse ehk töö, teine isik ehk tellija aga maksma selle eest tasu. Seega on töövõtja põhikohustuseks

§ 635

lg 1 kohaselt töö valmistegemine ja tellija põhikohustuseks on töö eest tasu maksmine. Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel oli sõlmitud töövõtuleping. Kuna hageja nõuab kostjalt poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust tuleneva tasu maksmist summas 277 899,05 eurot, siis tuleb esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks

§ 82

lg 7 tähenduses, mille kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kindlaks tuleb ka teha, kas kostja on esitanud nõudele vastuväited, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda (vt ka RKTKo nr 3-2-1-80-08, p 16). Seda, kas kostjal on õigus keelduda lepingujärgse tasu maksmisest saab hinnata alles siis, kui on tuvastatud, et tasu maksmise nõue on muutunud sissenõutavaks (vt RKTKo nr 3-2-1-145-14, p 14).

§ 637lg 3 järgi töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest.

Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue

§ 637

lg 4 esimese lause järgi sissenõutavas, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Tellija on

§ 638

järgi kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. 7 20. Seega tuleb tasunõude sissenõutavuse hindamiseks esmalt tuvastada, kas töövõtja ja tellija vahelises töövõtulepingus lähtus tasu sissenõutavus töö valmimisest või töö vastuvõtmisest. Käesoleval juhul on tasunõude sissenõutavuse eeldusteks töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (

§ 637lg-d 4 ja 5).

Kui pooled leppisid kokku, et töö tuleb vastu võtta tervikuna, võib töö osaline tegemata jätmine või vaegtöö olla kohustuse mittekohane täitmine, sest töö ei vasta lepingutingimustele. Lepingu p 7.5 nähtuvalt leppisid pooled kokku tööde etapiviisil vastuvõtmises. Kui töö ei ole vastu võetud, peab tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldused, sh lepingujärgse töö tegemise ning töö lepingukohasuse tõendama töövõtja (käesoleval juhul hagejad). Riigikohus on märkinud, et töövõtutasu sissenõutavuse hindamiseks tuleb kohtul esmalt tuvastada, kas hageja ja kostja vahelises töövõtulepingus lähtus tasu sissenõutavus töö valmimisest või töö vastuvõtmisest (RKTKo nr 2-16-5851, p 16). Kui tellija on töö vastu võtnud, muutub pooltevaheline tõendamise koormus, sest kui tööd ei ole vastu võetud, peab töövõtja tõendama kõiki tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldusi, sealhulgas seda, et ta tegi lepingukohase töö (RKTKo nr 2-14-61484, p 18, RKTKo nr 3-2-1-80-08, p 22, 24). Samuti tuleb töövõtu tasunõude rahuldamise eeldusena kindlaks teha lisaks tasunõude sissenõutavaks muutumisele see, mille eest ja kui suur tasu kokku lepiti ja mida selle tasu eest tegelikult tehti (RKTKo 3-2-1-80-08, p 17). Nõude rahuldamise eeldusi tuleb esmalt tõendada hagejal. Kostja võib piirduda üksnes vastuväidete esitamisega seni, kuni hageja nõuet tõendab (RKTKo 2-17-10348, p 13). 21. Seega tuleneb seadusest, et töövõtja tasunõue võib sissenõutavaks muutuda ka siis, kui tellijaa keeldub alusetult tööde vastuvõtmisest, kuigi tööd on talle vastuvõtmiseks esitatud.

§ 641lg 1 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele.

Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Töö ei vasta

§ 641lg 2 p 1 kohaselt lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi.

1. Esmalt tuleb tuvastada, kas hagejate poolt tehtud töö vastab lepingutingimustele. Kohus on seisukohal, et hagejad ei teostanud projekteerimistööd vastavalt lepingule. Kohus ei nõustu hagejate seisukohaga, et Ehitusloa väljastamine kinnitab, et kõik vajalikud projekteerimistööd olid tehtud ning vastasid nõuetele. Ehitustehnilise ekspertiisiaktiga on tõendatud, et ehitusprojekt on puudustega, ei vasta kehtivatele nõuetele ja heale ehitustavale. Seega ei vasta projekteerimistööd lepingule (IV kd, tl 3-52).
2. Hageja 2 esitas kostjale allkirjastamiseks hageja 1 projektijuhi XXX 29.09.2017 lepingujärgsete tööde akti nr 9 (I kd, tl 25-26). Kostja ei allkirjastanud hageja seadusliku esindaja poolt 04.10.2017 saadetud täpsustatud akti (I kd, tl 23-24), vaid allkirjastas 05.10.2017 hageja I projektijuht XXX saadetud akti (I kd, tl 25-26). Kostja selgitas 05.09.2019 toimunud kohtuistungil, et kostja on allkirjastanud akti nr 9, mis on hagiavalduse lisa 3, mida hagejad peavad valeks aktiks ning kostja aktsepteerib neid töid. Hagiavalduse lisaks olevas aktis nr 3 on kostja kinnitanud, et tööd on tehtud nii nagu on. Kostja on hagiavalduse vastuse p-is 2.3.6 ja sealt edasi kinnitanud, et hagiavalduse lisal nr 3 ei olnud puuduseid. Seega on kostja akti nr 9 (lisa nr 3) alusel tööd vastu võtnud.
3. Järgnevalt tuleb analüüsida, kas tööd saab lugeda kostja poolt vastuvõetuks hagi lisana 2 esitatud akti alusel. Hageja esitas kostjale arve nr 217155 summas 160 068,20 eurot akti alusel mis on esitatud hagi lisana
4. Kostja ei aktsepteeri lisana 2 esitatud akti, kuna 1) RAN 130 0,9 mm kandevplekki ei ole hagejad objektile tarninud; 2) katus ei vasta projektile, kuna kasutatud on projektist erinevat ja kvaliteedilt halvemat materjali ning 3) asfaltplatsile geotekstiili paigaldatud ei ole ning killustikualuse fr32/64 xxx ei olnud 29.09.2017 valmis. Kui tööd ei ole vastu võetud, peab töövõtja tõendama kõiki tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldusi, sealhulgas seda, et ta tegi lepingukohase töö (RKTKo nr 2-14-61484, p 18, RKTKo nr 3-2-1-80-08, p 22, 24). Kostja kinnitab 23.03.2018 menetlusdokumendis, et kostja on alates oktoobrist 2017 pakkunud hagejatele 150 178,20 euro tasumist ja soovinud vastava arve väljastamist (II kd, tl 10).
5. Kohus on seisukohal, et 24.03.2019 Ehitustehnilise ekspertiisiga on tõendamist leidnud, 8 et hagejate poolt ehitatud katus vastab ehitusprojekt ile (IV kd, tl 36). Tõendamist on leidnud, et killustikualuse rajas xxx. Tunnistaja xxx antud ütlustega on tõendamist leidnud, et asfaltplatsile geotekstiili ei paigaldatud ning liivaalusele ei teinud killustikku alla, kuna hageja 1 ei esitanud sellist tellimust. Seega on geotekstiil paigaldamata. Hageja 2 on kohtule 18.10.2019 esitatud tõenditega tõendanud, et 05.09.2019 toimunud kohtuistungil kostja poolt välja toodud ülejäänud tööd on tehtud. 26.

§ 644

lg 1 sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama.

§ 644

lg 2 kohaselt peab oma majandus-või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama.

§ 644

lg 3 näeb ette, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus-või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Selleks, et tellija saaks kasutada töövõtja suhtes puudustega tööle tuginedes õiguskaitsevahendeid, mh keelduda töö vastuvõtmisest, peab töövõtja puuduste eest ka vastutama (vt RKTKo otsus nr 3-2-1-80-08, p 22). Kokku lepitud tasu maksmisest saab tellija keelduda üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks või kulutuste hüvitamiseks, mille tellija tasaarvestab töövõtja tasunõudega.

1. Kostja teavitas hagejaid 02.11.2017 kirjaga järgmistest puudustest: valgustihedus ruumides ei vasta lepingus kokkulepitud tasemele; katuse kandevõime ei vasta projekteeritud tasemele; ehitamata on tuletõrjevee mahutid, kuivhüdrant ja täitetorustik, millised on projekteeritud ja kooskõlastatud hagejaga nii eelprojekti tasemel kui põhiprojekti tasemel; asfaltplatsi kandevõime ei vasta projekteeritud killustikaluse elastsusmooduli nõutud tasemele 170 Mpa; teise korruse projektikohased trepid ja uksed on välja ehitamata; uksed ja trepid on kostjate poolt projekteeritud ja hageja poolt on projekt kooskõlastatud; sadevee püstikud on paigaldatud projektita, head ehitustava rikkudes ja järgimata tellija juhist paigaldada püstikud seina vahetusse lähedusse, läbiviiguga läbi betoonpõranda ja vundamendi; välisuksed on paigaldatud head ehitustava rikkudes ning käivad lahti sisuliselt vastu asfalti, vesi võib valguda hoonesse, lumi ja jää takistab uste avamist; Sandwich paneelidel on ehitustöödest tulenevad sügavad kahjustused; haljastus ja teeäärne killustikuriba on rajamata; kõrvalkinnistute haljastusele põhjustatud kahjustused likvideerimata ning sidekaabli majaühendus on välja ehitamata. Kostja andis hagejale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 24.11.2017 (I kd, tl 114). Vaidlus puudub selles, et hagejad puudusi kõrvaldanud ei ole.
2. Kohtule esitatud xxx ekspertiisiaktiga on tõendatud, et büroo- ja tootmishoone ei ole projekteeritud vastavalt kehtivatele nõuetele ja heale ehitustavale; katus vastab ehitusprojektile; asfaltplats ei vasta ehitusprojektile, sadevee püstikud ei vasta ehitusprojektile; välisuksed on paigaldatud vastavalt ehitusprojektile; sandwich paneelidel on ehitustöödest tulenevad kahjustused ning kõrval kinnistute haljastusele on põhjustatud kahjustusi (IV kd, tl 3-39). Seega on tõendamist leidnud, et töö ei vastanud lepingutingimustele projekti, asfaltplatsi, sadevee püstikute, kahjustatud sandwich paneelide osas. Kohus ei nõustu kostja 1 seisukohaga, et nimetatud ekspertiisiakt on vale, kuna enamus töid tegid ära asjatundjad, mitte ekspert. Kohtul ekspertiisi õigsuses alust kahelda ei ole. Ekspert vastutab arvamuse andmise eest.
3. Järgmisena võtab kohus seisukoha dokumentatsiooni kostjale üleandmise osas. 31.10.2017 täitedokumentatsiooni üleandmise-vastuvõtmise akti kohaselt soovis hageja 1 anda kostjale üle ehitise valduse ja täitedokumentatsiooni (I kd, tl 46-47). Nimetatud aktil on üksnes hageja 1 allkiri. Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse

§ 76

lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja 9 kohustus täideti kohaselt. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et hagejad andsid kostjale 31.10.2017 kolm kasti valdavalt allkirjastamata pabereid, kostja lõppakti ei allkirjastanud. Kohus ei nõustu hagejate seisukohaga, et kohustus on sellega täidetud. Hagejad ei ole tõendanud, et nad andsid kostjale üle nõuetekohase dokumentatsiooni ja seega ei vasta dokumendid lepingule. Seega ei saa lugeda dokumentatsiooni kostja poolt vastuvõetuks.

1. Kohus on seisukohal, et tõendamist on leidnud, et kasutusloa väljastamata jätmine on tingitud kostjast. Hageja 2 on esitanud Ehitisregistrile volikirja ja töövõtja allkirjaga ülevaatuse akti. Kohtule esitatud e-kirjast nähtuvalt on Päästeamet kasutusloa kooskõlastuse andnud 17.11.2017 ning kasutusloa väljastamist takistab kostja allkirja puudumine üleandmise-vastuvõtmise aktilt (I kd, tl 189). Kostja ei ole ka tõendanud, et kasutusluba on hageja tõttu väljastamata. Lepingu p-is i 7.1 kohaselt ülejäänud 8% ehituse maksumusest rahalises väärtuses 54 476,65 + käibemaks tasutakse pärast kasutusloa väljastamist. Kohus on seisukohal, et hagejad on teinud kõik lepingus kokkulepitu kasutusloa väljastamiseks, siis on hagejad õigusttud nõudma lõpparve nr 217186 summas 65 114,27 euro tasumist.
2. Tellija võib

§ 110

lg 1 kohaselt keelduda töö vastuvõtmisest üksnes siis, kui töö on üldse tegemata kui ka siis, kui töö on tehtud üksnes osaliselt või puudustega. Kohtupraktika kohaselt ei ole hea usu põhimõttega kooskõlas tellija keeldumine töö vastuvõtmisest üksnes ebaoluliste puuduste tõttu või tellija keeldumine töö vastuvõtmisest tervikuna, kui töö on osadeks jaotatav ja oluliste puudusteta töö osa vastuvõtmine ei kahjusta tellija õigusi (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-80-08, p 22, 3-2-1-145-14, p 21). Kohus on seisukohal, et eelpool käsitletud puudused ei olnud sedavõrd olulised mis oleksid andnud kostjale alust tasumata jätmiseks ning tööd tuleb lugeda vastuvõetuks. Arvestades, et hagejad olid lepingu suuremas osas ja oluliste puudusteta täitnud, ei võinud kostja keelduda tasumisest, sest see ei olnud asjaolusid arvestades mõistlik ega vasta hea usu põhimõttele (

§ 111lg 3).

Käesoleval juhul on ehitis ka valmis ning on sihtotstarbeliselt kasutatav. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hagejate kasuks solidaarselt välja mõista põhivõlgnevus 277 899,05 eurot. 32. Samuti on hageja esitanud ka põhinõudelt tasumisele kuuluva viivisenõude, mis võiks kuuluda rahuldamisele

§ 113lg 1 koosmõjus poolte kokkuleppega viivisemäära osas.

Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (

§ 113lg 1).

Selle eeldused on: 1) rahaline kohustus; 2) sissenõutavus; 3) kohustust ei ole täidetud. Üldreegli kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest (

§ 635lg 3).

Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval (

§ 82lg 1).

Kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel (

§ 82lg 7). Ts

MS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega annab seadus hagejatele õiguse nõuda sissenõutavaks mittemuutunud viivist ka alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

1. Arve nr 217155 muutus sissenõutavaks 11.10.2017 ning kostjal tuleb hagejate kasuks välja mõista arve tasumata jätmisest tingitud viivised otsuse tegemiseni (s.h hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavad viivised summas 17 287,34 eurot) ja edasi protsendina (0,2% päevas) põhinõudelt (160 068,20 eurot) kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas kogusummas kui põhinõue. Arve nr 27224 on kostja kätte saanud hagiavaldusega ning nimetatud arve tasumata jätmisest tingitud viivised tuleb välja mõista alates 27.12.2017 kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina (0,2% päevas) põhinõudelt (52 716,58 eurot) kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas kogusummas kui põhinõue. Arve nr 217186 1 0 tasumata jätmisest tingitud viivised tuleb välja mõista alates 27.12.2017 kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina (0,2% päevas) põhinõudelt (65 114,27 eurot) kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas kogusummas kui põhinõue. (III)
2. Kohus käsitleb vastuhagi nõuet vastuhagis kostja 2 vastu. Riigikohus on selgitanud, et kui tasunõue on muutunud sissenõutavaks, saab tellija kasutada õiguskaitsevahendeid, kui täitmine ei olnud kohane. Töö vastuvõetuks lugemise puhul võib tellija keelduda lepingu järgi sissenõutavaks muutunud tasu maksmisest

§ 111

lg 1 järgi kuni töövõtja on täitnud oma vastastikuse kohustuse, mh asendanud või parandanud lepingutingimustele mittevastava täitmise või seda pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Seejuures võib

§ 111

lg 3 järgi tasu maksmisest keelduda ebaoluliste puuduste korral üksnes ulatuses, mis tõenäoliselt võiks kuluda puuduste kõrvaldamiseks ja sellega seotud kulutuste ja muu kahju hüvitamiseks (vt RKTKo nr 3-2-1-73-10, p 31 ja otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p-d 33, 34). Tööde vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine ei mõjuta iseenesest kostja õigust tugineda lepingurikkumisele ja kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid. Küll peab kostja tõendama tehtud tööde lepingutingimustele mittevastavust ja sellest tulenevalt hageja nõuet välistava õiguskaitsevahendi kasutamist (mh selle kasutamise eeldusi).

§ 646

lg 5 näeb ette, et kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Eeltoodust tuleneb, et kui töödes esinevad puudused, peab tellija esmalt nõudma töö parandamist või uue töö tegemist. Alles siis, kui töövõtja puudusi mõistliku aja jooksul ei kõrvalda, võib tellija töö ise parandada või lasta parandada.

§ 646

lg 6 sätestab seejuures, et tellija kaotab õiguse nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui ta ei nõua seda töövõtjalt üheaegselt teatega töö lepingutingimustele mittevastavuse kohta või mõistliku aja jooksul pärast teate esitamist, välja arvatud juhul, kui töövõtja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega. 35.

§ 647

lg 1 kohaselt loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Olukorras, kus tellija ei nõua töövõtjalt puuduste kõrvaldamist või uue töö tegemist, ei saa ainuüksi puuduste olemasolu töödes kujutada endast töövõtja olulist lepingurikkumist 36. Vastuhagis hagejal on õigus

§ 115

lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: kostja on lepinguid rikkunud (

§ 115

lg 1); kostja vastutab lepingute rikkumise eest (

§ 115

lg 1); hagejale on tekkinud või tekib kahju (

§ 127

lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepinguliste kohustuste kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingute sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (

§ 127

lg 3); rikkumiste ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

37. Loetletud asjaolusid peab tõendama hageja.

§ 103

lg 1 teise lause järgi eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ja kostja peab kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav. Samuti peab kostja tõendama kahjuhüvitise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, sh asjaolu, et kahju ei saa nii suur olla. 1 1

1. Haginõude lahendamisel leidis tuvastamist, et hagejad (vastuhagis kostjad) on lepingut rikkunud. Vaidlus puudub selles, et kostja (vastuhagis hageja) nõudis vastuhagis kostjatelt puuduste kõrvaldamist. Kostjad seda ei teinud. Seega on hagejal õigus nõuda kostjatelt kahju hüvitamist. Seega tuleb otsustada hagejal väidetavalt tekkinud kahju tõendatuse ning kahjunõude põhjendatuse üle. 18.10.2019 esitatud vastuhagi täpsustuse kohaselt palub vastuhagis kostja hagejatelt välja mõista 199 725,80 eurot.
2. Kohus leiab, et lepingu rikkumisest tulenev kahjunõue on tõendatud ja põhjendatud järgmiselt. Kohus on seisukohal, et hageja saab nõuda lepingu rikkumisest tulenevate puuduste kõrvaldamise kulusid. Kohus tuvastas, et kohtule esitatud ekspertiisiaktiga on tõendatud, et büroo- ja tootmishoone ei ole projekteeritud vastavalt kehtivatele nõuetele ja heale ehitustavale; katus vastab ehitusprojektile; asfaltplats ei vasta ehitusprojektile, sadevee püstikud ei vasta ehitusprojektile; välisuksed on paigaldatud vastavalt ehitusprojektile; sandwich paneelidel on ehitustöödest tulenevad kahjustused ning kõrval kinnistute haljastusele on põhjustatud kahjustusi (IV kd, tl 3-39).
3. Kohus leiab, et vastuhagis hageja enda poolt teostatud tööd summas 4 555,80 eurot haljastuse rajamine, kõrvalkinnistustele tekitatud kahjustuste kõrvaldamine ja killustikuriba rajamine tõendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Kohus leiab, et põhjendatud on lähtuda ekspertiisi läbiviimise ajal riiklikult tunnustatud ekspert xxx toodud summast 2 600 eurot. Xxx poolt teostatud tööd 18 000 eurot põhjendatud ei ole. Vastuhagis hageja ei ole tõendanud, et nimetatud kulu on tulenevalt vastuhagis kostja lepingurikkumisest. Sadeveetorustikega seotud puuduste osaline (väljaviigud) kõrvaldamine summas 3 800, kanalisatsioonitorustiku (õhutustorustik) ehitamine koos katusest läbiviiguga summas 1 935 eurot, põrandaaluse kanalisatsioonitorustiku parandustööd sh põranda lõhkumine, taastamistööd summas 2 900 eurot põhjendatud ei ole. Hageja ei ole nimetatud kahjunõuete osas tõendanud millist lepingust tulenevat kohustust on kostja rikkunud. Teise korruse treppide xxx ja tuletõkkeuste paigaldusega (2 kmpl) tekitatud kahju 7 800 euro osas ei ole hageja tõendanud, et nimetatud kahju on tekkinud kostjapoolse lepingurikkumisega. ATS peakilbi vahetus koos seadistusega, laoruumides andurite töökorda viimine, andurite peegelpindade suurendamine sh. 1 anduri vahetus summas 1 565 eurot ei ole tõendatud, et tegemist on kostja põhjustatud lepingu rikkumisest.
4. Kohus on seisukohal, et esitamata / koostamata projektidega seotud puuduste kõrvaldamise kulu 19 500 eurot on põhjendatud xxx ekspertiisiakti alusel summas 19 500 eurot. Valgustegevuse puudustega seotud puuduste kõrvaldamise kulu rahuldamisele ei kuulu. Kostja tunnistas nimetatud puudust ja oli valmis puudused kõrvaldama. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et olukorras kus tellija ei anna töövõtjale võimalust rikkumine kõrvaldada, ei teki tellijal kahju hüvitamise nõuet töövõtja vastu. Katuse projektikohase vaba kandevõime saavutamiseks vajalikud tööd, tuletõrje veemahutite, kuivhüdrandi ja täitetorustiku rajamise kulude puhul ei ole tõendatud millist lepingulist kohustust kostja rikkus. Kandevõime saavutamiseks teostatavad tööd 70 000 euro osas on põhjendatud xxx ekspertiisiakti alusel. Sandwich paneelide kahjustuste kõrvaldamise kulu on põhjendatud xx ekspertiisiakti alusel 4 200 eurot. Sidekaabli rajamine hoonest magistraaltrassini 1 780 eurot ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu, kuna hageja ei ole tõendanud millist lepingulist kohustust kostja rikkus. Sisemiste sadeveepüstikute täiendava ümberehituse kulu on xx ekspertiisiakti alusel põhjendatud summas 9 500 eurot, kuna kohus leidis, et xxx poolt kulutatud summa 3 800 eurot ei pidanud kohus põhjendatuks. Kokku on hagejale tekitatud kahju summas 105 800 eurot.
5. Kostjapoolne lepingurikkumine ei ole vabandatav. Kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav ning rikkumiste ja kahju vahel on põhjuslik seos. Eeltoodus tulenevalt tuleb vastuhagis kostjalt vastuhagis hageja kasuks välja mõista 105 800 eurot. 1 2 MENETLUSKULUD
6. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata (TsMS § 168 lg 2). Eeltoodust tulenevalt tuleb hagimenetluse kulud jätta kostja kanda. Vastuhagiavalduse kulud XXX Xxx XXX(pankrotis) esitatud vastuhagi osas tuleb jätta Xxx kanda, kuivõrd kohus jätab XXX Xxx XXX(pankrotis) vastu esitatud vastuhagi läbi vaatamata. Xxx xxx XXX vastu esitatud vastuhagi kulud tuleb jätta täielikult poolte, so Xxx xxx XXX ja Xxx kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik Osaliselt tühistatud Tallinna RK lahendiga 1 3