Obsah (7)

§ 184§ 65§ 68§ 832§ 76§ 83§ 191

1-20-7402 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. oktoobril 2020.a Tallinnas Kriminaalasja number 1-20-7402 (20231701596) Kohtunik Liina Pohlak Kohtuistun

§ 184

lg 2 p 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Liis Vainola Süüdistatav Peter Kaasik – isikukood 36704230252, elukoht xxx (viibib Tallinna vanglas), xxx kodanik, xxx, emakeel xxx keel, xxx, tõkend vahistamine, kriminaalkorras karistatud. RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Peter Kaasik

§ 184

lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks vangistus 5 aastat ja 7 kuud.

§ 65

lg 2 ja § 76 lg 8 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 21.03.2017.a otsusega nr 1-17-2029 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aastat, 4 kuud ja 24 päeva vangistust, võrra ning karistada Peter Kaasikut 7 aasta 11 kuu ja 24 päeva pikkuse vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning lugeda karistusaja alguseks 16.07.

1. Peter Kaasiku suhtes kohaldatud tõkend, vahistamine, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Peter Kaasikult KrMS § 179 lg 1 p 1 ja KrMS § 180 lg 3 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäärast pool, s.o 730 eurot 1 ning KrMS § 180 lg 1,3 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel ekspertiisikulu summas 378 eurot ja kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 67,50 eurot riigituludesse. Kohustada Peter Kaasikut tasuma väljamõistetud sundraha, ekspertiisikulu ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 97,95 eurot. Menetluskulud kogusummas 1175,50 eurot tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber
2. Selgitusse võib märkida: „Peter Kaasik, kriminaalasi 1-207402, menetluskulud“. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud summas 1175,50 eurot riigi kanda.

§ 184

lg 5 p 2 ja

§ 832

lg 1 alusel konfiskeerida riigi tuludesse Harju Maakohtu 14.09.2020 määrusega nr 1-20-6426 arestitud Peter Kaasikule kuuluv sularaha summas 655 eurot (kantud Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE932200221023778606 Swedbank AS-is). Asitõendid: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) - konfiskeerida ja hävitada; - soonkinnisega kilekotid, kilepakend, plastikpudel korgiga, klaasist pudel, kapslitükk ja pulber (PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas) – konfiskeerida ja hävitada. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Peter Kaasikut süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on Harju Maakohtu 21.03.2017 otsusega 1-17-2029 mõistetud süüdi

§ 184

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, omandas uuesti ebaseaduslikult kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajast alates, kohtueelses menetluses tuvastamata kohas ja isikult suures koguses (so vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses) erinevaid narkootilisi aineid, so amfetamiini ja metamfetamiini sisaldusega pulbrit; metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) sisaldusega kristalset ainet, pulbrit ja tablette ning gammahüdroksüvõihappe (GHB) sisaldusega vedelikku. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest hoidis Peter Kaasik enda juures kuni 16.07.2020 kella 14.37-ni, mil xxx juures tema läbivaatuse käigus leiti ja võeti tema rahakotist ära 1tk soonkinnisega kilekott, milles pulber massiga 0,11 grammi, milles 0,0057 2 grammi puhast amfetamiini. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilistest ainetest hoidis Peter Kaasik enda juures kuni kinnipidamiseni 16.07.2020, mil ta kinnipidamise hetkel viskas enda käest, sõiduauto BMW 530D registreerimismärgiga xxx alla pudeli ja suitsupaki. 16.07.2020 kell 14.39 teostati sündmuskoha vaatlus, mille käigus leiti ja võeti eelpool nimetatud sõiduauto alt ära üks sinist värvi kork ja külili asendis lahtine plastikpurk kirjaga „GUARANA“, milles vedelik massiga 15,32 grammi, milles 6,6 grammi puhast gammahüdroksüvõihapet (GHB). Samuti leiti ja võeti sündmuskoha vaatluse käigus auto all oleva suitsupaki seest ära: ´ - 1tk soonkinnisega kilekott, milles pulber massiga 3,96 grammi, milles 0,72 grammi puhast metamfetamiini; - 1tk soonkinnisega kilekott, milles kristalne pulber massiga 0,12 grammi, milles 0,091 grammi puhast metüleendioksümetamfetamiini (MDMA-d); - 1tk soonkinnisega kilekott, milles üks valge-oranžiga kapsel, milles pulber massiga 0,089 grammi, mis sisaldas metüleendioksümetamfetamiini (MDMA), mille protsentuaalset sisaldust ei olnud võimalik määrata materjali vähesuse tõttu; - 1tk soonkinnisega kilekott, milles kahe tabletitüki ja roosa pulbri segu massiga 0,34 grammi, milles 0,10 grammi puhast metüleendioksümetamfetamiini (MDMA-d); - 1tk kilepakend, milles beežikas kristalne pulber massiga 0,23 grammi, milles 0,18 grammi puhast metüleendioksümetamfetamiini (MDMA-d). Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest hoidis Peter Kaasik enda kasutuses olevas sõiduautos BMW 530D registreerimismärgiga xxx, kuni 16.07.2020 kella 16.25-ni, mil xxx juures eelpool nimetatud sõiduautos teostatud vallasasja läbivaatuse käigus leiti ja võeti sõiduki pagasiruumis paremale poole jäävast panipaigast ära üks 1-liitrine klaasist pudel kirjaga „ABSOLUT VODKA“, milles vedelik massiga 822,1 grammi, milles 346,3 grammi puhast gammahüdroksüvõihapet (GHB). Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Gammahüdroksüvõihape (GHB); metüleendioksümetamfetamiin (MDMA); metamfetamiin ja amfetamiin kuuluvad NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vastavalt NPALS § 3¹ lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Gammahüdroksüvõihappe (GHB) puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 16 grammist narkootilisest ainest (puhtal kujul); metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) puhul 1,4 grammist narkootilisest ainest (puhtal kujul); metamfetamiini puhul 0,3 grammist narkootilisest ainest (puhtal kujul) ja amfetamiini 3 puhul 1,3 grammist narkootilisest ainest (puhtal kujul). Seega käitles Peter Kaasik narkootilisi aineid koguses, mis tekitab narkojoobe ca 222 inimesele. Seega pani Peter Kaasik toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise, isikuna, kes on varem toime pannud

1. peatüki
2. jaos sätestatud kuriteo s.o

§ 184lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Peter Kaasiku, süüdistatava kaitsja ja abiprokuröri vahel 14.10.2020 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Peter Kaasiku süüdi tunnistamist ja karistamist

§ 184

lg 2 p 2 järgi vangistusega 5 (viis) aastat 7 (seitse) kuud.

§ 65

lg 2 ja

§ 76

lg 8 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 21.03.2017 otsusega 1-172029

§ 184

lg 2 p 2 järgi mõistetud ärakandmata karistuse osaga 2 (kaks) aastat 4 (neli) kuud 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust (s.o karistus, mis oleks kuulunud ärakandmisele ajavahemikus 09.07.2019-02.12.2021) ning mõista liitkaristuseks 7 (seitse) aastat 11 (üksteist) kuud 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja alguseks Peter Kaasiku kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 16.07.2020. Peter Kaasiku nõusolekul ning juhindudes

§ 184

lg 5 p-st 2 ja 832 lg-st 1 konfiskeerida Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja eeluurimiskohtuniku Eha Popova 14.09.2020 määrusega nr 1-20-6426 arestitud Peter Kaasikule kuuluv sularaha summas 655 eurot. Nimetatud raha on kantud Rahandusministeeriumi Swedbank AS-i arveldusarvele nr EE932200221023778606. Asitõendid

§ 83

lg 4 alusel konfiskeeritakse aine (s.h narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub.

§ 191

alusel kohus konfiskeerib narkootikumidega seotud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes

§ 83lg 4, 191 ja Kr

MS § 126 lg 3 p 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid: - narkootiline aine, mis asub EKEI keemiaosakonnas - konfiskeerida ja hävitada; - plastikpudel, mis asub Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas – konfiskeerida ja hävitada. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas asjas koosneb menetluskulu sundrahast (1460 eurot), ekspertiisikulust (756 eurot) ja kaitsjatasust (135 eurot). KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Juhindudes eeltoodust, mõistab kohus menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 1 ja KrMS § 180 lg 3 kohaselt sundraha 2,5 palga alammäärast pool, s.o 730 eurot, KrMS § 180 lg 1,3 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel ekspertiisikulust pool, summas 378 eurot ning pool kaitsjatasu osutatud õigusabi eest, s.o 67,50 eurot riigituludesse. 4 Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Ekspertiisitulemused, millega määratakse, kas tegemist on narkootilise ainega, millise ainega ja millise protsentuaalse sisaldusega on aine ning kui suur kogus tekitab joobe kümnele isikule, on oluliseks tõendiks narkootiliste ainete käitlemist puudutavas kriminaalasjas, mistõttu nimetatud ekspertiisitasu kuulub süüdistatavalt määratud osas väljamõistmisele. Menetluskulud summas 1175,50 eurot, jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „
3. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku 5 olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik 6