← Eesti

3-20-2050/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja 21. oktoober 2020, Tartu koht Haldusasja number 3-20-2050 Haldusasi Xi (X) riigi õigusabi taotlus Menetlustoiming Ri

) § 4 lg 3 p-d 5 ja 6), on taotluse lahendamine mõlemal juhul halduskohtu pädevuses (

§ 10lg 1 ja lg 31).

  1. Tartu Vangla esitatud kohtueelse menetluse materjalidest ilmneb, et taotleja suhtes kohaldati maakohtule taotluse esitamise ajal eraldatud lukustatud kambris viibimist (VangS § 69 lg 2 p 4)
  2. juuli
  3. a käskkirja nr 2-20/1-2/245 alusel. Tartu Vangla selgituste kohaselt selle abinõu kohaldamist ei pikendatud. Ilmneb, et kaebaja on selle käskkirja vaidlustanud kaebusega haldusasjas nr 3-20-
  4. Tartu Halduskohus tagastas kaebuse
  5. augusti
  6. a määrusega, kuna kaebajal oli läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Kohus selgitas seejuures kaebajale kohustuslikus kohtueelses menetluses vaide esitamise võimalust nii viidatud käskkirja kui ka vangla teabe- ja uurimisosakonna ametniku toimingute vaidlustamiseks. Tartu Vangla esitatud tõenditest selgub, et X esitas
  7. augustil 2020 Tartu Vanglale vaide käskkirja nr 2-20/1-2/245 vaidlustamiseks, kuid võttis
  8. augustil 2020 vaide tagasi, märkides vaide teksti juurde, et ei soovi kirjalikku vastust. Avalduse vaide tagasivõtmiseks esitas X pärast seda, kui oli esitanud riigi õigusabi taotluse maakohtule.
  9. Riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut (

§ 6lg 1).

Taotleja isikukonto väljavõtte järgi on ilmne, et tema varaline seis taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu osas (vt taotleja isikukonto väljavõte dtl 9-10) ei võimaldaks tal advokaadi osutatava õigusabi eest tasuda (

§ 7lg 1 p 4).

Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus.

§-s 7 on sätestatud alused, millal riigi õigusabi ei anta. 2 3-20-2050 7.

§ 7

lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Praegusel juhul selgub vastustaja esitatud tõenditest ja haldusasja nr 3-20-1469 materjalidest, et taotleja loobus kohustuslikus kohtueelses menetluses vaiet tagasi võttes oma õigusi kaitsmast. Samas oli halduskohus talle kohtuasjas nr 3-20-1469 põhjalikult selgitanud vajadust läbida kohustuslik kohtueelne menetlus nii käskkirja nr 2-20/1-2/245 kui ka vanglaametnike toimingute vaidlustamiseks. Olukorras, kus taotleja on vaide menetlemisest loobunud, ei ole, arvestades ka kohtuasjas nr 3-20-1469 antud selgitusi, tõenäoline, et taotleja saaks esitada lubatava kaebuse halduskohtusse ilma kohustuslikku vaidemenetlust läbimata. Samuti on vähetõenäoline, et Tartu Vangla peaks võimalikuks vastu võtta uue samasisulise vaide ja ennistada vaide esitamise tähtaja. Selles osas ei saaks teda aidata ka õigusteadmistega esindaja. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et taotleja võimalus õiguste kaitseks on äärmiselt vähene. 8. Riigi õigusabi ei anta ka juhul, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma (

§ 7lg 1 p 1).

Kohtule esitatud kaebuses märgitu (haldusasi nr 3-20-1469) ning vanglale esitatud vaie näitavad, et taotleja on võimeline ise oma õiguste kaitseks asjakohaselt pöörduma nii vangla poole vaidluse kohtueelseks lahendamiseks kui ka kohtusse, kasutades seejuures kohtu antud selgitusi. 9. Kohus leiab, et käesoleval juhul esineb

§ 7

lg 1 p-des 1 ja 5 sätestatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks ning kohus jätab riigi õigusabi taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.