lg 1,
lg 1 p 1 ja
lg 1 järgi üldmenetluses Kohtunik Kadi Aavik Süüdistaja ringkonnaprokurör Marja-Liina Talimaa Süüdistatav TANEL SOOP isikukood: 37205166045; määratud elukoht: xxxxx xxxxxx x xxxxxxx-xxxxxx xxxx-xxxxxxxxxxx ; hetkel viibib Tartu Vanglas, Eesti Vabariigi kodanik; keskharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: XZX xxxxxxxxxx Tõkend: vahistamine alates 21.11.2019, kahtlustatavana kinni peetud 19.11.2019 Süüdistatava määratud kaitsja vandeadvokaat Marina Valge RESOLUTSIOON Mõista Tanel Soop süüdistuses
Süüdi tunnistada Tanel Soop 19.11.2019 episoodis
Süüdi tunnistada Tanel Soop
lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 6 kuud.
lg 1 alusel mõista Tanel Soobile liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel vangistus 9 kuud.
lg 5 ja
lg 2 alusel suurendada Tanel Soobile mõistetud liitkaristust Tartu Maakohtu 8.10.2019 otsusega nr 1-19-3704 ärakandmata karistuse 1 aasta, 4 kuu ja 3 päeva võrra ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks määrata 2 aastat, 1 kuu ja 3 päeva vangistust, mille kandmist lugeda alates Tanel Soobi kinnipidamisest 19.11.
lg 1,
lg 1 p 1 ja
T. Soopi süüdistatakse selles, et tema: - tema 18.11.2019 ajavahemikul kella 10:00 kuni 10:30 Viljandi linnas turuplatsil ähvardas tapmisega X.X t, karjudes kannatanule „Ära tule lähemale, ma joon ennast täis ja tapan su ära, helistasid mulle politsei peale ja koputasid mu peale“. X.X el oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuivõrd ta teab, et Tanel Soop on vägivaldse käitumisega. Tapmisega ähvardamisega pani T. Soop toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo; - 19.11.2019 kella 09:15 paiku viibides Viljandi linnas Turu tn 11a Turu Konsumi takso peatuses, s.o avalikus kohas, lõi jalaga tuhara piirkonda X.X t, põhjustades oma tegevusega kannatanule füüsilist valu. Samuti häiris T. Soop oma käitumisega teiste seal viibinud isikute rahu ja turvatunnet ning rikkus korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 1 nõuet, mille järgi on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, 2 kakelda või käituda muul viisil vägivaldselt. Avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisega, mis oli toime pandud vägivallaga pani T. Soop toime
- esitas 18.11.2019 Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonna arestimajas teadvalt vale kaebuse kuriteo toimepanemise kohta teise isiku poolt, mis seisnes selles, et T. Soop väitis esitatud kuriteoteates, et Viljandi politseijaoskonna arestimaja valvur X.X lõi tema käe ukseluugi vahele, mille tagajärjel sai üks näpp vigastada ning temale tekitati sellega valu. T. Soop palus X.X kriminaalvastutusele võtmist. Tegelikkuses tuvastati, et X.X ei pannud T. Soobi suhtes toime kehalist väärkohtlemist. Teadvalt vale kaebuse esitamisega kuriteo toimepanemise kohta teise isiku poolt pani T. Soop toime
Kohtuvaidlustes tõi prokurör süüdistuskõnes mh välja alljärgneva: - T. Soobi käitumises on
T. Soobi poolt väljaöeldud sõnad tekitasid kannatanus hirmu ning tal oli alust karta nende täideviimist, sest ta on kuulnud, et T. Soop on ka varasemalt teisi isikuid ähvardanud. T. Soobi poolt agressiivsel toonil väljaöeldud sõnad ning kätega vehkimine on sellised, mis muudavad ähvarduse sisu ka reaalseks keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. T. Soop pani teo toime otsese tahtlusega, st et ta teadis, et tema teo tulemusena saabub selline tagajärg, kuid viimane polnud tema teo eesmärk. -
263 lg 1 p 1 kvalifikatsiooni sisustades avaldas prokurör, et antud juhul pandi kuritegu toime Viljandi linnas asuva turuplatsi taksopeatuses. Samal ajal viibis lisaks süüdistatavale ja kannatanule seal tunnistaja X.X , taksojuhid X.X ja X.X ; 19.11.2019 oli teisipäevane päev ning kuriteo toimepanemise ajal kella 09.00-10.00 paiku on Viljandi turuplatsil ja seal asuva kaupluse Coop juures liikumas palju inimesi. Vägivalla alla mõistetakse tegusid
Antud juhul lõi T. Soop X.X t jalaga puusa piirkonda, millega tekitas kannatanule valu. Meditsiinitöötajate abi X.X ei vajanud, kuid selle löögi tagajärjel tundist ta valu. Antud juhul saab ka objektiivne kõrvalvaataja aru, et suurel kiirusel kannatanule lähenedes ja teda jalaga lüües, on selle tagajärg valu. T. Soop pani kuriteo toime otsese tahtlusega. Ta tuli tunnistaja ütluste kohaselt suure hooga turuplatsi poolt, ütles kannatanule roppusi. Kannatanu löömist tunnistaja ei näinud. Kuid selles osas on kannatanu enda ütlused ning ei ole alust kahelda kannatanu ütluste usaldusväärsuses. -
Soop esitas kirjaliku kaebuse, milles süüdistab vägivallas arestimaja valvurit X.X . Tegemist on teadvalt vale kaebusega, sest X.X ei ole nimetatud tegu toime pannud. Subjektiivsest küljest pani T. Soop kuriteo toime otsese tahtlusega, sest ta teadis, et esitab teadvalt valekaebuse X.X kohta. - Prokuratuur on seisukohal, et T. Soobi teod on õigesti kvalifitseeritud, tema tegude õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Ta on süüvõimeline isik. Prokurör taotles T. Soobi karistamist reaalse vangistusega. Prokurör leidis, et T. Soobi vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei esine. Uued kuriteod pani ta toime temale mõistetud katseajal, mis näitab selgelt, et T. Soop ei suuda täita temale mõistetud katseaja tingimusi ja kohustusi. II KAITSJA ja SÜÜDISTATAVA SEISUKOHAD Kaitsja vaidles kaitseaktis süüdistusele vastu, märkides, et T. Soop end talle etteheidetavates kuritegudes süüdi ei tunnista. Kohtuvaidlustes palus kaitsjas T. Soobi õigeks mõista ning rõhutas mh järgnevat: -
Soop istus 18. novembril 2019 pingil ja nägi eemal taksode juures X.X t ja X.X t, kes omavahel vestlesid ja T. Soobile tundus, et jutt käis temast. X.X oli agressiivselt või pahatahtlikult meelestatud ja hakkas liikuma T. Soobi poole. Vahemaa X.X e ja T. Soobi vahel oli ca 10 meetrit, kui T. Soop karjus, ähvardas, et „ära tule lähemale, ma joon ennast täis ja tapan su ära“. Sellise lause ütlemist pole T. Soop eitanud. Küsimus on pigem selles, kas X.X el oli alust karta selle 3 - - ähvarduse, mida ta tundis ähvardusena, täideviimist või mitte. Ähvardus võib olla ebameeldiv, sõna „tapan ära“ on ääretult ebameeldiv sõna ja võib tekitada inimeses hirmu. Kuid seejuures peab arvestama ka sellega, kas see ähvardus, mida suuliselt öeldakse, on veenev ja kas kannatanul siiski on ikkagi alust arvata, et see ähvardus viiakse ka täide. Ähvardus peab tekitama ka keskmisele kõrvalseisjale vahetut hirmu. X.X on kohtusaalis öelnud, et tema ei võtnud seda ähvardust tõsiselt. X.X e käest sai ka mitu korda küsitud siin, et mis emotsiooni sellise lause ütlemine temas tekitas või kas ta tundis hirmu ja X.X ütles mitmel korral, et see tekitas temas imeliku tunde. Imelik tunne ja hirmutunne on kaks eraldiseisvat mõistet ja asja. Imelik tunne võib olla, et oli ebameeldiv kuulda ja et see ei ole meeldiv ütlemine. Peab arvestama sellega, kas see ähvardus on karistatav kriminaalõiguslikus mõttes ja siis peab sellele lausele või sõnale järgnema ka mingisugune tegevus. T. Soop tõusis küll püsti pingilt, vehkis kätega, aga ta ei liikunud kuhugi poole, ei näidanud oma tegevusega seda ette, et tahaks oma ähvarduse täide viia ja kui ta oli selle lause ära öelnud, siis istus ta tagasi pingile. Toonitatakse seda „tapan ära“ sõna, aga lause koosnes veel sõnadest „joon täis“ ja „ära tule mulle lähemale“. Kui T. Soop oli väga ebameeldivaid asju kuulnud tema kohta, mida X.X oli levitanud. Pigem väljendas T. Soop oma soovi, ära tule mulle lähemale, muidu ma teen midagi. Kaitsja leiab, et karistusõiguslikku ähvardust ei saa nii laiaks tõmmata, tegemist võib küll olla ebameeldiva ütlemisega, mis pole kohane, aga
Kuulates üle X.X t, siis ta täiesti libisevalt läks üle sellest ähvardusest järgneva tegevuse juurde. Kaitsja kahtleb tõsiselt, et kui poleks olnud 19. novembri sündmusi, kas siis X.X oleks üldse pöördunud politseisse ja kirjutanud avaldust, et teda ähvardati. Paraku 19-ndal kuupäeval, kuskil ca 24 tundi hiljem eelmisest sündmusest, kohtus T. Soop jällegi Viljandi turuplatsil X.X t ja tunnistaja X .
Soop on andnud oma ütlused, et miks ta seal turuplatsil oli, mida ta tahtis teha ja miks ta lähenes autole. Ta selgitas, et tahtis sõita, kuid paraku nii Lumiste kui ka X.X tal seda teoks teha ei lasknud. Küsimus on selles, kas T. Soop lõi X.X t jalaga või mitte. Kohtus avaldati T. Soobi kohtueelses menetluses antud ütlused, kus ta väitis, et ta lõi X.X t puusapiirkonda. Kohtus on T. Soop eitanud löömist või üldse füüsislist kontakti. Ta tunnistas küll sõnalist ropendamist ja räuskamist. Varasemalt on ka Riigikohus oma praktikas ja lahendites käsitlenud, et kas igasugune müks või löök tekitab ikkagi valu, sest seadus sätestab selle, et me saame rääkida löökidest siis, kui nad tekitavad valu. Kui tuletada meelde, milline nägi välja X.X ja milline on T. Soop, kes on tunduvalt pikem kaitsja arvates, siis tegelikult oleks pidanud X.X pikali kukkuma, sest pole eluliselt usutav, et tugeva löögiga tugev mees tuleb lööb jalaga ja kannatanu seisab nagu post püsti. See, et seal turuplatsil käis kisa, roppused jne, on kõik tõenäoline, aga T. Soobi soov oli tegelikult kasutada taksoteenust. See, kas see kõik seal oli nii väga häiriv, nagu nõuab
Vahepeal tuli X takso juurde klient, kes istus taksosse ja kellega sõideti. Kui see situatsioon oleks seal olnud sedavõrd häiriv ja ohustav, siis vaevalt oleks klient tulnud taksosse istuma. Sõideti rahulikult ära ja tuldi tagasi. Kui ära sõideti, siis X.X läks piltlikult öeldes taksosse varjule, sõideti 2-3 minutit ära ja tuldi tagasi. Isegi kui kohus leiab, et T. Soop lõi X.X t, siis kõige rohkem võiks kõne alla tulla
§-i 121 järgi kvalifitseeritud kuritegu, kuid mitte
Samuti kahtleb kaitsja
Kaamerasalvestuselt ei ole tõepoolest näha seda situatsiooni või momenti, kui T. Soobi käed kas lüüakse või nad jäävad luugi vahele. Ka turvakontrollis ei ole fikseeritud see, et T. Soobil on mingisugused vigastused. Paraku väidavad tunnistajad ja kannatanu, et T. Soobil olid juba vigastused, aga see ei haaku sellega, et miks neid turvakontrollis siis ei fikseeritud. Tunnistaja X on rääkinud sellest, et tal oli rinnakaamera, millega filmiti alates T. Soobi kinnipidamisest kuni T. Soobi kambrisse paigutamiseni. Teenistusliku kontrolli kokkuvõttes, mida prokurör esitas tõendina, ja millest justkui nähtub, et seda rinnakaamera filmi on vaadatud, siis tegelikult selgus, et seda pole mitte keegi vaadanud. See on paljasõnaline väide, et seal nähti mingeid vigastusi, vaatamata sellele, et tunnistaja X ütles, et 2 nädalat säilitatakse rinnakaamera filmi. Teenistuslik kontroll on läbi viidud 4 ajavahemikul 19.11.-02.12 2019 ja selle ajavahemiku jooksul ei ole sellist olulist tõendit võetud asja juurde, vaid meil on olemas tunnistaja väidetavad ütlused, et T. Soobil olevat vigastused, aga et need olevat vanad. Tunnistaja X on öelnud, et tema hindas, et haav oli vanem. Kaitsja ei julgeks küll hinnata, nähes haava, kas see tekkis 1, 2 või pool päeva varem. Väikesed, aga ikkagi olulised, asjaolud on kaitsja viinud mõtteni, et T. Soop ei ole esitanud valekaebust. Ta on möönnud seda, et väga võimalik, et kannatanu Kala ei teinud seda tahtlikult, aga need näpud sinna kambri avause või aknakaane vahele igatahes jäid ja vigastusi talle tekitati, sest miks seab inimene arestimajast kainenemiselt vabanedes sammud EMO-sse, et fikseerida oma vigastused. Tunnistaja X ütles, et ta koheselt teavitas, et soovib teha avaldust, ta laskis oma sõrmed fotografeerida ja oli isegi kiirabi nõudnud, kuna arvas, et võib olla luumurd. EMO-s tehti pilt, õnneks luumurdu polnud. Kogumis need kahtlused ja vastuolud viivad selleni, et ei saa rääkida sellest, et T. Soop oleks esitanud valekaebuse, mis kvalifitseerub
T. Soop end süüdistuses üheski episoodis süüdi ei tunnistanud. III KOHTU PÕHJENDUSED Kohus on kriminaaltoimiku materjalidena kohtutoimikusse vastu võtnud ning jätnud poolte kokkuleppel avaldamata, st lugenud avaldatuks, erinevad kriminaalasjas kogutud tõendid. Samuti on kohtuliku uurimise raames üle kuulatud kannatanud X.X ja X.X ning tunnistajad taksojuhid X.X , X.X , politseiametnikud X.X ja X.X ja süüdistatav T. Soop. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistajate ning kannatanute ütluste usaldusväärsuses ning nende isikuliste tõendiallikate ütlusi saab täiel määral kriminaalasja lahendamisel arvestada. Küll ei ärata täiel määral usaldust süüdistatava T. Soobi ütlused, seda eriti taksopeatuses X.X e löömist ning valekaebuse esitamist puudutavates episoodides. Esimesel juhul on T. Soop löömise fakti osas andnud kohtuistungil diametraalselt erinevaid ütlusi võrreldes eeluurimisel avaldatuga ning teisel juhul jäänud selle juurde, et tema valekaebust ei esitanud ning käe kambriluugi vahele jätmine on aset leidnud. Kohus on seisukohal, et vastavas osas ei ole T. Soobi ütlused usaldusväärsed ning tuleb tõendikogumist välja jätta, muus osas on võimalik T. Soobi ütlustele tugineda. Teabe osaliselt ebausaldusväärseks tunnistamise võimalikkust on jaatanud ka Riigikohtu varasem praktika – ütluste osaline arvestamine võib kõne alla tulla eeskätt siis, kui ütlused tervikuna puudutavad mitut kuritegu ja diametraalsed vastuolud ilmnevad pelgalt ühe või mõne teo osas (vt nt RKKKo 28.04.2014 nr 3-1-1-131-13, p 13). Järgnevalt analüüsib kohus episoodide kaupa T. Soobile etteheidetavaid kuritegusid. I X.X e tapmisega ähvardamine 18.11.2019 (
lg 1)
lg 1 järgi on kuritegu tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamine, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. T. Soobile heidetakse prokuratuuri poolt ette konkreetselt tapmisega ähvardamist. Ainsad tõendid selle kuriteoepisoodi kohta on T. Soobi ja X.X e kohtuistungil antud ütlused. Antud juhul on kannatanu X.X ja T. Soop andnud erinevaid ütlusi selles, millise konkreetse lausega ähvardamine toimus. T. Soop on tunnistanud, et ütles X.X ele, et „ära tule siia, et ma ei taha, et sa tuled siia, muidu ma pean jooma hakkama ja pean su kummuli lööma“ (kohtuistungi protokoll, II kd, tl 28). T. Soobi selgituste kohaselt tähendab kummuli löömine vanglaslängis „kaks pauku ja oled sellega kastis“. T. Soobi sõnul ei ole ta kasutanud X.X e avaldatud väljendit. X.X avaldas kohtuistungil, et T. Soop ütles talle karjudes ja ähvardava tooniga keskmiselt pingilt püsti tõustes, et „ära tule mulle lähedale, ma joon ennast täis ja tapan su ära, mille peale X.X vastas, et milles on probleem“ (kohtuistungi protokoll, II kd, tl 3). X.X e hinnangul võis tema ja T. Soobi vahemaa olla ca 10 meetrit. Samas ei ole kohtuni toodud tõendeid ega fakte, et T. Soop oleks sõnalise ähvarduse usutavaks täideviimiseks või selle mõju võimendamiseks midagi otseselt X.X ele eelnevalt või samaaegselt teinud. 5 Ähvardamine peab olema veenev, st kannatanul peab konkreetselt ajahetkel olema alust karta ähvarduse täideviimist. Tegemist on objektiivse koosseisu tunnusega ning asjaolud, millel kannatanu kartus põhineb, tuleb eraldi tuvastada. Seega ei saa kannatanu hirmutunne tuleneda pelgalt tema enda isikulisest eripärast ja alust karta ähvarduse täideviimist peavad andma välismaailmas objektiivselt avaldunud sündmused. Viimatimärgitu tõttu peab ähvardus reeglina tunduma lisaks kannatanule reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Kokkuvõtlikult – süüdlane täidab ähvardamise objektiivse koosseisu siis, kui ta paneb oma tegevusega elu, tervise või vara pärast muretsema eelkõige ähvarduse adressaadi ja tekitaks hirmu reeglina ka objektiivsele kõrvalseisjale (RKKKo 21.10.2011 nr 3-1-1-59-11, p 9.2). Sisuliselt on konkreetse ähvardamise episoodi puhul tegemist nö sõna-sõna vastu olukorraga. T. Soop leiab, et tema ähvardus ei saanud olla tõsiseltvõetav, sest ta lihtsalt soovis, et X.X temale ei läheneks, sest ta oli X.X e kohta kuulnud asju, mis muutis tema meelsust X.X esse (kohtuistungi protokoll, II kd, tl 27: K: mida Te siis olite kuulnud seoses X.X ega? T. Soop: et ta käis välja pressimas mu ema sõbrannalt teatud infot minu kohta ja mingite asjade kohta, tegi fotosid isegi, mis on tal kindlasti siiamaani alles. Ta käis ähvardamas nagu“) X.X ei olnud T. Soobi meelsuse muutusest teadlik ning seega võis X.X eeldada, et T. Soop suhtub temasse endiselt hästi. Nii on tunnistaja X.X ütluste alusel tuvastatav, et T. Soop ja X.X said varasemalt hästi läbi (kohtuistungi protokoll II kd, tl 16) ning ka X.X ei osanud istungil selgitada, mis põhjusel pidi T. Soop talle neid ebameeldivaid sõnu ütlema (protokoll II kd, tl 6). X.X e ja T. Soobi varasemad sõbralikud suhted kummutavad kohtu hinnangul ähvarduse täideviimise kartuse usutavuse. Kohtu hinnangul ei saa olla veenva ähvardusega tegemist olukorras, kus pärast tõsiseltvõetava ähvarduse toimepanekut viibivad kannatanu ja süüdistatav järgmisel päeval jälle suhteliselt lähestikku samas paigas (turuplats). Olukorras, kus saab rääkida karistusõiguslikult sanktsioneeritud tapmisähvarduse tõsiseltvõetavusest tingib kohtu hinnangul sellega kaasnev hirm üldjuhul ähvardajaga kokkupuute täieliku vältimise või kohese eemaldumise hirmu tekitajast. Kohtu hinnangul oleks juhul, kui ähvardus oleks veenev, mõistlik isik pöördunud õiguskaitseorganite poole esimesel võimalusel ning samuti vältinud mistahes moel ähvardajaga kokkupuutumist. Seega on kohus eeltoodut silmas pidades kokkuvõtlikult seisukohal, et ähvardamise objektiivne koosseis ei ole täidetud ning süüdistuses
Soop õigeks mõista. II X.X e löömine taksopeatuses, s.o avalikus kohas (
lg 1 p 1)
lg 1 p 1 järgi on kuritegu avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumine, kui see on toime pandud vägivallaga. Prokuratuur on õigesti märkinud, et selleks tuleb tuvastada vägivallategu ning ühtlasi eeldab
rakendamine asjasse mittepuutuvat füüsilist isikut, keda teoga häiriti või ohustati (vt nt RKKKo 02.06.2017 nr 3-1-1-15-17, p 24 ja RKKKo 13.10.2017 nr 1-16-5540/42, p 23). Süüditunnistamise eeldusena
järgi saab pidada piisavaks, kui süüdistuse sisus on näidatud, et avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisega häiriti või ohustati rohkem või vähem kindlaksmääratud kõrvaliste isikute ringi ja selliste isikute olemasolu sündmuskohal saab tõendite kohaselt tõsikindlalt jaatada (vt RKKKo 30.04.2010 nr 3-1-1-29-10, p 7.3). Käesolevalt on süüdistuses märgitud, et T. Soop häiris oma käitumisega (X.X e ühekordne löömine tuharapiirkonda) teiste seal viibinud isikute rahu ja turvatunnet ning rikkus korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 1 nõuet, mille järgi on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda või käituda muul viisil vägivaldselt. Seega süüdistuse paikapidavuseks peab tuvastama, et T. Soop käitus vägivaldselt (a) ning et selline vägivaldne käitumine rikkus teiste seal viibinud isikute rahu ja turvatunnet (b). Esmalt tuleb nentida, et X.X e löömise fakti kohta on kohtul üksnes üks usaldusväärne tõend – X.X e kannatanuna kohtuistungil antud ütlused. X.X kirjeldas, et viibis taksopeatuses X.X takso 6 juhipoolse ukse kõrval kui T. Soop ropendades tuli ja lõi talle vastu vasakut külge, vasaku puusa koha peale (kohtuistungi protokoll, II kd, tl 5), misjärel tundis X.X valu ning jooksis kohe hästi kiiresti teisele poole autot. Samas toetavad X.X e ütlusi tunnistaja X.X ütlused (kohtuistungi protokoll II kd, tl 15), kes küll ei näinud konkreetset löömist, kuid seda, et T. Soop ligines X.X takso juures juhi kõrval seisvale X.X ele väga hoogsal ning marssival sammul, mille peale võttis X.X telefoni, et filmida, seejärel nägi X.X soolasambana seisvat X.X t, kes tuli koheselt X.X autosse varjule. T. Soobi analoogset käitumist enne lööki kirjeldas oma ütlustes ka kannatanu X.X (kohtuistungi protokoll, II kd, tl 7), kes avaldas kaitsjale vastates mh, et pärast löömist läks T. Soop kiiresti teisele poole X.X sõidukit. T. Soop on löömist kahtlustatavana ülekuulamisel tunnistanud, kuid süüdistatavana ülekuulamisel löömist eitanud (II kd, tl 34). Kuna T. Soobi ütlused on löömise fakti osas diametraalses vastuolus, tuleb KrMS § 289 lg 1 (§ 293 lg 1) alusel ning kõrgeima kohtu varasema praktika alusel nentida, et T. Soobi ütlused löömise kohta on ebausaldusväärsed ning seega tõendikogumist selles ulatuses välja jätta. Samas tõendeid, eelkõige X.X e ja X.X ütluste haakuvust, kogumis hinnates on kohus seisukohal, et X.X e ühekordne löömine T. Soobi poolt X.X e vasakusse tuharapiirkonda on siiski aset leidnud, seega on tuvastatav objektiivne vägivallaakt. Kohtu hinnangul on objektiivse inimese seisukohalt tuvastatav, et täiskasvanud mehe jalalöök tuharapiirkonda on ohvrile valu tekitav ning asjaolu, et X.X löögist pikali ei kukkunud ei saa tingida seda, et ta samal ajal ei saanud objektiivselt löögi tõttu valuaistungut tunda. Samuti on tuvastatav T. Soobi poolne otsene tahtlus X.X t lüüa, kuivõrd seesugune jalalöök teise inimese puusapiirkonda saab olla kantud üksnes lööja tahtest. Süüdistuses ei ole konkreetselt nimetatud, keda prokuratuur T. Soobi vägivaldsest käitumisest häiritud kolmandate isikute all silmas pidas. Samas, nagu kohus varasemalt tuvastas, ei näinud taksos filmimiseks telefoni otsiv X.X löögimomenti pealt, seega ühekordne T. Soobi vägivallategu on tuvastatav, kuid tuvastatav ei ole selle avalikus ruumis pealtnägemine kolmandate isikute poolt. Ka sündmuste läheduses viibinud ja üle kuulatud taksojuhist tunnistaja X.X ütlustest järeldub, et tema X.X e vastu suunatud vägivallategu pealt ei näinud (kohtuistungi protokoll, II kd, tl 19-21). Ka ei ole tuvastatav, et sündmuse läheduses oleks viibinud veel konkreetseid isikuid, kes võisid seda häirituna pealt näha. Asjaolu, et turuplatsil võis olla rohkem inimesi on oletuslik ega ole tõenditega kinnitatud. Seega ei saanud T. Soop oma vägivallateoga kolmandaid isikuid häirida ning tema tegevus ei ole kvalifitseeritav
Ka ei ole konkreetse kuriteoepisoodi juures tõendiks X.X mobiiliga filmitu ning selle alusel koostatud asitõendi vaatlusprotokoll (tl 121-125), sest nende alusel on tuvastatav üksnes T. Soobi bravuurikas käitumine pärast vägivallaakti, kuid mitte löömine ise. KrMS § 268 lg 6 järgi võib kohus kohtulikul uurimisel tuvastatud faktilistest asjaoludest lähtuvalt muuta kuriteo kvalifikatsiooni, kui süüdistataval on olnud küllaldane võimalus ennast sellise kvalifikatsiooni vastu kaitsta. Süüdistatava kaitsja ise märkis kohtulikel vaidlustel, et T. Soobi tegu võib olla kvalifitseeritav
Seega on kaitsja avaldanud enda seisukoha nimetatud paragrahvi kohaldamisel.
lg 1 sätestab, et karistatav on teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest. Kohus on seisukohal, et T. Soop on kuriteona otsese tahtlusega toime pannud X.X ele valu tekitava kehalise väärkohtlemise. Tema teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega kvalifitseerib kohus T. Soobi poolt 19.11.2019 toime pandud kuriteo ümber ja mõistab T. Soobi süüdi
III Valekaebuse esitamine (
lg 1)
lg 1 järgi on kuritegu teadvalt vale kaebuse esitamine kuriteo toimepanemise kohta teise isiku poolt.
lg 1 tähenduses esitatakse valekaebus isiku suhtes, kes tegelikult ei ole kuritegu toime pannud. Lisaks õigusemõistmisele kaitseb kommenteeriv paragrahv kriminaalmenetluslike abinõudega sekkumise eest ka isikut, kelle suhtes valekaebus esitatakse. Teist isikut süüstav 7 kuriteokaebus kui kuriteoteate alaliik on kriminaalmenetluse ajend KrMS § 194 lg 1 järgi, millele võib järgneda kriminaalmenetluse alustamine. Valekaebuse tulemuseks võib olla süütu inimese süüdimõistmine. T. Soop on kaebuses tema suhtes vägivallateo toime pannud politseiametniku nime konkreetselt välja toonud, vastava kohta on tõendiks T. Soobi 18.11.2019 omakäeliselt kirjutatud kaebus (tl 141).
süüteokoosseisu objektiivse külje tuvastamiseks tuleb tuvastada, et valekaebus on esitatud isiku kohta, kes ei ole kuritegu toime pannud.
lg 1 süüteokoosseisu tunnus on, et objektiivne koosseis täidetakse valede faktiväidetega. Isik väidab midagi toimunu kohta ning süüteokooseisu täitmiseks tuleb võrrelda väidetut reaalsusega. Seega tuleb kohtul kuriteo jaatamiseks tuvastada, et X.X ei ole T. Soobi kaebuses kirjeldatud kuritegu toime pannud. Subjektiivsest küljest eeldab
Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt otsese tahtlusega, s.t isik peab olema teadlik, et ta esitab vale kaebuse. Toimepanija peab teadma, et isik, kelle kohta ta kaebuse esitab, ei ole kuritegu toime pannud. Kohtu hinnangul saab käesoleval juhul nii
Kohtule esitatud tõendeid, eelkõige arestimaja videosalvestist (tl 136) ja selle põhjal 19.12.2019 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli (tl 126-135) uurides on kohus veendumusel, et T. Soobi poolt kirjalikus kaebuses esitatud X.X puudutavad etteheited olid fabritseeritud ega vasta tegelikkusele. T. Soop märkis enda ütlustes kohtuistungil, et X.X jättis tema sõrmed ukse vahele esimesel korral, kui tuli T. Soobile vett andma (kohtuistungi protokoll, II kd, tl 40). Enne valvur X tulekut oli kaks korda vett andnud keegi teine. Asitõendi vaatlusprotokolli ja arestimaja videosalvestise alusel on tuvastatav, et T. Soop toimetati arestimajja 17.11.2019 kell 12:
KARISTUS Nii
lg 1 kui
Prokurör taotles T. Soobi karistamist
lg 1 p 1 järgi reaalse 2 aasta ja 6-kuulise vangistusega ning
lg 1 järgi 6-kuulise reaalse vangistusega.
lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Toimepandud kuritegude eest tuleb süüdistatavat T. Soopi karistada. Kohus lähtub karistuse mõistmisel
Samuti peab arvestama
§§-s 57 ja 58 sätestatud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemist, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. T. Soobi karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud kohtu hinnangul puuduvad. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, mille järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, aga arvestama peab ka süü kooskõla karistusega. T. Soop on korduvalt kriminaalkorras karistatud (tl 97-111). Samas ei ole varasemat kõrgeima kohtu praktikat silmas pidades lubatav tugineda ega prokuratuuri poolt kohtule esitada T. Soobi karistusi puudutavat arhiivmaterjali (vt RKKKo 03.05.2019 nr 1-17-5883, p 19). Viimati nimetatud osas jätab kohus tõendina esitatud karistusregistri väljavõtte tähelepanuta. Mistahes kuriteo eest karistuse mõistmisel tuleb lähtuda nii karistuse eripreventiivsest ehk süüdimõistetut mõjutavast kui üldpreventiivsest, s.o ühiskondlikult heidutavast, eesmärgist. Kohus on seisukohal, et süüdistatavat T. Soopi on võimalik
lg 1 alusel kuriteo intensiivsust (1 jalalöök) arvesse võttes karistada siiski vabadusekaotusega alla sanktsiooni keskmist määra, s.o vangistusega 3 kuud.
Soobile karistuseks 6 kuud vangistust. Karistusi mõistes arvestab kohus sellega, et T. Soop ei ole avaldanud nende osas mistahes kahetsust, veelgi enam ta ei ole ka kuritegude toimepanemist tunnistanud. Rahaline karistus ei vastaks T. Soobi süü suurusele ega mõjutaks teda edaspidi kuritegudest hoidumast.
Soobile liitkaristuseks 9 kuud vangistust, suurendades üksikkaristustest raskeimat. Kohus arvestab liitkaristuse mõistmisel asjaoluga, et T. Soop on uued kuriteod toime pannud lühikese aja möödumisel pärast viimati tema suhtes jõustunud kohtuotsust, mille puhul saab järeldada T. Soobi leiget suhtumist varem mõistetud karistustesse. Kuna uued tahtlikud kuriteod on toime pandud Tartu Maakohtu 08.10.2019 otsusega nr 1-19-3704 mõistetud katseajal, näeb
lg 5 alusel ette ka
lg 2 järgi liitkaristuse mõistmise.
lg 2 alusel tuleb mõistetud liitkaristust suurendada Tartu Maakohtu 8.10.2019 otsusega nr 1-19-3704 ärakandmata karistuse 1 aasta, 4 kuu ja 3 päeva võrra ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks määrata T. Soobile 2 aastat, 1 kuu ja 3 päeva vangistust, mille kandmist lugeda alates T. Soobi kinnipidamisest 19.11.2019. Samuti tuleb (kuni 25.10.2022) jätkata 8.10.2019 otsusega nr 1-19-3704 otsusega Tanel Soobile X.X ja X.X suhtes mõistetud lähenemiskeelu kohaldamist. MENETLUSKULUD 9 Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat M. Valge on esitanud menetluses taotluse kohtumenetluses osutatud riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks (tl 169-170p) kogusummas 1048,80 eurot (sh km). T. Soobile on samuti kohtueelses menetluses õigusabi osutanud vandeadvokaat N. Kõiv summas 64,80 eurot (sh
lg 1 järgi; 1.2
lg 1 alusel liitkaristuse mõistmises; 10 1.3
lg 5 ja §
2. Tanel Soop tunnistada süüdi
3.
lg 1 alusel mõista Tanel Soobile liitkaristuseks, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, 1 aasta 3 kuud vangistust. 4.
lg 5 ja
lg 2 alusel suurendada Tanel Soobile mõistetud liitkaristust Tartu Maakohtu 8.oktoobri 2019 otsusega nr 1-19-3704 ärakandmata karistuse 1 aasta 4 kuu 3 päeva võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks määrata 2 aastat 7 kuud ja 3 päeva vangistust. Karistuse kandmise aeg kulgeb alates Tanel Soobi kinnipidamisest
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.