← Eesti

3-20-1925/6

Obsah (4)§ 249§ 251§ 108§ 252

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-1925 Määruse kuupäev 08.10.2020 Kohtunik Roby Koik Janek Schneideri esialgse õiguskaitse taotlus Justiitsministeeriumi 30.09.2020. a

) § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. 5. Vastavalt

§ 249

lg-le 5 võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist.

§ 249

lg 2 järgi võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal.

  1. Kuna taotleja on tasunud EÕK taotluse esitamisel riigilõivu riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt, esitanud eelnevalt vaide Justiitsministeeriumile ning ka põhistanud EÕK taotlust, siis puudub alus taotluse käiguta jätmiseks ning läbi vaatamata jätmiseks. Kohus loeb, et EÕK taotluse esitamiseks on formaalsed eeldused täidetud, sest Justiitsministeerium ei ole käesoleva kohtumääruse seisuga taotleja vaiet tagastanud.
  2. Kohus leiab, et EÕK taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna taotlejal puudub EÕK kohaldamiseks vajadus.
  3. Taotleja põhjendab oma taotlust asjaoluga, et ta õpib Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumis (TTG), omandades põhiharidust. Ümberpaigutamine teise kinnisesse vanglasse toimuva õppetöö ajal ohustab kindlasti õpingute järjepidevust ja õppeedukust. Seepärast taotleb kinnipeetav Justiitsministeeriumi 30.09.
  4. a otsuse kehtivuse või täitmise peatamist kuni kohtuvaidluse lõpuni.
  5. Kohus leiab, et taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, kuna Justiitsministeeriumi 30.09.
  6. a otsuse kohaselt on Viru Vangla kinnitanud, et J. Schneider saab jätkata alustatud õppetööga ka Viru Vanglas.
  7. Vangistusseaduse (VangS) § 19 lg 1 kohaselt võib kinnipeetava ümber paigutada ühest kinnisest vanglast teise või ühest avavanglast teise, kui see on vajalik kinnipeetava individuaalse täitmiskava elluviimiseks, vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks või julgeoleku kaalutlustel. Kinnipeetaval puudub seejuures subjektiivne õigus nõuda karistuse kandmist endale meelepärases kinnipidamisasutuses.
  8. Kohus selgitab, et justiitsministri
  9. märtsi
  10. a määruse nr 9 „Täitmisplaan“ (edaspidi täitmisplaan) § 8 kohaselt paigutatakse kinnipeetav ümber selle vangla direktori taotlusel, kus kinnipeetav karistust kannab. Taotlust menetleb ja kinnipeetava ümberpaigutamise ühest kinnisest vanglast teise otsustab Justiitsministeerium (täitmisplaani § 2 lg 2, § 11 lg 2 p 1 ja § 10). Ümberpaigutamise menetluse saab algatada üksnes vangla (täitmisplaani § 8).
  11. Täitmisplaani § 5 lg 1 p 7 järgi paigutatakse Viru Vanglasse meessoost kinnipeetav, kes riskihinnangust tulenevalt vajab tugevdatud järelevalvet. Täitmisplaani § 6 lg 1 esimene lause võimaldab jätta § 5 järgimata ning paigutada kinnipeetava muusse vanglasse, kui see on vajalik vangla ülekoormuse tõttu või kinnipeetava julgeoleku huvides või muudel erandlikel asjaoludel.
  12. Riigikohus on leidnud, et kinnipeetaval on õigus taotleda enda ümberpaigutamist vangla direktorilt, kui see on kinnipeetava arvates vajalik tema põhiõiguste tagamiseks, näiteks õiguse elule või tervise kaitsele, aga ka perekonna põhiõiguse tagamiseks (Riigikohtu halduskolleegiumi 02.06.
  13. a määrus asjas nr 3-3-1-30-10, punkt 13). Seega on VangS § 19 lõike 1, täitmisplaani § 6 lg 1 esimese lause ja kohtupraktika järgi võimalik kinnipeetava ümberpaigutamise kaalumisel arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega ning kalduda kõrvale tavapärastest paigutamise üldreeglitest, kui esinevad seda tingivad erandlikud asjaolud.
  14. Kohus selgitab, et juhul, kui Justiitsministeerium jätab taotleja pöördumise (vaide) läbi vaatamata, siis saab taotleja oma õigusi kaitsta vajadusel edaspidi, esitades taotluse vanglale enda ümberpaigutamise menetluse algatamiseks. 2
  15. Kuna EÕK taotlus on esitatud kartuses, et ümberpaigutamine ohustab põhihariduse omandamist ja õppeedukust, kuid Justiitsministeeriumi otsuses on kinnitatud, et Viru Vanglas on võimalik õppetööga jätkata, siis ei nähtu erandlikke asjaolusid, mis tingiksid EÕK kohaldamise vajaduse. Arvestades vaide eset ning asjaolu, et Justiitsministeeriumi otsus on praeguseks täidetud, ei saaks kohus rakendada ka ühtegi

§ 251lg-s 1 sätestatud esialgse õiguskaitse abinõud.

16.

§ 249

lg-st 1 tulenevalt on esialgset õiguskaitse kohaldamise eelduseks taotlejale kohtumenetluse või vaidemenetluse ajal tekkida võivad pöördumatud tagajärjed. Praegusel juhul ei nähtu, et taotlejale võiks Viru Vanglasse ümber paigutamine põhjustada tagajärgi, mille kõrvaldamine kohtuotsusega osutuks oluliselt raskendatuks või võimatuks. 17. Kuna taotlus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud, sh tasutud riigilõiv taotluse esitaja enda kanda (

§ 108lg 1).

18. Esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav (

§ 252lg 7).

(allkirjastatud digitaalselt) 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.