← Eesti

2-19-11763/14

Obsah (7)§ 657§ 654§ 231§ 652§ 162§ 138§ 175

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Tsiviilasja number 2-19-11763 Otsuse tegemise aeg ja koht 10.07.2020, Tallinn Kohtukoosseis Margo Klaar, Gaida Kivinur

§-st 230 pidi hageja tõendama asjaolusid, millel tema nõue põhineb. Kostja ei ole ühtegi hageja faktiväidet omaks võtnud, samuti ei ole kostja käest küsitud, kas ta võtab omaks väite, et CC oli võlgniku töötaja. Seega ei saa käsitleda CC ilma vastavate tõenditeta võlgniku töötajaks. 27. Maakohus jättis tähelepanuta kostja vastuväited selles osas, et hageja nõude aluseks olevatelt aktidelt nähtub üksnes väidetavate tööde tegemise tunnimaht, kuid ei nähtu, milliseid töid tegelikkuses tehti ja vastu võeti. Samuti ei ole hageja tõendanud tööde 5

(8)tegemise hinnakokkuleppe sõlmimist. Üksnes arve või akti vastuvõtmine töötaja poolt ei saa tähendada seda, et just sellise hinnaga sellist tööd telliti. Hinnakokkuleppeid saab sõlmida üksnes juhatuse liige või juhatuse volitatud isik. Vastustajate seisukohad
  1. Vastustajad vaidlesid üksteise kaebustele vastu ja palusid jätta need rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
  2. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja vastuapellatsioonkaebusega ning tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 järgi osaliselt tühistada osas, millega jäeti hagi rahuldamata ja jaotati menetluskulud. Ringkonnakohus rahuldab hagi ja jaotab menetluskulud vastavalt sellele.

  1. Hageja esitas 17.12.2018 võlgniku pankrotimenetluses nõude summas 74 087,71 eurot. Nõude alusena tõi hageja esile, et võlgnik jättis talle tasumata perioodil märts kuni juuli 2018 metallkonstruktsioonide keevitamise ja koostamise eest 55 611,60 eurot ja 18 467,11 eurot oli 24.07.2018 lepingu järgi hageja poolt ostetud ja võlgnikule üleantud materjali (metalli) maksumus (tl 5-6), mis oli võlgniku poolt hüvitamata.
  2. Esmalt kontrollib kolleegium maakohtu otsust osas, milles hageja nõue jäeti rahuldamata, s.o hageja poolt ostetud ja võlgnikule üleantud metalli maksumuse 18 467,11 eurot hüvitamise nõude osas. Nimetatud nõude aluseks oli 24.07.2018 leping (tl 38-39, tõlge tl 36-37). Lepingu p 1.
  3. kohaselt tellis hageja võlgnikult transpordiplatvormide valmistamise teenuse. Lepingu p-s 1.3 leppisid pooled kokku, et tellija (hageja) kohustub soetama põhimaterjali töövõtja spetsifikatsiooni järgi lepingu maksumuse arvel. Lepingu p 2.2 järgi oli valmistamise maksumus, kaasaarvatud materjalid, 47 170 eurot ilma käibemaksuta. Selle üle, et sõlmitud oli töövõtuleping (VÕS § 635 lg 1), pooled ei vaielnud. Töövõtulepingu järgse töö võib töövõtja valmistada kas tellija või enda materjalist. Sellele, et lepingust tulenes hagejale kohustus võlgnikule töö tegemiseks vajalikud materjalid üle anda, kostja vastu ei vaielnud. Pooled vaidlesid lepingu tõlgendamise üle, s.t selle üle, kas hageja poolt ostetud ja kostjale üleantud materjalide maksumuse pidi võlgnik hagejale hüvitama või mitte. Pooled olid selles osas eriarvamusel. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et lepingut tõlgendades saab järeldada, et hagejal ei olnud õigus nõuda tema poolt lepingu täitmiseks ostetud materjalide hüvitamist võlgniku poolt. Lepingu p-s 2.2 on sõnaselgelt kokku lepitud, et töö maksumus koos materjalidega on 47 170 eurot ja p 1.
  4. järgi kohustus hageja hankima põhilised materjalid lepingu maksumuse arvel. Eeltoodust saab järeldada, et pooltel oli kokkulepe, mille kohaselt hageja poolt ostetud ja võlgnikule üleantud materjal tuli lugeda tarnituks lepingu maksumuse arvel, s.t hageja pidi võlgnikule tasuma kokkulepitud lepingu maksumuse 41 170 eurot, kuid võlgnikul oli kohustus hüvitada hagejale töö tegemiseks üleantud materjali maksumus.
  5. Hageja on selgitanud, et juhul, kui võlgniku pankrotti poleks välja kuulutatud, oleksid lepingu pooled nõuded tasaarvestanud ja hagejal oli kohustus tasuda võlgnikule 47 170 eurot miinus hageja poolt võlgnikule üleantud materjalide maksumus. Pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist on tulenevalt PankrS § 99 lg-st 1 võimalik hagejal oma nõue võlgniku nõudega tasaarvestada ainult juhul, kui hageja nõue on pankrotimenetluses 6

(8)kaitstud. Kostja väitis, et hageja pole tehtud töö eest tasunud, millele hageja vastu ei vaielnud, kuid kolleegiumi arvates ei ole eeltoodu oluline, kuna võlgnikul on võimalus oma nõue hageja vastu esitada olenemata pankroti väljakuulutamisest.
  1. Materjali ostmise kulu tõendamiseks esitas hageja osaühingu Elme Metall ettemaksuteatise nr 40009 24.07.2018, millest nähtuvalt ostis hageja 18 467,11 eurot eest metallitooteid, mis tuli tarnida aadressile Tallinna tn 2 Loksa (tl 40). Kostja ei ole vastu vaielnud, et tegemist on võlgniku asukohaga. 18 467,11 euro tasumise kohta on esitatud 25.07.2018 maksekorraldus (tl 41). Osaühingu Elme Metall saatelehtede nr 51926 ja nr 51925 kohaselt on kaup transporditud aadressile Tallinna tn 2 Loksal 26.07.2018 ja seal vastuvõetud (tl 42-43). 03.09.2018 esitas hageja arve 18 467,11 euro tasumiseks võlgnikule, millele märgitud tasumise tähtaeg oli 03.10.
  3. Arvestades eeltoodut on hageja õigustatud VÕS § 108 lg 1 järgi nõudma võlgnikult 24.07.2018 lepingu täitmiseks ostetud ja võlgnikule üleantud materjalide maksumuse hüvitamist ja hageja nõue summas 18 467,11 eurot kuulub tunnustamisele PankrS § 153 lg 1 p-s 2 sätestatud rahuldamisjärgus.
  4. Järgnevalt kontrollib kolleegium maakohtu otsust osas, milles maakohus tunnustas hageja nõuet, mille aluseks oli töövõtulepingust tulenev võlgniku võlg perioodil märts kuni juuli 2018 metallkonstruktsioonide keevitamise ja koostamise eest summas 55 611,60 eurot. Kolleegium leiab, et vastuapellatsioonkaebuse väited ei anna alust eeltoodud osas maakohtu otsust tühistada. Ringkonnakohus nõustub osas, milles maakohus hagi rahuldas, maakohtu otsuse põhjendustega ja neid

§ 654lg 6 järgi ei korda.

Järgnevalt vastab ringkonnakohus vastuapellatsioonkaebuse väidetele.

  1. Maakohtu otsuse järgi oli hageja ja võlgniku vahel sõlmitud suuline töövõtuleping, millega osutati hageja poolt võlgnikule teenuseid (keevitamine ja toodete koostamine). Õige on see, et hageja tugines pankrotihaldurile esitatud nõudeavalduses ja hagiavalduses 01.03.2017 sõlmitud kirjalikule töövõtulepingule, kuid kuna lepingudokumendile ei olnud võlgnik alla kirjutanud, siis lepingut sõlmitud ei olnud. Samas ei välista eeltoodu, et poolte vahel oli sõlmitud leping suuliselt, kuid tingimuste osas lähtuti 01.03.2017 lepingu projektist. Hageja on esitanud oma nõude tõendamiseks võlgnikule väljastatud arved ja aktid tööde vastuvõtmise kohta (tl 31-34 pöördel). Kuigi neis dokumentides on viidatud 01.03.2017 lepingule, ei anna see alust järelduseks, et poolte vahel puudus kokkulepe tööde tegemiseks alates märtsist kuni juulini
  2. Aktide kohaselt on tehtud töö kohta arvestust peetud tundides ja võlgniku esindajana on aktidele alla kirjutanud CC, kes hageja väidete kohaselt oli võlgniku töötaja (tootmisjuht). Kostja ei ole vaidlustanud seda, et CC on võlgniku töötja ja võttis tööd vastu. Ebaõige on vastuapellatsioonkaebuse käsitlus, et hageja pidi tõendama, et CC-l on õigus tööd vastu võtta, olenemata sellest, et kostja vastuväiteid ei esitanud.

§ 231

lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poolte muudest avaldustest. Vastuapellatsioonkaebuses esmakordselt sellise vastuväite esitamine on toimunud

§ 652lg 4 järgi viisil, kus väide tuleb jätta tähelepanuta.

Kostja maakohtus esitatud vastuväidete kohaselt pidi tööd vastu võtma võlgniku juhatuse liige. Maakohus on õigesti TsÜS § 132 lg 1 järgi leidnud, et võlgniku töötaja tegevus seonduvalt võlgniku majandustegevusega tekitas kohustuse võlgnikule. Kostja ei ole tõendanud, et hageja ja võlgniku vahelise lepingu kohaselt võis 7

(8)ainult võlgniku juhatuse liige vastu võtta hageja poolt tehtud tööd. See, milline oli võlgniku sisemine töökorraldus, ei mõjuta hageja ja võlgniku vahelist suhet. Maakohtu menetluses ei ole esitanud kostja väiteid, et hageja pole tõendanud täpset hinnakokkulepet. Hageja poolt esitatud tööde vastuvõtmise aktide järgi on lepingupooled kokku leppinud tehtud töödes ja tasumisele kuuluvas summas ning kui eeltoodu oli kostja väidete järgi ebapiisav, oleks kostja pidanud maakohtu menetluses esile tooma asjaolud, millest saab järeldada, et töid ei tehtud või ei tehtud sellises määras ja tasu eest. 37. Hageja esitas koos apellatsioonkaebusega uue tõendi, milleks oli CC kirjalik kinnitus lepingu 07-2018 järgi toimuva arvelduse kohta.

§ 654

lg 4 järgi uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust peab pool oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus. Hageja esiletoodud maakohtu otsuse väidetav üllatuslikkus ei ole asjaolu, mis annab poolele võimaluse apellatsioonimenetluses uute tõendite esitamiseks. Eeltoodu tõttu tuleb keelduda esitatud tõendi vastuvõtmisest. Kuna tõend on esitatud elektrooniliselt, siis tõendit hagejale ei tagastata. 38. Seoses otsuse osalise tühistamisega tuleb muuta ka menetluskulude jaotust. Hagi rahuldamise tõttu jäävad

§ 162lg 1 järgi menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kostja kanda.

Maakohus määras hageja menetluskulude suuruseks 1250 eurot ja kostja ei ole seda vaidlustanud.

  1. Hageja esindaja esitas 27.06.2020 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on ta tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 300 eurot ja kandnud apellatsiooniastmes menetluskulusid õigusabile apellatsioonkaebuse koostamiseks 300 eurot (3 tundi) ja vastuapellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks 200 eurot (2 tundi). Hageja kinnitab, et ta on käibemaksukohustuslane. Hageja esindaja tunnihind on 100 eurot ilma käibemaksuta. Kokku on hageja lepingulise esindaja teenuse kulud 500 eurot.
  2. Riigilõiv 300 eurot on

§ 138lg 2 järgi kohtukulu, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele.

41.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegiumi hinnangul on hageja esiletoodud toimingud vajalikud ja ajakulu mõistlik.

  1. Esindaja teenuse tunnihinna osas leiab kolleegium, et põhjendatuks ja õigusteenuse turuhinnale vastavaks saab pidada 100 eurot. Sama tunnihinda on pidanud põhjendatuks ka maakohus.
  2. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele apellatsiooniastme menetluskuluna kokku 800 eurot ja kokku koos maakohtu menetluskuluga 2050 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar Ulvi Loonurm Gaida Kivinurm 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.