Obsah (4)

§ 393§ 440§ 164§ 150

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Pärnu Maakohus Ingrid Niinemägi 09.november 2020 Paide kohtumaja 2-2

630 lg 2). Asjaolud ja menetlus XX on 29.07.2020 esitanud Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale hagi YY`i vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt soovib hageja lahutada xx.xx.xxxx xxxxxx sõlmitud abielu YY`iga, kuna poolte abielulised suhted lõppesid juulis 2018. Pooled ei suhtle teineteisega, seega ei ole võimalik abielu lahutada kohtuväliselt. Kohus toimetas

§ 393kohaselt kostjale hagiavalduse ja kohustas kostjat hagiavaldusele 1 vastama.

Kostja on 02.11.2020 kohtule vastanud, et nõustub abielu lahutamisega. Seoses asjaoluga, et kostja on abielu lahutamisega nõustunud, tuleb

§ 440lg 1 kohaselt hagi rahuldada.

Vastavalt

§ 440

lg-le 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

§ 440

lg-le 3 kohaselt juhul, kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.

§ 440lg 4 alusel abieluasjas ja põlvnemisasjas ei ole kohus hagi õigeksvõtuga seotud.

KOHTU SEISUKOHT

1. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 2 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama.
2. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama sätte lg 2 alusel abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.
3. Pooled ei vaidle selle üle, et nende abielusuhted on lõppenud. Osundatud sätete alusel ning poolte poolt esitatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi rahuldamine. Käesoleval juhul on poolte abielulised suhted lõppenud ning nad ei soovi abieluliste suhete taastamist. Poolte lepitamist peab kohus ebamõistlikuks, kuna mõlemad pooled on abielu lahutamisega nõus ega ole lepitamist taotlenud. Puuduvad alused hagi õigeksvõtu mittevastuvõtmiseks. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hagiavaldus abielu lahutamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 4.

§ 164lg 1 järgi kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kumbki pool pole menetluskulude väljamõistmist vastaspoolelt ka taotlenud. Seega jäävad kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. Hageja on taotlenud poole riigilõivu tagastamist

§ 150lg 2 p 3 alusel.

Nimetatud sätte alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Mõlemad pooled on vastavast õigusest loobunud. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 100 eurot ning seega kuulub tagastamisele pool tasutud riigilõivust, so 50 eurot. Kuna hageja ei ole esitanud andmeid, kuhu tagastatav riigilõiv kanda, tagastab kohus riigilõivu hagiavalduse esitamisel tasutud arveldusarvele. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik 2