1-20-2046 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. september 2020. a Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-2046 (19257000185) Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Krimin

§ 203-1 alusel RESOLUTSIOON 1.

Rahuldada prokuröri taotlus ja lõpetada

§ 203-1 lg 1, 2, 3 alusel kriminaalmenetlus T Ti süüdistuses Kar

S § 121 lg 1 järgi seoses süüdistatava ja kannatanu leppimisega.

1. Panna T Tile kohustuseks kuue kuu jooksul käesoleva kohtumääruse tegemisest täita lepituskokkuleppe tingimusi: - T T käitub lugupidavalt A Rga ning hoidub vägivallast; - T T teeb ülekande 5 (viis) eurot A R arveldusarvele ja esitab maksekviitungi koopia enne lepituskokkuleppe allkirjastamist (toimus 03.08.2020); - T T tagab, et tema pereliikmed ja nende külalised ei riku XXX kinnistu korda, ei riku rahu ja ei tekita vaenu mistahes muul viisil; - osapooled lepivad kokku, et nemad ja nende pereliikmed käituvad teineteisega lugupidavalt ja hoiduvad vägivallast ning ei tekita vaenu mistahes vormis; - osapooled lepivad kokku kaasomandis oleva kinnistu kaaskasutuses oleva maa-ala, aiavärava ja pesuköögi heakorras ja kasutamises vastavalt kasutuskorrale; - osapooled lepivad kokku, et nemad ja nende pereliikmed ei sisene kutsumata teise osapoole territooriumile ega risusta seda muul viisil.
2. Panna T Tile kohustuseks hüvitada
3. märtsiks 2021.a kriminaalmenetluse kulu 302 (kolmsada kaks) eurot 40 senti /tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 ASis SEB Pank, ak nr EE502200221014193355 Swedbank ASis, ak nr EE401700017002872300 Luminor Bank ASis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
4. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-20-2046, menetluskulud, T.T/.
5. Kui T T ei täida talle käesoleva määruse punktides 2 ja 3 pandud kohustusi, uuendab kohus prokuröri taotlusel kriminaalmenetluse määrusega.
6. Jätta rahuldamata A.R tsiviilhagi T.Tvastu nõudega hüvitada Läänemaa Haigla visiiditasu 5 eurot, kuna haginõue on tasutud. 1 1 1-20-2046
7. Saata kohtumäärus T Tile, kaitsjale, prokurörile, kannatanule ja lepitajale. Edasikaebamise kord Kannatanul on õigus esitada määruskaebus 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja. Teistel menetlusosalistel määruskaebuse esitamise õigus puudub. I Menetluse käik. 17.03.2020 saabus kriminaalasi kohtusse arutamiseks üldmenetluse korras. 12.05.2020 andis kohus T Ti kohtu alla ja määras arutada kriminaalasja kohtuistungil lühimenetluse korras 13.05.
8. Kohus võttis menetlusse A.R tsiviilhagi T Ti vastu nõudega hüvitada Läänemaa Haigla visiiditasu 5 eurot. 13.05.2020 kohtuistungil esitas kaitsja taotluse rakendada käesolevas kriminaalasjas lepitusmenetlust. Prokurör leidis, et kaitsja taotlus on põhjendatud. 13.05.2020 määrusega kohus rakendas käesolevas kriminaalasjas lepitusmenetlust ja saatis süüdistatava ja kannatanu lepitaja juurde. Sotsiaalkindlustusamet on kohtule esitanud Lepituse käiku kirjeldava aruande ja Lepituskokkuleppe /tl 28-32 I kd/. II Prokuröri taotlus. 02.09.2020 esitas prokurör kohtule alljärgneva kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse /tl 33-34 I kd/. T Tile on esitatud süüdistus selles, et tema lõi 24.07.2019 kella 09.00-10.00 vahelisel ajal XXX asuva kinnistu hoovis asuva pesuköögi juures tekkinud sõnavahetuse käigus puidust pulgataolise esemega XXX korteris elavat A Rt ühel korral seljapiirkonda. Sellise tahtliku tegevusega põhjustas ta kannatanu A Rle füüsilist valu ja lühiajalised, vähem kui neli kuud kestva tervisekahjustused- paremal pool seljal abaluu piirkonnas punetuse suurusega 14 cm x 4 cm. Sellise tegevusega pani T T toime teisele isikule valu ja tervisekahjustuse tekitanud kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on alla keskmise raskusastmega teise astme kuritegu, mille eest on ette nähtud ka kõige kergemaliigiline karistusliik - rahaline karistus ning vangistus ühest kuust ühe aastani. T Ti süü ei ole suur ja avalik menetlushuvi puudub, kuna toime on pandud üks teise astme kuritegu. Tegemist oli vaid ühel korral naabrite vahel konflikti käigus tekkinud tüli tõttu kannatanu löömisega, mitte korduva vägivalla kasutamisega. Kannatanule ei tekitatud tervisekahjustust, millest paranemine oleks olnud pikaajaline ja mis oleks vajanud meditsiinitöötajate sekkumist. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. T Ti puhul on tegemist pensionäri ja varem kuritegude eest karistamata isikuga. Karistust kergendava asjaoluna esineb leppimine kannatanuga, kes on lepitusmenetluse käigus süüdistatavaga leppinud ja nõus kriminaalasja lõpetamisega. Samuti on karistust kergendav asjaolu kuriteoga tekitatud kahju hüvitamine, kuna lepitusmenetluse käigus hüvitas T T kannatanule kuriteoga tekitatud viie euro suuruse varalise kahju. Kannatanu on esitanud lepitusmenetluses oma soovid, millest enamusega süüdistatav nõustus. Süüdistatav ja kannatanu on naabrid, kes kasutavad kaasomandis olevat kinnisasja, mille osas on sõlmitud ka notariaalne kasutuskord. Seetõttu peavad nad ka edaspidi omavahel kokku puutuma ja on lepitusmenetluse käigus kinnitanud kavatsust täita kinnistu kasutuskorda. Samuti on nad kokku leppinud, et käituvad üksteise suhtes lugupidavalt ja ei tekita vaenu mistahes vormis. 2 2 1-20-2046 Kuna tegemist isikuga, kes on varem karistamata, nüüdseks kannatanuga leppinud ja on saavutanud kokkuleppe omavahelise edaspidise suhtlemise osas, on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus väike ning avalik menetlushuvi puudub. Pärnu Maakohus saatis lepitusmenetluse rakendamise määrusega süüdistatava T Ti ja kannatanu A R lepitaja juurde. Sotsiaalkindlustusameti peaspetsialist Ülle Karjase poolt koostatud lepituse käiku kirjeldava aruande ja lepituskokkuleppe kohaselt on sõlmitud lepituskokkulepe süüdistatava ja kannatanu vahel.

§ 203

-2 lg 3 alusel sõlmitud lepituskokkuleppe kohaselt on A R ja T T nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega ja on sõlminud lepituskokkuleppe, millega leppisid kokku leppimise tingimustes. Lepituse käiku kirjeldava aruande ja lepituskokkuleppe kohaselt on osapooled sõlminud kokkuleppe alljärgnevalt:

1. T T käitub lugupidavalt A Rga ning hoidub vägivallast.
2. T T teeb ülekande 5 eurot A R arveldusarvele ja esitab maksekviitungi koopia enne lepituskokkuleppe allkirjastamist (toimus 03.08.2020).
3. T T tagab, et tema pereliikmed ja nende külalised ei riku XXX kinnistu korda, ei riku rahu ja ei tekita vaenu mistahes muul viisil.
4. Osapooled lepivad kokku, et nemad ja nende pereliikmed käituvad teineteisega lugupidavalt ja hoiduvad vägivallast ning ei tekita vaenu mistahes vormis.
5. Osapooled lepivad kokku kaasomandis oleva kinnistu kaaskasutuses oleva maa-ala, aiavärava ja pesuköögi heakorras ja kasutamises vastavalt kasutuskorrale.
6. Osapooled lepivad kokku, et nemad ja nende pereliikmed ei sisene kutsumata teise osapoole territooriumile ega risusta seda muul viisil. Kannatanu A R lubas teavitada lepitajat lepituskokkuleppe rikkumisest süüdistatav T Ti poolt. Kriminaalmenetluse kuludeks on määratud kaitsjale riigi õigusabi osutamise eest makstud tasu 302,40 eurot. Arvestades seda, et kriminaalmenetluse esemeks oleva teise astme kuriteo tõendamiseseme asjaolud on selged, kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning süüdistatav on kannatanuga leppinud, eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 203-1 lg 1, 2, 3, ringkonnaprokurör taotleb Pärnu Maakohtult: 1.

Lõpetada kriminaalasjas menetlus T Ti suhtes leppimise tõttu. 2. Määratava kohustuse liik ja tähtaeg: määrata T Tile kohustuseks kuue kuu jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest täita lepituskokkuleppe tingimusi ja hüvitada kriminaalmenetluse kulud: 1) T T käitub lugupidavalt A Rga, hoidub vägivallast ning ei tekita vaenu mistahes vormis, 2) T T tagab, et tema pereliikmed ja nende külalised ei riku XXX kinnistu korda, ei riku rahu ja ei tekita vaenu mistahes muul viisil. 3) T T tagab kaasomandis oleva kinnistu kaaskasutuses oleva maa-ala, aiavärava ja pesuköögi heakorra ja kasutamise vastavalt kasutuskorrale, 4) T T ei sisene kutsumata teise osapoole territooriumile ega risusta seda muul viisil, 5) T T hüvitab kriminaalmenetluse kulud 302,40 eurot. III Kohtu seisukoht.

§ 203

-1 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse esemeks oleva teise astme kuriteo asjaolud on selged, kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning süüdistatav on kannatanuga leppinud

§ 203

-2 sätestatud korras, võib prokuratuur süüdistatava ja kannatanu nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks.

§ 203

-1 lg 1 punktides 1-4 sätestatud aluseid, mis keelaks eelnimetatud alusel kriminaalmenetluse lõpetamise, ei esine. 3 3 1-20-2046 Kohus nõustub prokuröri poolt taotluses kirjeldatud asjaoludega, mis kinnitavad, et on olemas seaduses sätestatud alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks leppimisega. Lepitaja poolt koostatud lepituse käiku kirjeldavast aruandest selgub lepituse käik, mis näitab, et leppimine ei tulnud kergelt. Samas sai kannatanu teha oma ettepanekud, millistel tingimustel ta leppimisega nõus on. Peale korduvaid katseid kokkuleppe sõlmimine 11.08.2020 õnnestus, nii kannatanu kui süüdistatav allkirjastasid Lepituskokkuleppe /tl 30 I kd/. Kohus nõustub prokuröriga, et kriminaalmenetlus on võimalik lõpetada leppimisega, süüdistatava poolt toimepandu ei pea päädima kriminaalkorras süüdimõistmise ja karistamisega. Kohus on seisukohal, et süüdistatava õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Kohus leiab, et kui T T kuue kuu jooksul täidab lepituskokkuleppe tingimusi, siis peaks lepitus täitma oma eesmärgi ja viima miinimumi võimaluse, et T T paneb toime uusi kuritegusid. Kohustuste panemisega on võimalik saavutada karistusõiguslik eesmärk, seega ei eri- ega ka üldpreventiivsest vajadusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine vajalik, mistõttu asja vastu puudub avalik menetlushuvi. T T on kriminaalkorras karistamata isik /tl 66 II kd/.

§ 203

-1 lg 3 sätestab, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral paneb kohus prokuratuuri taotlusel ja süüdistatava nõusolekul talle kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud ja täita lepituskokkuleppe mõningaid või kõiki tingimusi. Nimetatud alusel määratud kohustuste täitmise tähtaeg ei või ületada kuut kuud. T T on andnud nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamiseks ja nõustunud määratavate kohustustega /tl 33-34 I kd/. Kohus nõustub prokuröri taotluses esitatud asjaoludega ja leiab, et kriminaalmenetluse lõpetamiseks leppimise tõttu seaduses ettenähtud alused on olemas ja kohus paneb T Tile kriminaalmenetluse lõpetamisel lepituskokkuleppes kokku lepitud kohustused. Kriminaalmenetluse kuludeks on

§ 175

lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud - vandeadvokaadile Janek Valdma on T Ti kaitsmise eest kohtueelses menetluses hüvitatud tasu ja kulud 302,40 eurot /tl 35-37 I kd/. T T on võtnud kohustuse need kulud riigile hüvitada. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 203

-1 lõigetest 1, 2, 3 kohus rahuldab prokuröri taotluse ja lõpetab kriminaalasjas menetluse T Ti suhtes, kuna kannatanu ja süüdistatav on leppinud, nad on andnud nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamiseks ning T T on võtnud kohustuseks täita lepituskokkuleppes kokku lepitud kohustusi ning nõustunud täitma prokuröri poolt taotletud kohutust hüvitada riigile menetluskulud summas 302,40 eurot kuue kuu jooksul. Tõkendit kohaldatud ei ole. Asitõendid puuduvad. Tsiviilhagi. Kohus võttis menetlusse A.R tsiviilhagi T Ti vastu /tl 6 I kd/ nõudega hüvitada Läänemaa Haigla visiiditasu 5 eurot. Tl 31 maksekorraldus näitab, et hagis esitatud nõude katteks on A.R arvele T Ti poolt kantud 5 eurot 03.08.2020, seega on nõue hüvitatud ja seetõttu kohus jätab esitatud tsiviilhagi rahuldamata.

§ 203

-1 lg 5 järgi, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud

§ 203

-1 lõike 1 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi või paneb kuue kuu jooksul pärast menetluse lõpetamist sama kannatanu suhtes toime uue tahtliku kuriteo, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo 4 4 1-20-2046 kohtunik 5 5