Puuduste kõrvaldamise määrus toimetati hageja lepingulisele esindajale kätte 05.10.
lg-s 1 sätestatud tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks on seadusega määratud tähtaeg ning kohus seda ise muuta ei saa. Hageja ei ole esitanud ka taotlust tähtaja ennistamiseks koos hilinemise tinginud mõjuva põhjuse esile toomisega. Kuna hagi on esitatud seaduses sätestatud tähtaeg rikkudes, puudub alus hagi menetlusse võtmiseks. Lähtudes eeltoodust keeldub kohus hagi
Kohus selgitab hagi menetlusse võtmisest keeldumise tagajärgi:
lg 6 näeb ette, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus selgitab täiendavalt, et hagejal on õigus esitada kohtusse uuesti hagi sama kostja vastu samas nõudes ning juhib tähelepanu sellele, et hagi esitamisel tuleb maksta riigilõivu täismääras. Käeolevas asjas tasutud riigilõivu tagastamiseks saab hageja esitada taotluse
150 lg 1 p 2 alusel. Kohus selgitab aga, et ka käesolevas asjas kohtule esitatud hagiavalduselt ei ole hageja riigilõivu õiges määras tasunud. Hageja maksis riigilõivu kokku 197,36 eurot, kuid pidi maksma 275 eurot. Rahaliselt nõudelt tuleb riigilõivu maksta vastavalt hagihinnale.
Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et
§-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Riigilõivu määr tuleneb riigilõivu seaduse § 59 lg-st 1 ja lisast 1. Kuna kohus keeldub hagi menetlusse võtmast, siis jätab kohus poolte menetluskulud
Kuna kostjal ei ole menetluskulusid tekkinud, ei määra kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.