← Eesti

2-18-9753/52

Obsah (12)§ 162§ 436§ 657§ 652§ 654§ 268§ 2681§ 232§ 171§ 175§ 238§ 178

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Tsiviilasja number 2-18-9753 Otsuse tegemise aeg ja koht 03.07.2020, Tallinn Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Too

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Kohus leidis, et hageja esindaja tunnitasu suurus 140 eurot on mõistlik ning hageja õigusabikulu põhjendatud 4186,01 euro ulatuses.

  1. 07.09.2018 määrusega andis kohus hagejale menetlusabi ja vabastas ta riigilõivu 900 euro tasumisest hagi esitamisel. Kohus mõistis kostjalt riigi tuludesse välja riigilõivuna 900 eurot. Apellatsioonkaebus
  2. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
  3. Kohus rikkus menetlusõiguse normi, võttes kostjalt võimaluse asjas tähtsust omavaid väiteid tõendada. Asjaolu, et kostja ei ole puid raiunud ega ka raiet tellinud, on negatiivne asjaolu, mida kostja ei saanud tõendada teisiti, kui enda vande all antud ütlustega. Kohus jättis kostja taotluse menetlusosalise vande all ülekuulamiseks rahuldamata, keeldudes sisuliselt tõendi vastuvõtmisest, ja asus seisukohale, et kostja ei ole enda vastuväiteid tõendanud. Kohus ei selgitanud, kuidas oleks kostja pidanud negatiivset asjaolu tõendama.
  4. Kohus rikkus

§ 436

lg-d 1 ja 2 ning § 442 lg 8, kui ei võtnud põhjendatud seisukohta kõikide kostja esitatud väidete ja seisukohtade osas ega ole otsuse tegemisel nendega arvestanud. Kohus hindas väiteid ja tõendeid ühekülgselt, andes hageja väidetele suurema õigusliku jõu. Kohus rajas otsuses tehtud järeldused oletustele, mitte tõenditele. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on hagejale kahju tekitanud ega seda, et hagejale oleks üldse kahju tekkinud. Esiteks ei ole hageja tõendanud, et puud raius maha/raie tellis kostja. Teiseks, hageja ei ole tõendanud, et vaidlusalused puud üldse asusid hageja maal. 40. Kostja esitas 2019 märtsis väite, et kõik puud asusid kostja kinnistul, kuivõrd ainus raiest alles olev känd asub kostja kinnistul. Alles 6 kuud hiljem kohtuistungil asus hageja väitma, et kostja kinnistul alles olev känd ei ole üldse pärit vaidlusalusest raiest. Kohus nõustus hagejaga, kuigi kostja palus kohtul jätta hageja uue väite tähelepanuta. Kostja sai sellele vastuväitele vastu vaielda ainult enda kohtukõnes ja repliigis hageja kohtukõnele. Mistahes tõendeid kostja esitada ei saanud. Allesoleva kännu asukoht ja küsimus sellest, millisest raiest on känd pärit, omab asja lahendamisel määravat tähtsust. Kohtutoimikusse esitatud fotomaterjalist nähtub, et allesolev känd asub kostja kinnistul asuva maja kõrval. Hageja poolt esitatud vallavalitsuse vaatlusprotokollist nähtub, et pärast puude raiet ei olnud kostja kinnistul asuva maja kõrval püsti ühtegi puud. Seega ei saanud viidatud känd tekkida mõnest teisest raiest. 8

(13)
  1. Kohus jättis põhjendamatult tähelepanuta kostja hinnapakkumised, mis tõendasid endise olukorra taastamise kulu. Kostja esitas kohtule Korberi OÜ hinnapakkumise, millest nähtus, et Korberi OÜ oli valmis teostama haljastustööd ja istutama 21 kuuske kõrgusega 7 m hinnaga 5436 eurot (sisaldab käibemaksu). Kostja ei nõustu maakohtuga, et hinnapakkumisest ei nähtu, mida see täpselt sisaldab. Kostja hinnangul nähtub pakkumisest selgelt, et Korberi OÜ on valmis 7 m kõrgused kuused istutama 5436 euro eest. Tegemist on komplekse pakkumisega.
  2. Kohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse normi. Kohus leidis ebaõigesti, et VÕS § 1043 kohaldamise alused on täidetud, s.o kahju tekitamine kostja poolt ning hagejale väidetud kahju tekkimine. Hageja esitatud kirjalikud tõendid ei tõenda, et puud raius maha või raie tellis kostja. Kostja suhtes alustatud väärteomenetluses ei suudetud 2 aasta jooksul kostjal süüd tuvastada ning menetlus lõpetati aegumise tõttu. Tunnistaja PP ei väitnud, et puud raius või raie tellis kostja, vaid ta nägi, et töömehed koristasid hageja ja kostja vahelise kinnistu piiril olevat ala. Seda, et kostja tellis krundi korrastamise, ei ole kostja kunagi eitanud. Igal juhul oleks pidanud kohus suhtuma tunnistajate ütlustesse ettevaatusega, kuivõrd tunnistajad on hagejaga väga lähedalt seotud isikud. On tõendamata, et maha raiutud puud asusid hageja kinnistul. Kostja hinnangul ei ole hageja nõude eesmärk kahju hüvitamine vaid kostja karistamine. Kohus on jätnud põhjendamatult tähelepanuta, et kostja poolt tellitud asjatundja arvamuse kohaselt ei ole puude maha raiumise tõttu kummagi kinnistu väärtus vähenenud. Õigus nõuda endise olukorra taastamist ei peaks olema absoluutne. Kostja hinnangul ei ole 7 meetriste kuuskede istutamine mõistlik tegevus. Samuti ei ole mõistlik kohtu poolt välja mõistetud kahju hüvitise suurus. Kahju hüvitamise eesmärk ei ole anda hagejale võimalust kostja arvel alusetult rikastumiseks. Vastustaja seisukoht
  3. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
  4. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657lg 1 p 1 järgi jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

45. Ringkonnakohus võtab

§ 652

lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud ja ei tuvasta neid uuesti. Ringkonnakohus ei tuvastanud materiaalõiguse normide rikkumisi ega menetlusnormide ebaõiget kohaldamist, mis annaksid aluse maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus rahuldas hagi VÕS § 1043 jj sätete järgi kui õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude. See, et apellant maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et maakohtu järeldused oleksid ebaõiged. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ning

§ 654lg 6 järgi põhjendusi ei korda.

46. Kostja on apellatsioonkaebuses korranud maakohtu menetluses esitatud väiteid ja maakohus on neid otsuses piisava põhjalikkusega käsitlenud. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 9

(13)47. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole asja menetledes jätnud kostja ilma võimalusest oma väiteid tõendada. Kostja esitas 02.01.2019 menetlusdokumendis taotluse enda vande all ülekuulamiseks asjaolu kohta, et tema ei ole hageja kinnistult puid maha raiunud ega tellinud kolmandatelt isikutelt raiumise teenust, kuna negatiivset asjaolu ei ole võimalik tõendada muude tõenditega (I kd, tl 103-105).

§ 268

lg 1 järgi võib kohus vaieldava asjaolu kohta vande all üle kuulata ka tõendama kohustatud poole, kui üks pool seda taotleb ja teine pool sellega nõustub. Hageja vaidles kostja taotlusele vastu ja ei nõustunud kostja vande all ülekuulamisega. 16.09.2019 menetlusdokumendis täpsustas kostja oma taotlust enda vande all ülekuulamiseks, tuues esile, et vande all antud ütlustega saab tõendada, et tema ei raiunud puid ega tellinud töid kolmandatelt isikutelt, kostja ei ole tunnistanud NNle puude raiumist ja raieloa olemasolu, kostja laskis pärast raie avastamist kinnistud korrastada ja puud riita laduda ning puud ei asunud hageja kinnistul (I kd, tl 180-182). 16.10.2019 toimunud kohtuistungil otsustas maakohus jätta kostja taotluse rahuldamata, kuna kostja ei ole põhistanud asjaolusid, mille tõttu peaks kohus kostja ära kuulama oma algatusel. Apellatsioonkaebuses kostja heitis maakohtule ette kostja vande all ülekuulmata jätmist, kuid taotlust maakohtu väidetava vea parandamiseks ringkonnakohtu poolt, s.t kostja vande all ärakuulamiseks, kostja ei esitanud. Kolleegium leiab, et maakohus on õiguspäraselt jätnud taotluse kostja vande all ülekuulamiseks rahuldamata. Kuna hageja selleks nõusolekut ei andnud, oli kohtul võimalik kaaluda kostjalt vande all seletuse võtmist ainult

§ 2681

järgi, mille kohaselt sõltumata poolte taotlustest ja tõendamiskoormise jaotusest võib kohus omal algatusel vande all üle kuulata ükskõik kumma või mõlema poole, kui varasema menetluse ning esitatud ja kogutud tõendite põhjal ei ole kohtul võimalik kujundada seisukohta väidetud ja tõendamisele kuuluva asjaolu tõepärasuses. Kohus võib poole omal algatusel vande all üle kuulata ka juhul, kui tõendama kohustatud pool soovib anda vande all seletuse, kuid vastaspool sellega ei nõustu. Riigikohus on selgitanud, et selle üle otsustamine, kas kohus soovib omal algatusel poolt vande all üle kuulata või mitte, on kohtu õigus, millesse kõrgema astme kohus üldjuhul sekkuda ei saa (Riigikohtu 06.12.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-3430, p 19.3). Ringkonnakohtu arvates ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, millest saaks järeldada, et maakohus ebaõigesti ei kuulanud omal algatusel kostjat vande all üle. Kostja taotluses toodut arvestades ei olnud tegemist asjaoludega, mille tõendamine oleks muude tõenditega võimatu ja kostja on oma väiteid ka muude tõenditega tõendanud. 48. Kolleegium ei nõustu, et maakohus eelistas hageja väiteid ja tõendeid ega hinnanud kostja tõendeid.

§ 232

lg-te 1 ja 2 järgi hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte ning ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Maakohus on vaidlustatud otsuses hinnanud kõiki poolte esitatud tõendeid ja otsustanud neist lähtuvalt, kas poolte poolt esiletoodud asjaolud on tõendatud. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on otsuses jälgitav ja kostja poolt etteheidetud hageja soosimine ei ole tuvastatav. 10

(13)
  1. Apellatsioonkaebuses on apellant vaidlustanud maakohtu järelduse, et maharaiutud puud asusid hageja kinnistul ja nende maharaiumise korraldas kostja ning hagejale tekkinud kahju suuruse.
  2. Pooled vaidlesid, kelle kinnistul asusid raiutud puud. Apellant heidab maakohtule ette, et maakohus ei arvestanud, et ainuke säilinud känd asub kostja kinnistul ja sellest järeldub, et kõik maharaiutud puud asusid seal. Maakohus on asjaolu, et raiutud puud asusid hageja kinnistul tuvastanud Saue Vallavalitsuse poolt läbiviidud väärteomenetluses 03.03.2017 koostatud sündmuskoha paikvaatuse protokolliga, mille kohaselt on hagejale kuuluvalt Kalda tee 13 kinnisasjalt raiutud poolte kinnistute piiril asuvad 21 puud ning mõõdetud kändude diameetrid (I kd, tl 14-17). Akti kohaselt asus kinnistutevaheline piirdeaed mitte täpselt piiril, vaid hageja kinnistul. Kostja viidatud asjaolust, et üks allesjäänud kõrgem känd ei asunud hageja kinnistul, järeldust, et maharaiutud puud oleksid asunud kostja kinnistul, teha ei saa. Maakohus hindas asjas esitatud tõendeid, sh toimikus olevaid fotosid, millest nähtub, et 20.02.2017 olid puud maha saetud maapinna lähedalt ja asusid ühes reas, kuid säilinud känd oli tunduvalt kõrgem ja ei asunud hekiks olnud puudega samas reas. Eksitav on kostja seisukoht, et kuna Saue Vallavalitsuse vaatlusprotokolli järgi ei olnud kinnistute piiril pärast 20.02.2017 raiet alles enam ühtegi puud, siis oli see känd jäänud alles praeguses asjas vaidluse all olevatest sündmustest. Arvestades, et Saue Vallvalitsuse ametnikud teostasid vaatluse, et tuvastada 20.02.2017 toimunud raide tagajärgi, siis varem raiutud kände sellel ei fikseeritud. Vaatlusprotokolli piltide järgi on näha, et kõik vaatluse esemeks olnud puud olid maha raiutud maaga samalt tasapinnalt. Kohtule on esitatud fotod, millest nähtub, et samast piirkonnast on ka varem puid raiutud ja nendest on järele jäänud kõrged kännud (I kd, tl 131). Seetõttu ei saa ühe kõrgema kännu asukohast teha järeldust, et kõik 20.02.2017 maharaiutud puude kännud asusid kostja kinnistul.
  3. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et kogutud tõenditest ei tulene, et puude raiumise korraldas kostja. Ebaõige on kostja käsitlus, et kuna väärteomenetluses ei tuvastatud puude raiujat ja ka muudest kirjalikest tõenditest ei tulene, et just kostja raius puud või korraldas raiumise, siis on maakohtu järeldus ebaõige. Maakohus tegi oma järelduse tõendeid kogumis hinnates ja leidis, et usutav on, et kostja korraldas puude raiumise. Väärteomenetluse lõpetamine aegumise tõttu ei tähenda, et tsiviilvaidluses ei saaks teiste tõendite põhjal tuvastada isikut, kes kahju tekitas. Vaidluse all olevat asjaolu võib tuvastada kõigi tsiviilkohtumenetluses lubatud tõenditega, sh ka tunnistajate ütlustega. Asjaolu, et ülekuulatud tunnistajad olid hageja lähisugulased, ei muuda nende ütlusi ebausaldusväärseks. Tunnistajate ütlused ei olnud vastuolus teiste kohtumenetluses kogutud tõenditega. Kostja ei ole muutnud usutavaks seda, et tundmatud isikud raiusid ajal, kui hageja oli haiglas, poolte kinnistute piirilt puud, tükeldasid need ja ladusid kostja kinnistule riita.
  4. Kostja on vaidlustanud apellatsioonkaebuses maakohtu järelduse kahju suuruse kohta. Hageja nõudis endise olukorra taastamiseks tehtavate kulutuste hüvitamist. Kahju suurust tõendas hageja OÜ LAHE Kinnisvara eksperdi QQ hinnanguga (I kd tl 18-31). Ekspert on lähtunud puukoolide pakutud istikute ja töö hinnast. Ekspert on aluseks võtnud Karukäpa puukooli 7-meetriste kuuskede hinnad ja eeldusliku transpordi ja istutamise maksumuse. Kostja esitatud Korberi OÜ hinnapakkumisest ei nähtu, 11
(13)millistest lähteandmetest pakutud hind koosneb. Eeltoodu tõttu on maakohus pidanud hageja esitatud hinnapakkumist usaldusväärsemaks. Ringkonnakohus ei nõustu kostja käsitlusega, et hagejal ei ole õigus taotleda sama kõrge heki taastamist. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega on hagejal õigus nõuda õigusrikkumisele eelnenud olukorra taastamise kulude hüvitamist. Hüvitise määramisel ei ole alust arvestada, et asjatundjad soovitavad madalama heki rajamist, kuna kahju hüvitamise eesmärgiks on endise olukorra taastamise kulu hüvitamine ja madalama heki rajamises oleksid saanud pooled ise kokku leppida, millisest pakkumisest kostja aga keeldus. Kolleegium märgib, et hageja on esile toonud, et kinnistute piiril oleva kõrge ja varjava heki taastamine on talle oluline, kuna suhted naabrite vahel ei ole sõbralikud ja kõrge hekk tagab hagejale oma kinnistul privaatsuse. 53. Seoses hagi rahuldamisega on maakohus õigesti jätnud menetluskulud

§ 162lg 1 järgi kostja kanda.

Kostja kindlaksmääratud menetluskulude suurust ei ole vaidlustanud. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb

§ 171lg 1 järgi apellatsiooniastme menetluskulud jätta kostja kanda.

54. Hageja (vastustaja) 26.06.2020 esitatud taotluse kohaselt on ta kandnud apellatsiooniastmes menetluskulusid apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks 1231,99 eurot (7,33 tundi), 18.06.2020 (taotluses ebaõigesti märgitud 18.06.2017) seisukoha koostamiseks 475,99 eurot (2,83 tundi) ja 26.06.2020 menetlusdokumendi koostamiseks 168 eurot (1 tund). Hageja esindaja teenuse tunnihind on 140 eurot, millele lisandub käibemaks, s.t koos käibemaksuga 168 eurot. Kokku on hageja menetluskulud 1875,98 eurot. 55.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegiumi hinnangul on maakohtu otsusega ja apellatsioonkaebusega tutvumisele, sellele vastuse koostamisele põhjendatud ja vajalik ajakulu 7,33 tundi, arvestades ennekõike eelpool loetletud dokumentide põhjalikkust ja pikkust. Samuti saab lugeda põhjendatuks ringkonnakohtu kirjale 18.06.2020 vastuse koostamise aega, kusjuures see hõlmab ka suhtlust kliendiga, (2,83 tundi) ning 26.06.2020 menetlusdokumendi ja menetluskulude nimekirja koostamiseks kulunud 1 tundi.

  1. Esindaja teenuse tunnihinna osas leiab kolleegium, et põhjendatuks ja õigusteenuse turuhinnale vastavaks saab pidada 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Sama tunnihinda on pidanud põhjendatuks ka maakohus. Kuna hageja ei ole käibemaksukohustuslane, siis kuulub käibemaks hüvitamisele.
  2. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele apellatsiooniastme menetluskuluna kokku 1875,98 eurot .
  3. Apellant esitas koos 22.06.2020 menetlusdokumendiga uue tõendi Maa-ameti kaardiserveri väljatrüki, tõendamaks, et hageja kinnistu ja tema teise üleaedse naabri kinnistu vahel puuduvad mistahes puud ja haljastus ning hageja vaatab teisele naabrile otse hoovi, mistõttu hageja väited, et enne puude raiumist oli hagejal privaatne, kõrghaljastusega eraldatud kinnistu, on ebaõiged.

§ 238lg 1 järgi kohus võtab 12

(13)vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Ringkonnakohus leiab, et esitatud tõendi vastuvõtmisest tuleb keelduda, kuna tsiviilasja toimikus on olemas väljavõte Maa-ameti kaardirakendusest (I kd, tl 21) ja mitmeid aerofotosid, millest nähtuvad samad asjaolud. Seega pole esitatud tõendil tsiviilasja lahendamisel tähtsust. 59.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar Imbi Sidok-Toomsalu Mati Maksing 13

(13)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.